Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.detsember 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-26183
Tsiviilasi
R P hagi MP vastu tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Kohtuistungi toimumise aeg
Istungile ilmunud isikud
Hageja – R P (isikukood xxx) Hageja esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja – MP (isikukood xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus ja advokaat Liina Jens 1 400 000 krooni 24.11.2009.a. Hageja esindajad vandeadvokaat Andres Lusmägi ja A P Kostja MP Kostja esindajad vandeadvokaat Taivo Ruus ja advokaat Liina Jents
Resolutsioon
Hagi jätta rahuldamata.
Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja kanda jätta riigilõivu tasumise kohustus Eesti Vabariigi riigituludesse. Tühistada 16.06.2009.a. seatud hagi tagamine, millega määrati
teha eelmärge Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX all sisse kantud kinnistu kolmandasse jakku R P kasuks MP kuuluva kaasomandi osa ülekandmise nõude tagamiseks.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 26.08.2005.a. kinnistu kinke- ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kinkis hageja kosjale 1⁄2 kinnistu XXX kaasomandist. 28.05.2008.a. tegi hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, milles tegi ettepaneku sõlmida asjaõigusleping omandi tagasikandmiseks. Kostja omandita tagasi ei andnud. Hageja taganes lepingus seetõttu, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust kinkija ja kinkija poja suhtes, mis väljendub maatehingus hageja pojalapse H kahjuks ning on olnud hoolimatu kinkija suhtes. Kostja sõlmis hageja lapselapse H 04.12.2007.a. kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu XXXkinnistu suhtes, mille tulemusel omandas kostja tasuta oma tütre käest kinnistu. Arstliku ekspertiisi otsusega on tuvastatud, et H P on raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Kostja oli teadlik, et H P oma raske puude tõttu ei suuda aru saada kinkelepingu tähenduses ja oma puude tõttu ta ei ole võimeline elatist teenima ja et see puue põhjustab lisakulutusi. Vaatamata sellele pidas kostja õigest H P vara tasuta enda kasuks pöörata. H P kinnistu soetati hageja poja A P poolt eesmärgiga tagada tütre heaolu tulevikus. Hageja palub tuvastada, et ta on taganenud kostjaga 26.08.2005.a. sõlmitud kinnistu kinke- ja asjaõiguslepingust samuti tuvastada kostja kohustus anda nõusolek XXX kinnistust kostjale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa omandi üleandmiseks hagejale ja kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks selliselt, et kantaks kinnistusraamatusse sisse XXX kinnistu omanikuna hageja nimi.
Kostja hagi ei tunnista. 26.08.2005.a. sõlmitud kinnistu kinke- ja asjaõiguslepingu alusel kinkis hageja kostjale ja oma pojale, A P , võrdsetes mõttelistes osades Harjumaal, XXXvallas, XXX külas XXX asuva kinnistu. Peamiselt üksnes kostja rahaliste vahendite arvelt ehitati kinnistule ühepereelamu, milles kostja ja A P elasid kuni 2008 aastani. Hageja on 28.05.2008.a. teinud lepingust taganemise avalduse, milles ta on märkinud taganemise põhjusena kostja jämeda tänamatuse hageja ja hageja poja A P suhtes. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad lepingust taganemise materiaalsed eeldused st, taganemise õiguse alused ja seega ei ole hageja poolt tehtud taganemisavaldus kehtiv. Kostja on seisukohal, et ta ei ole kunagi hageja ega tema lähedaste vastu üles näidanud jämedat tänamatust. Kostja oli abielus hageja poja A P ja neil on ka ühine tütar H P. Kostja tütar H P on raske puudega ja on terve oma elu elanud koos oma emaga. H P kinkis kinnistu XXX oma emale eesmärgiga, et ema ehitaks
perele kodu. Uue kodu ehitamise tingis asjaolu, et H P isa, s.t. hageja poeg oli kostja koos tütrega neile kaasomandina kuulunud kinnistult minema ajanud. Kuna H P ei ole ise võimeline endale elatist teenima, ei olnud temal võimalik saada uue kodu rajamiseks pangalt laenu. Seepärast kinkis H P saadud kinnistu emale, kes võttis pangast laenu ja rajas kinnistule kodu nii endale kui ka oma tütrele H P . Selliselt on kostja tegevusega kingiks saadud kinnistu väärtus oluliselt tõusnud.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt kinkis hageja 26.08.2005.a. kinnistu kinke- ja asjaõiguslepinguga (tlk 8-10) kostjale 1⁄2 mõttelist osa kinnistust aadressil XXXvald, XXX küla, XXX. 28.05.2008.a. avaldusega (tlk 12) taganes hageja kostja kasuks 26.08.2005.a. sõlmitud kinkelepingust. Taganemise aluseks märkis hageja asjaolu, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust kinkija ja kinkija poja A suhtes, mis väljendub maatehingus pojalapse H kahjuks ning on olnud hoolimatu kinkija suhtes. Eeltoodust nähtuvalt on hageja märkinud taganemise alusena 2 põhjust - kostja on näidanud üles jämedat tänamatust kinkija ja kinkija poja A suhtes, mis väljendub maatehingus pojalapse H kahjuks - kostja on olnud hoolimatu kinkija suhtes VÕS (Võlaõigusseadus) § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 kohaselt kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Asja materjalidest nähtub, et seisukohta, mille kohaselt on kostja olnud hoolimatu hageja suhtes põhjendab hageja sellega, et kostja ei ole tasunud kinnistu XXX kaasomanikuna vajalikke kulutusi, mistõttu on hageja pidanud need ise tasuma. