Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-60036 Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu PankrS § 29 lg 5 sätestatud korras. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud 16.11.2009 esitas osaühingu BMT seaduslik esindaja Volodymyr Kisilenko kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Võlgniku pankrotiavaldus Pankrotiavalduse kohaselt OÜ BMT oli asutatud 14.08.1996 ning ühingu põhitegevusalaks on kontori-, kodumööbli jaemüük ja kodu sisustuskaupade realiseerimine nii Eesti sise- kui välisturule. Müüdi Saksamaal, Poolas ja Itaalias toodetud mööblit. Aruande perioodil 2008 oli uuendatud ja laiendatud sortimenti. Oli leitud ka uued partnerid. BMT OÜ-I oli kaks kauplust Eestis, Tallinnas, Idakeskuses ja Järve kaubanduskeskuses. Varasemalt lõpetati tegevus Rocca al Mare keskuses ja avatud sai uus kauplus Järve keskuses. Osaühingu osakapitali suurus on 100000 krooni. Ettevõte omab registreeringu majandustegevuse registris jaekaubanduses. OÜ BMT andis tööd keskmiselt 11 töötajale. 2009 aruandeaasta eesmärgiks seoses majanduse langusega sai firma turul püsimine. Kõik tegevused olid suunatud selle eesmärgi saavutamiseks. Planeeriti vähendada müügipinda, rentida välja laoruumid. Planeeriti vähendada püsikulusid ja otsida uued partnerid ja kliendid, lisaks laiendada kauba sortimendi. 2008.a aastal oli OÜ BMT müügitulu 10 047 227 krooni, kuid 2008.a müügitulu vähenes järsult, eriti aasta lõpu poole. Käive vähenes seoses üldise majanduslangusega, mis puudutas mööblimüüjaid väga oluliselt üle Eesti ja ka maailmas. Suurimaks probleemiks 2009 aruandeaasta eesmärgi realiseerimisel ja kasumisse saamisel osutus tellimuste ning klientide järsk vähenemine. 2009.a tekkis probleem üüri maksmistega Tallinnas, Idakeskuses ja Järve kaubanduskeskuses, üürileandjad kasutasid arestimist OÜ BMT kaubale ja võtsid kontrolli müügitegevuse üle. Kuna müüki oli vaja teha, et jooksvad kohustused täita, olime sunnitud üürileandjatega tasumises kokku leppima, et müügituludest maksta üürivõlga. Kuigi Järve kaubanduskeskuses vähendas võlgnik müügipinda ja õnnestus kokku leppida ka üüri vähendamises, ei olnud üürileandjad piisavalt paindlikud ja ikka tekkis raskusi üüride maksmistega. Samal ajal küll leiti Ida-Virumaal uus partner, kes tegutses müügipindade ja ladude rentimisega Narvas ja Ida-Virumaal ja soovis osta osalust firmas ja alustada müüki Virumaal (uus müügipind pidi asuma Jõhvi, aga see tehing ei realiseerinud OÜ BMT teise poolaasta majandustulemuse pärast, mis ei olnud partnerile vastuvõetav. Oktoobris selgus, et partner ei soovi firmasse investeerida, sest OÜ BMT majandustulemus ei vasta prognoosidele ja sellest et mööbli müügil ei ole jätkunud majanduslanguse pärast perspektiivsust. Kuigi 2009 aruandeaasta õnnestus vähendada kulutusi tööjõule (koondati töötajad nelja töötajani) ja muid püsikulutusi ja saada rahalisi vahendeid käibevarade müügist, ei ole õnnestunud väljuda kahjumist ja see on aruandeaastal suurenenud. Praegu ei ole enam 2(8)

