22. märts 2011 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 14:00
Tsiviilasja number
2-10-13354
Tsiviilasi
H Phagi A Pvastu alusetult saadud 170661 euro nõudes
Tsiviilasja hind
170 661 eurot (2716058 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: H P (IK XXX elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: M P (IK XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus (AB Tamme Otsmann Ruus Vabamets, e-post [email protected]) Kostja: A P (IK XXX elukoht XXX) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Mikk Lõhmus, vandeadvokaadi abi Karin Mölder (AB Valur Vilgerts Smaliukas, e-post [email protected])
Viimane kohtuistung
22. veebruar 2011.a Tallinnas, Tartu mnt kohtumajas
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A P ilt hageja H P kasuks 85050,15 eurot (kaheksakümmend viis tuhat viiskümmend eurot ja 15 senti). Menetluskulude kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.03.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
2-10-13354 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja tõendid
1.H P(edaspidi hageja) seadusliku esindaja (eestkostja) M P19.03.2010 hagiavalduse kohaselt sooritas hageja isa A P (edaspidi kostja) 23. märtsil 2007 hageja tervislikku seisundit ära kasutades oma isiklikule arveldusarvele ülekande summas 69350.15 eurot ning võttis täiendavalt välja sularaha summas 15 700 eurot, sooritades enda kasuks tehinguid kokku summas 85 050 eurot. Hageja ei ole kostjalt selle summa eest vastusooritust saanud, mistõttu on kostja selle summa võrra hageja arvel alusetult rikastunud. 23. märtsil 2007 sooritas hageja õde TUkostja pangakontole ülekande summas 49 000 eurot ja 36 611 eurot, kokku seega 85 611 eurot. Ka TU ei ole kostjalt selle summa eest vastusooritust saanud, kuigi see summa oli suulise kokkuleppe alusel antud laenuks, mistõttu on kostja selle summa võrra alusetult rikastunud. TU loovutas alusetust rikastumisest tuleneva nõude 25. jaanuaril 2010 hagejale. Kostjale ülekantud raha pärineb hageja ja tema ema ning õe ühise elu-koha müügist ja osaliselt TUkorteri müügist. Kostja hageja isana lubas saadud raha investeerida perekonna huvides Hispaanias, kuid tegelikkuses kasutas seda üksnes enda huvides. Tänaseks on kostja perekonna hüljanud ega osale puudega tütre eest hoolitsemisel ega ülal-pidamisel. Harju Maakohtu 10. novembri 2009. a kohtuotsusega määrati hageja eestkostjaks hageja ema M P . Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 p 5 kohaselt ei või eest-kostja eestkostetava nimel loobuda võla sissenõudmisest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 670 844,65 krooni, so 170661 eurot (tl 1-2).
2.Hageja esitas tõenditena hagiavalduse juurde nõude loovutamise lepingu 25.01.2010 (tl 3); Urm Tiina välismaksekorralduse 07.01.2009 (tl 7); kohtumääruse 10.11.2009 tsiviilasjas 2-0914691 (tl 8-11); H P arveldusarve väljavõtte 01.01.2007-17.06.2007 (tl 12); M P ja AP ekirjavahetuse (tl 13-16); väljavõtte M ja A tekstisõnumitest (tl 17).