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et hageja sai XXX kaasomanikuks 01.09.2008.a. 21.08.2008.a. asjaõiguslepingu alusel (tlk 11). Taganemisavalduse tegi hageja 28.05.2008.a. Seega leiab kohus, et hageja väide selle kohta, et ta taganes kinkelepingust, kuna kostja ei tasunud kaasomanikuna kinnistu kulutusi ning sellest tulenevalt näitas hageja suhtes üles hoolimatust, on asjakohatud. Asjaolule, et kostja jättis XXX kaasomanikuna tasumata vajalikud maksed enne taganemisavalduse tegemist s.o. 28.05.2008.a., hageja tuginenud ei ole. Kohus peab vajalikuks osutada, et isegi juhul, kui hageja oleks sellele tuginenud ning see leidnuks tõendamist, ei ole võimalik sellist teguviisi pidada hoolimatuseks hageja suhtes. Hageja sai kinnistu kaasomanikuks alles 01.09.2008.a. Hagejale ja tema pojale A P osutatud jämedat tänamatust sisustab hageja sellega, et kostja ja A P tütar H P kinkis kinnistu aadressil XXX , XXX vald kostjale. Asjas puudub vaidlus selles, et H P kinkis kostjale 04.12.2007.a. kinkelepinguga (tlk 13-11) kinnistu asukohaga XXX0, XXX küla, XXX vald. Asja materjalidest nähtub, et kostja ja A P elasid, koos oma tütre H P XXX, XXX vald rajatud elamus. Nimetatud elamu ehitati kinnistule, mille kinkis kostjale ja A P hageja võrdsetes mõttelistes osades. 2008.a. kostja ja A P kooselu erimeelsuste tõttu katkes ning
kostja koos tütre H P asus elama teise elukohta. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja ja A P vahelised suhted on niivõrd konfliktsed, et kostjal ja H P`il, keda kasvatab samuti kostja, elamus aadressil XXX , XXX vald elada võimalik ei ole. Asja materjalidele lisatud 10.11.2009.a. kohtumäärusest (tlk 93-96) nähtuvalt on H Pi eestkostjaks määratud kostja. Kostja väidete kohaselt rajas ta tütre poolt kingitud kinnistule aadressil XXX, XXX vald elamu koduks nii talle endale kui ka tütar H P . Hageja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Asja materjalidele lisatud tsiviilasja nr 2-09-14691 kohtuistungi protokollist (tlk 91-92) nähtub, et H P elab koos kostjaga, suhted on neil head, kõik asja juurde kaasatud isikud on möönnud, et H P eestkostjaks sobib kõige paremini kostja. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kinnistu XXX, XXX vald kinkelepingu taganemisavalduses märgitud jämedat tänamatust. Jäme tänamatus on hinnanguline kategooria, mis arvestades kinnistu kinkelepingu taganemisavalduses esitatust, peab seisnema kostjapoolses ühiskonna moraalinormide vastases käitumises hageja ja tema poja suhtes. Kohus leiab, et VÕS § 267 p 1 mõttes ei saa lugeda jämeda tänamatuse ülesnäitamiseks hageja ja tema poja suhtes seda, et kostja omandas tütrelt kinnistu neile endile kodu rajamiseks. Hageja viited sellele, et H P võis teha kinketehingu ajal kui ta oli piiratud teovõimega, ei ole käesolevas asjas asjakohased. Tehingu tühisuse tuvastamiseks, seoses tehingu teinud isiku piiratud teovõimega, on seaduses ette nähtud erikoosseis. Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Taganemisavaldus saab seega kehtida vaid juhul, kui täidetud on taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Käesolevas asja ei leidnud hageja väited lepingust taganemise õiguse olemasolu kohta tõendamist. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata. 16.06.2009.a. määrusega kohaldas kohus hagi tagamist ning määras hagi tagamiseks teha eelmärge Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX all sisse kantud kinnistu kolmandasse jakku R P kasuks MP kuuluva kaasomandi osa üleandmise nõude tagamiseks. TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, siis hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. 16.06.2009.a. määrusega määras kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 90 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega tuleb kohustus tasuda riigilõiv riigituludesse jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Kostja esitas 03.12.2009.a. taotluse protokollile asjaolude lisamiseks. TsMS § 53 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest. TsMS § 53 lg 3 kohaselt, kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise paranduse taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohta. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna taotlusest ei nähtu, et tegemist oleks sisulise paranduse taotlusega. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.