2-09-60036 võimalik tellimustele küsida ettemaksu (kliendid seda ei soovi maksta ) et raha tekiks ja saaks tegevust arendada ja leida uusi tegevussuundi. Kulutuste vähendamine suuremas koguses ei ole võimalik ja seega pidi firma tegevuse lõpetama. Perspektiivseks tegevuse jätkamiseks puuduvad lisavahendid ja teised investeeringute saamise võimalused. 2009 aruandeaasta kahjumi tõttu ei vasta ka firma netovara enam seaduse nõuetele. OÜ BMT kohustused on kokku 2 109 385,68 krooni ning varad moodustavad rahalised vahendid kokku 26 559,35 krooni. Töölepingud töötajatega on lõpetatud ja töötajatele võlga pole. Seega olemasoleva vara arvelt ilmselt ei ole võimalik rahuldada enam nõudeid ja on püsiv maksejõuetus. Pankrotimenetluse algatamine Viru Maakohtu 25.11.2009.a määrusega algatati osaühingu BMT pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Terje Eipre. Ajutise pankrotihalduri aruanne osaühingu BMT pankrotimenetluses Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra kohta. Varad

2-09-60036 Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasile ei kuulu võlgnikule kinnistuid. Võlgnikule kuulus 31.12.2008.a seisuga ehituslikult poolelioleva tootmishoonega kinnistu aadressil Sära tee 5, Peetri küla, Rae vald, Harjumaa, milline võõrandati AS SEB Pank nõusolekul OÜ-le Martval seoses asjaoluga, et võlgnikul tekkisid raskused igakuiste laenukohustuste täitmisega ning kuna võlgnik soovis oma põhitegevuse suunata IdaVirumaale. Lähtudes ERI Põhja-Eesti Kinnisvara OÜ poolt kinnistule antud eksperthinnangust, oli kinnistu turuväärtuseks müügi hetkel 3 800 000 krooni. Kuna kinnistu müüdi ostjale 3 960 000 krooniga, mis vastas kinnistu turuhinnale ja mille kaudu vabanes võlgnik samas suurusjärgus hüpoteegiga tagatud võlgnevusest panga ees, siis ei ole halduri hinnangul tehing teisi võlausaldajaid kahjustav. Lisaks kuulus võlgnikule 31.12.2008.a seisuga 2-toaline korter endises ühiselamus aadressil Sikupilli 3, mis võõrandati märtsis 2009.a. Korteri turuväärtust alandavateks asjaoludeks olid asukoht endises ühiselamus, igasuguste mugavuste puudumine (sh rikkis küttesüsteem majas), asukoht esimesel korrusel ning lisaks oli korter remontimata ja väga halvas olukorras. Korter omandati pikaajalise finantsinvesteeringuna, lootuses korter pärast remonti välja üürida. Paraku lisavahendeid remondi jaoks ei tekkinud ja üürnikku väga halvas seisundis korterile leida ei õnnestunud. Kinnisvaramaaklerite soovitusel pani võlgnik korteri müüki ning leidis sellele pärast mitmekuulist otsimist 320 000 krooniga ostja. Halduri hinnangul vastas korteri müügihind turuhinnale ja tehinguga ei ole võlausaldajate huve kahjustatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel Võlgnik registreeritud ehitisi kui vallasasju ei oma. Vastuseks ajutise halduri järelepärimisele on Maanteeamet edastanud liiklusregistri info, mille järgi võlgniku nimel liiklusregistris seisuga 27.05.2009.a sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole. Seega võlgnikul põhivara puudub. Kogu võlgniku vara väärtus kokku on seega 26 618.59 krooni. Kohustused Ajutisele pankrotihaldurile võlgniku poolt esitatud 12.11.2009.a bilansi kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 2 109 385,68 krooni. Võlgniku vastu nõudeid omavaid võlausaldajaid on u 20, kokku nõuetega summas 1121 187,69 krooni. Nõudeid omavate hankijate nimekiri on lisatud aruandele. Vastuseks ajutise halduri järelepärimisele on Maksu-ja Tolliamet edastanud teatise, mille kohaselt osaühingul BMT on seisuga 04.12.2009.a maksuvõlg kogusummas 498 473,46 krooni, sh 480 061 krooni on põhivõlg ning 18 412,46 krooni moodustab intress. Lisaks on võlgnik võtnud lühiajalisi laene summas 491 315,81 krooni. Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt seega rahalisi kohustusi vähemalt summas 2 110 966,- krooni. Kokkuvõte Pankrotiavaldus Pankrotiavalduse on kohtule esitanud võlgnik. Avalduses taotletakse pankrotimenetluse algatamist ettevõtte suhtes seoses püsiva maksejõuetusega. Arvestades asjaolu, et pankrotiavalduse on kohtusse esitanud võlgnik, siis tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on selgitanud välja võlgniku varad ja kohustused ning jõudnud samuti järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 4(8)