Kostja vastus ja tõendid
3.Kostja oma vastuses hagi ei tunnista (tl 81-92). Kostja ja M P olid abielus kuni 03.03.1994. Hageja H P , kes on sündinud liitpuudega ning ei ole oma füüsilise ja vaimse seisundi tõttu võimeline ise oma elu korraldama ega oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, on M Pja kostja ühine tütar. TU on M P tütar, s.o hageja poolõde. Hageja, M P ja kostja elasid koos kuni juunini 2008. 29.11.2005. a sõlmitud kinnistu müügilepingu alusel müüdi 3/4 mõttelises osas M P ile ja 1/4 mõttelises osas kostjale kuulunud Tallinnas, XXXkinnistu, mille müügihinnast 979 000 krooni tasuti kokkuleppeliselt hageja arveldusarvele. Seejuures oli XXXelamu remont teostatud põhiliselt kostja rahalistest vahenditest. 16.01.2007 müüdi kostja isale H P kuulunud Tartus, XXXasuv korteriomand, mille müügihinnast 955 000 krooni tasuti samuti kokkuleppeliselt hageja arveldusarvele. Hageja oli neis tehingutes kolmas isik, kelle arvelduskontot kasutati müügihinna tasumiseks. Hageja arvelduskontole kinnisvara müükidest laekunud raha puhul ei olnud tegemist hageja rahaga, vaid kokkuleppeliselt hageja arvelduskontole kantud rahaga. Kostja lasi kinnistu müükidest laekunud raha kanda enda konto asemel hageja kui oma tütre arvelduskontole, kuna kostjal on tõsiseid probleeme tervisega (kaotanud töövõime 80% ulatuses) - et juhul, kui peaks kostjaga midagi väga tõsist juhtuma, et siis raha jääks tütrele ilma pärimisega kaasneva vara jagamiseta. Hageja arvele kantud raha eest plaanisid kostja ja M P osta kahe peale kinnistu Hispaaniasse. 13.04.2007.a sõlmitud müügilepingu alusel ostsidki kostja ja M P Hispaanias, XXX asuva kinnistu koos ridaelamuga. Kinnistu ostmist valmistas ette ja sellega tegeles kostja ja M P mõlema soovil aktiivselt kostja – suhtles
2-10-13354 Hispaanias maakleritega, ajas elamu ostuks vajalikke asjaajamisi, avas Hispaania pankades Bankinter ja Banco Bilbao Vizcaya Argentaria konto, kuhu koguda eelnevalt kinnistu ostuks vajalik raha, et rahaülekanded müüjale sujuksid ilma tõrgeteta, mis võivad kaasneda välismaksete korral - selline kord oli kehtestatud müügilepingu sõlmimisel kinnisvarafirma poolt. M P soovil ja poolte suulise kokku-leppe alusel kandis M P ostuks vajaliku raha kostja poolt avatud kontole enamjaolt tütarde TU ja H P arvelduskontode kaudu. Laekunud summade eest tasus kostja Hispaania kinnistu ostuhinna ja kandis kinnistu ostuga seotud kulutused. Kostja arvelduskontole tehtud ülekannete eest omandasid kostja ja M P mõlemad Hispaanias asuva kinnistu 1/2 mõttelise osa. Kinnistu osteti ühiste rahaliste vahendite eest, üksikute isikute osi eristamata ja seega on kostja kasutanud hageja ja TU arvelt saadud raha sihipäraselt. Oma tütre TU arvelduskontolt tehtud rahaülekanded on allkirjastanud M P – seega on ülekanded tehtud tema teadmisel ja heakskiidul. Vastavalt Hispaania kinnistu müügi-lepingule oli kinnistu ostuhind 140 000 eurot, mille osaliseks tasumiseks on ainuüksi Bankinter panga poolt väljastatud tšekk summas 122 806,01 EUR. Lisaks tasus kostja välispanka kantud summade eest kinnistu ostuga kaasnenud kulutused. Kostja ei ole seega hageja arvelt võetud summade võrra rikastunud tegemist on kostja isale H P kuulunud Tartu korteri-omandi ning kostja, hageja ja hageja eestkostja senise kodu XXXmüügist laekunud summadega. Väide, et TU poolt tehtud rahaülekannete puhul oli tegemist laenuga, ei vasta tegelikkusele. Kostja ja TU vahel pole olnud laenulepingut. Mõlema TU kontolt tehtud ülekande selgituseks on märgitud viide Hispaania kinnistu ostutehingule XXX, nagu ka kõikide teiste Hispaania kinnistu ostuks välispanka kantud summade makse-korralduste selgituseks.