2-09-60036 2008.a aastal oli võlgniku müügitulu üle 10 miljoni krooni, kuid alates 2008.a lõpust vähenes müügitulu järsult. Käive vähenes eelkõige seoses üldise majanduslangusega, mis puudutas väga oluliselt mööblimüüjaid nii üle Eesti kui ka maailmas. 2008.a lõpus suleti seetõttu mööblikauplus Rocca al Mare keskuses. 2009. aasta majandusaasta eesmärgiks sai võlgniku selgituse kohaselt vaatamata majanduslangusele firma turul püsimine. Selleks vähendati müügipinda jätkuvalt kõrgete rendihindadega Tallinna müügipindadel, samuti loodeti välja rentida laoruumid Sära tee laohoones. Planeeriti vähendada ka püsikulutusi, otsida uusi partnereid ja kliente ning laiendada kaubavalikut. Suurimaks probleemiks 2009.aasta majandusaasta eesmärgi realiseerimisel ja kasumisse jõudmisel osutus tellimuste ning klientide järsk vähenemine. 2009.aastal tekkis probleem üüri maksmisega Tallinnas, Idakeskuses ja Järve kaubanduskeskuses, kus üürileandjad kasutasid üürileandja pandiõigust võlgniku kauba osas ja võtsid kontrolli müügitegevuse üle, mille tõttu laekus üüripinnal asuvate kaupade müügist saadav raha otse üürileandjatele üürivõla katteks. Seoses sellega vähenes küll üldine võlakoormus, kuid võlgnikule ei tekkinud vabu käibevahendeid, et soetada uut kaupa ja et tasuda teistele hankijatele. Kuna võlgnik jäi võlgu juba tarnitud kauba eest, ei olnud hankijad nõus täiendavat kaupa müüki tooma ja niigi nõrk müügitegevus sisuliselt hääbus. Kuigi Järve kaubanduskeskuses õnnestus üürileandjaga kokku leppida müügipinna vähendamises ja ka üürihinna vähendamises, ei olnud üürileandjad siiski oma nõudmistes piisavalt paindlikud ja võlgnik sattus 2009.a sügiseks tõsistesse makseraskustesse. Kuna probleemid üürileandjatega ning jooksvate kohustuste tasumise raskused olid ette näha juba 2009.a alguses, hakkas võlgnik otsima võimalusi oma tegevuse ümberviimiseks IdaVirumaale, kus oli vabalt saada soodsaid müügi- ning laopindu. Võlgnik leidis ka huvilise, kes soovis omandada OÜ BMT osalust ning asuda ettevõtet juhtima. Võlgnik leidis Tallinnas asuvale varale ostjad, mis vähendas oluliselt igakuist maksekohustust ning tegi ettevalmistusi tegevuse viimiseks Ida-Virumaale. Võlgnik leidiski sobivad ruumid Jõhvis, kuid osaluse müük ei realiseerunud, kuna OÜ BMT 2009.a teise poolaasta majandustulemused ei vastanud prognoosidele. Oktoobris teatas partner, et ei soovi siiski osalust omandada ja OÜ-sse BMT investeerida, sest 2009.a majandustulemuste valguses ja jätkuva majanduslanguse tingimustes ei ole mööbli müügil perspektiivsust. Nõuete tasumise võimalused Arvestades, et võlgnikul on vara maksimaalselt 26 618,59 krooni väärtuses ja kohustusi on vähemalt 2 110 966,- krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Seega ei ole käesolevas pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamine tõenäoline. Arvamus maksejõuetuse kohta Võlgnik ise nimetab maksejõuetuse peamiseks põhjuseks üldist majanduslangust ning sellest tulenevat olulist müügimahtude ja käibe vähenemist, mis tingis raskused jooksvate kohustuste täitmisel. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud andmeid kuriteo tunnustega tegude kohta ega võlgniku juhatuse poolt toimepandud raskeid juhtimisvigu. Üldjoontes võib ajutises pankrotimenetluses kogutud info põhjal nõustuda võlgniku seadusliku esindaja hinnanguga maksejõuetuse põhjuste osas. Usutavaks tuleb lugeda võlgniku selgitus mööblimüüjate raskustesse sattumise kohta nii Eestis kui välismaal ja selle tõttu käibe olulise vähenemise kohta. Lisaks soovib ajutine haldur märkida, et oma osa püsivate makseraskuste kujunemisel mängisid ka üürileandjad, kes lähtusid liiga jäigalt majandustõusu ajal sõlmitud üürilepingute tingimustest ega olnud nõus üürihindades võlgnikule vastu tulema ning selle asemel kasutasid pandiõigust üüripinnal asuva vara suhtes. Kuigi vaatamata pandiõiguse kohaldamisele jäi üürileandjatel siiski suures ulatuses raha üüri 5(8)