4.Kostja esitas omapoolsete tõenditena 05.11.2003. kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu XXXosas (tl 106-112); 04.12.2007. a H P ja M P vahel sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu XXXosas (tl 113-118); A P esindaja vandeadvokaadi MH kirja M P seoses 04.12.2007. a kinke-lepinguga (tl 119-121); Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX väljavõtte – XXX kinnistu (tl 122); 26.08.2005 R P ning M P ja A P vahel sõlmitud kinkelepingu Viimsi vallas, XXX asuva kinnistu osas (tl 123-128); notar Kaire Salomoni 18.12.2008. a tõendi 26.08.2005. a sõlmitud XXX kinnistu kinkelepingust 28.05.2008. a esitatud osalise taganemise avalduse osas (tl 129); Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX väljavõtte - XXXkinnistu (tl 130-131); 06.05.2009. XXX kinnistu ja sellel asuva elamu osas sõlmitud üürilepingu (tl 132136); 29.11.2005. a sõlmitud kinnistu müügilepingu XXXkinnistu osas (tl 137-148); 16.01.2007. a sõlmitud korteriomandi müügilepingu H P ile kuulunud Tartus, XXXasuva korteriomandi osas (tl 149-156); 13.04.2007 sõlmitud notariaalse müügilepingu Hispaanias asuva kinnistu ostuks - hispaaniakeelne müügileping ja selle eestikeelne tõlke (tl 157-177); Hispaania kinnistusregistri väljavõtte kinnistu XXXkohta - hispaaniakeelse registri väljavõtte ja selle eestikeelse tõlke (tl 178-182); M P24.01.2007. a e-kirja seoses raha ülekannetega M P i, H P i, TUkontodelt (tl 183); koopia TUarvelduskontolt 23.03.2007 tehtud välismaksekorralduse originaalist (tl 184); Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX väljavõtte - XXXkorteriomand (tl 185-186). Poolte täiendavad seisukohad ja tõendid
5.Hageja oma 30.07.2010 seisukohas kostja vastusega ei nõustunud (2 kd lk 2-6). Vastavalt PKS § 100 Ig-le 1 (kuni 30.06.2010.a kehtinud redaktsioonis) ei või eestkostja teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt eestkostja ja eestkostetava kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. Hageja kontolt kostja kontole ülekannete sooritamise ajal oli hageja alaealine ning kostja tegutses tema eestkostjana perekonnaseaduse tähenduses. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 87, § 84 lg 1). Hageja ega TUei ole kostjale ülekantud raha ulatuses kostjalt vastusooritust saanud. Hageja leiab, et käesoleval juhul ei oma tähendust kinnisvara ost
2-10-13354 Hispaanias M Pja kostja nimele. Hagejaks on H P , kelle kontolt oli alusetult raha ülekantud ja kellele loovutati vastav alusetust rikastumisest tulenev nõue ning kes ei ole mitte mingil viisil seotud Hispaania kinnisvara omandamisega. Puuduvad tõendid, et Hispaanias asuv kinnisvara oleks omandatud H Pvõi TUnimele või et ülekantud raha ulatuses oleks hageja ja/või TUsaanud muul viisil vastusooritust. Asjakohatu on ka kostja viide Tallinnas XXXasuva kinnistu ja Tartus XXXasuva korteriomandi müügilepingutele.Tartu korteriomandi omanikuks ja müüjaks oli H P , kes ei ole tsiviilasjaks pooleks ning kellega seotud tehingud ei oma mingit tähendust käesolevas tsiviilasjas. H P sai Tartus asunud korteriomandi ostuks raha M P ilt laenuks ning pidi korteri müügist saadud raha kandma H Pkontole, mida ta ka tegi. Ka XXXkinnistu omanikuks ei olnud kostja, vaid M P . Asjaolu, et kostja osales antud tehingus müüja endise abikaasana ei tõenda tema omandiõigust müüdud kinnistule ja seega ka õigust saada tehingust teatud ostuhinna osa. Isegi juhul, kui müüdud kinnisvarast saadaolev ostuhinna osa kuulus kostjale, tuleb seda summat käsitleda temapoolse kinkena hagejale, et kindlustada sellisel viisil tema tulevikku, mitte „ajutise raha hoidmisega" tütre kontol. Kostja ei ole tõendanud, et Hispaaniasse tema arvele kantud raha oleks algselt kasvõi mingis osas ja mingil hetkel pärinenud kostjalt eneselt.
6.Kostja esitas 13.09.2010 omapoolse vastuse hageja 30.07.2010 vastusele (2 kd tl 15-21). Kostja leiab, et viide kuni 30.06.2010. a kehtinud PKS § 100 Ig-le 1 on alusetu. Kostja ei ole hagejaga tehinguid teinud. Hageja arvelduskontole kinnisvara müükidest laekunud raha puhul ei olnud tegemist H Prahaga, vaid kokkuleppeliselt H Parvelduskontole kantud kostja rahaga. Ebaõige on käsitleda tütre kontolt isa kontole raha ülekannet tehinguna - raha oli endiselt perekonna ringis. Raha on kasutatud perekonna siseselt ja on alusetu rääkida mingist vastusooritusest või vastuvoorituse puudumisest. Kostja esitas vastuse lisana 13.04.2007 sõlmitud notariaalse müügilepingu Hispaania kinnistu ostuks (2 kd lk 23-47).
7.Hageja esindaja M P esitas 15.09.2010 kommentaarid kostja vastusele. M Pkohaselt raha H Pkorteri ostuks laenas tema, tehes oma kontolt ülekande ja kokkuleppe alusel kandis laenu saaja korteri müügist saadud raha tütre H Pkontole. Kostjalt ei ole H Pkontole rahaülekandeid tehtud, kuna tal pole olnud alates 2000 aastast sissetulekuid. XXXkinnistu kuulus M P ile ja kostjaga mingit kaasomandit neil selle kinnistu suhtes ei eksisteerinud. M P omandas pool XXXkinnistust veel ENSV ajal vahetusena tehtud tehingu tulemusena ja vahetuseks läinud kahetoaline korter oli ostetud enne abielu kostjaga, teise poole kinkis kostja M P ile alimentide katteks. M P ja kostja on lahus 1991.aastast, mil kostja jättis pere ja läks elama Kanadasse ja nad on ametlikult lahutatud 1994. Kui kostja 2000.a. tagasi Eestisse tuli, elas ta M P juures, kes võttis ta enda juurde tagasi, kuna kostja lubas aidata last kasvatada ja kodu remontida. Kõik hageja kontole laekunud summad on tulnud M P ilt, et tagada oma puudega lapse turvalisus. Kostja on kogu aeg valetanud, andnud lubadusi ja manipuleerinud, mille tulemusena õnnestus tal ka see, et M P palus oma vanemal tütrel TUanda kostjale ajutiselt laenu, kokkuleppe kohaselt pooleks aastaks. Mängides tegutsemist perekonna huvides ostis kostja maja Hispaaniasse investeerimiseks, oma laste raha osaliseks tagatiseks nõustus M.P kaasomanikuks hakkama. Kui maja oli ostetud, alustas A.P kohe teist taktikat, vormistas kõik lepingud seoses majaga ainuisiklikult oma nimele, rendib maja välja ja saab tulu. Kostja mingit informatsiooni M.P ile ei anna, keeldub andmast maja võtmeid ja võimalust kasutada lastel maja (2 kd lk 50-52).
8.Täiendavate tõenditena esitas kostja väljavõtte H Parvelduskontolt XXXXXXXXXXXX 01.10.2005-01.05.2007 (2 kd lk 61-63); väljavõtted M P arvelduskontolt XXXXXXXXXXXX 02.03.2005-06.03.2005 (2 kd tl 65); maksekorralduse 24.07.2006 (2 kd lk 66); kviitungi sularaha väljamakse kohta 23.03.2007 (2 kd lk 67); välismaksekorraldused 23.03.2007 (2 kd lk 68-69); fotod Villa Ast (2 kd lk 70-71).