2-09-60036 eest saamata, oleks üüri õigeaegse vähendamise korral olnud võlgnikul võimalik makseraskustest üle saada ning üüripindadel tegevust jätkata. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole Võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud Võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise menetluse käigus ei ole leidnud tuvastamist, et juhatuse liikmete tegevus oleks olnud seotud juhatuse liikme seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega (s.h hoolsus- ja lojaalsuskohustus). Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Seoses asjaoluga, et võlgniku kohustused ületavad suures ulatuses vara ning haldurile ei ole teada, et ükski võlausaldaja sooviks tasuda deposiiti rahasummat pankrotimenetluse kulude katteks (maksu- ja tolliamet on sellest oma vastuses keeldunud), teeb ajutine pankrotihaldur käesolevaga ettepaneku lõpetada OÜ BMT pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole haldur tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri tasust Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud Võlgnikuga, analüüsinud Võlgniku poolt esitatud raamatupidamis- ja muid dokumente, Võlgniku tervendamise ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi, teostanud Võlgniku bilansi analüüsi. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 31 lg 1, 2 ja 4, teeb haldur ettepaneku:

2-09-60036

Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Haldurile ei ole teada, et ükski võlausaldaja sooviks tasuda deposiiti rahasummat pankrotimenetluse kulude katteks. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Volodymyr Kisilenko. Ajutise halduri tasu Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Vastavalt ajutise pankrotihalduri poolt esitatud täidetud ülesannete ja tehtud kulutuste arvestusele kulus ajutisel pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 11 tundi. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tunnitasu suuruseks 1 500 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tunnitasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 16 500 krooni. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Ajutise pankrotihalduri õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu tuleneb PankrS § 23 lg-st 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihalduri tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt 7(8)

2-09-60036 tulult. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 16 500 kroonilt maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 5 445 krooni. Sotsiaalmaksu tasub väljamakse tegija. Ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on TuMS § 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks füüsiline isik. Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre on PankrS § 56 lg 1 p 1 nimetatud füüsiline isik, kellele on justiitsministri poolt antud pankrotihaldurina tegutsemise õigus. Tulenevalt TuMS § 4 lg 1 on ajutise pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21 %. Ajutine pankrotihaldur on palunud tema poolt tehtud vajalike kulutuste eest hüvitada 188 krooni, koos käibemaksuga 225,60 krooni. Võlgnik ei ole ajutise pankrotihalduri poolt tehtud kulutuste summale vastu vaielnud. Kohus leiab, arvestades asja mahtu ja ajutise pankrotihalduri vajalikke toiminguid pankrotimenetluse läbiviimisel, on kulutused põhjendatud ja 225,60 krooni tuleb välja mõista. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 3 järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.

Geete Lahi Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.