9.Kostja esitas 13.10.2010 omapoolse vastuse hageja 15.09.2010 kommentaaridele, mille kohaselt ta jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Kõik ülekanded kostja arvelduskontole on
2-10-13354 tehtud ajal, mil hageja, M P , kostja ja M P teine tütar TU elasid koos. Kõik ülekanded toimusid kooselu ajal üksteise heakskiidul ja nõusolekul. Alusetu on nõuda perekonnasiseselt, ühisel otsusel, sh M P teadmisel, tema nõusolekul ja tema esindamisel Hispaaniasse kinnistu ostuks ülekantud raha tagastamist kostjalt. Asjakohatud on M P väited kostja isale väidetavalt antud laenu osas. M P ei ole andnud kostja isale laenu. Poolte vahel puudus igasugune laenukokkulepe. M ja A P ile kuulus XXX kinnistu, millel asuv elamu renoveeriti kostja A P ja tema isa rahaliste vahendite arvel. Finantseerides kostja isa korteri ostu, kompenseeris M P kostja A P kulutusi M ja A P kuuluva XXX maja renoveerimisel - M P poolt tehtud 24.07.2006 tehtud ülekandega summas 650 000 krooni hüvitas M P kostja ja kostja isa poolt XXX elamu renoveerimisele tehtud kulutused. Alusetu on väide, et XXX kinnistu kuulus ainuisikuliselt M P ile, mistõttu ka kinnistu müügist saadud raha sai kuuluda üksnes talle. Asjaolu, et kinnistusraamatusse oli kinnistu omanikuna märgitud üksnes M P , ei tähenda, et kinnistu kuulus ainuisikuliselt talle. Müügilepingu sõlmimisel kuulus endiste abikaasade ühisvara hulka 1⁄2 kinnistust (2 kd tl 75-79).
10.Eelistungil 20.10.2010 hageja esindaja M P ei vaidlustanud, et Hispaanias XXX kinnistu kuulub võrdsetes osades tema ja kostja kaasomandisse. Selle maja omandamine sai soetatud eesmärgil investeerida, et sellest saaks tulu ka nende laps H P (2 kd lk 82-83).
11.Hageja esitas 19.11.2010 nõude selgituse ja täiendavate tõendite lisamise taotluse, mille kohaselt kuigi TU, M P , hageja ja kostja elasid mingisugusel perioodil ühist leibkonda moodustades koos, ei tee see neist kui erinevatest isikutest ühist õigussubjektide kogumit, kellele kuuluva vara käsutamise õigus võiks kuuluda ainuisikuliselt kostjale. Perekonda kui eraldi iseseisvat õigusvõimelist õigussubjekti kehtiv õigus ei tunne. Iga pere-konnaliige on iseseisev õigussubjekt, kellel on iseseisev õigus ja võime omada tsiviilõigusi, sh omandit, mille hulka kuulub ka õigus rahale konkreetse isiku pangakontol (2 kd lk 86-90).
12.Täiendavate tõendite esitas hageja M P pangaväljavõtted (2 kd lk 92-99), kohtuotsuse tsiviilasjas 2-09-26183 (2 kd lk 100-104) , XXXregistriosa väljavõtte (2 kd lk 105-106). Hageja esindaja P esitas täiendavalt enda ja H P pangakonto väljavõtted (2 kd lk 203-220).
13.Kostja esitas 19.11.2010 omapoolse täiendavate tõendite esitamise avalduse, milles kordas oma varasemaid seisukohti ja esitas tõenditena H P arvelduskontolt 23.03.2007 ja A Parvelduskontole kantud 49000 euro maksekorralduse (2 kd lk 118), TU arvelduskontolt 23.03.2007 A P arvelduskontole kantud 49000 euro ja 36611 euro maksekorraldused (2 kd lk 119-120), Pirita Linnaosa vanema 24.07.2007 korralduse nr 1-17/184 hooldaja määramise kohta (2 kd lk 121), väljavõtted H P kuulunud korteriomandite võõrandamislepingutest 23.07.2003, 17.09.2003, 10.12.2003, 07.07.2004 (2 kd lk 122-149).
14.Kostja esitas 09.12.2010 vastuse hageja 19.11.2010 avaldusele, milles kordas varemesitatud seisukohti (2kd lk 151-156). Hageja esitas 10.12.2010 avalduse, mille kohaselt ükski kostja väide ega tõend ei tõenda hagejale ja tema õele ülekannete eest antud vastusoorituse olemasolu ega raha pärinemist kostjalt. Asjaolu, et kostjale üle kantud raha eest osteti kinnisvara kostjale ja M P ile ei väära tõsiasja, et raha laekumisega kostja arveldusarvele rikastus alusetult ainult kostja. See, kas ja mida kostja saadud rahaga edasi tegi, ei puutu hagiavalduse esemesse (2 kd lk 160161).
15.Hageja esitas 30.12.2010 avalduse alternatiivse nõude kohta koos taotlusega tõendite lisamiseks. Avalduse kohaselt esitab hageja alternatiivse nõude kostja arvele kantud raha tagastamiseks kokkuleppe alusel, milliseks kokkuleppeks võiks olla laen (2 kd lk 167-169).
2-10-13354
16.Kostja esitas 30.12.2010 tõenditena Atlas International kinnisvarabüroo 24.01.2007 aruande, Atlas International 16.02.2007 ja arve nr 17.456, õigusabiteenuste ja notari tasu arve 30.03.2007 ja selle tasumise 15.10.2007 koos tõlgetega eesti keelde (2 kd lk 175-190). Kostja vastuse kohaselt hageja 30.12.2010 avaldusele poolte vahel ei ole olnud laenulepingut, laenuleping ja laen ei ole tõendatud (2 kd lk 192-198).
17.Kohtuistungil 22.02.2011 jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde. M P seletuse kohaselt rahaülekanded TU pangaarvelt tegi tema. T.U oli tol ajal Austraalias ja volitas M P it kostjale raha üle kandma, eeldusel, et saab oma raha aastaga tagasi. Raha andis M P kostjale selleks, et viimane saaks teostada oma äriprojekti Hispaanias, teistele ei olnud see tehing vajalik. Kostja lubas T.U raha tagasi maksta. M P ei oska juriidiliselt vahet teha kas raha andmine kostjale T.U poolt oli laen või investeering (2 kd lk 222-223).
Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seisukohad ja vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, leiab, et hagis toodud asjaoludele ja õiguslikele põhjendustele tuginedes on hageja nõue põhjendatud osaliselt ja kuulub vastavalt rahuldamisele osaliselt.
19.Poolte vahel vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et: 1) kostja ja hageja seaduslik esindaja M P olid abielus kuni 03.03.1994; 2) Hageja H P , sündinud 12.05.1989, on kostja ja M P tütar; 3) TU on M P tütar, so hageja poolõde; 4) 29.11.2005 kinnistu müügilepingu alusel müüs M P Tallinnas, XXX kinnistu, pindalaga 752 m2 , millest 1⁄2 kuulus müüjale ja ülejäänud 1⁄2 müüja ja kostja ühisvara hulka, 2999 000 krooni eest, mille müügihinnast 979 000 krooni tasuti H P arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Hapangas (1kd lk 137-148); 5) 16.01.2007 müüs kostja isa H P , kelle esindajana tegutses volikirja alusel kostja, Tartus, XXX asuv korteriomandi 975000 krooni eest, mille müügihinnast 955 000 krooni tasuti müüja soovil H P arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Hapangas (1 kd lk 149-156); 6) 24.01.2007 reserveeris kostja Hispaanias Torreviejas firma Atlas International kaudu tehingu viitenumbriga XXXTownhouse tüüpi elamu XXX hinnaga 172000 eurot, millest 25.01.2007 kuulus tasumisele 3000 eurot, 08.02.2007 14200 eurot ja 31.03.2007 summas 154800 eurot ( 2 kd lk 175-182); 7) Kostja tegi 23. märtsil 2007 H P pangakontolt Hapangas XXXXXXXXXXXX oma arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX Hispaania pangas Bankinter ülekanded summas 20350,15 eurot ja 49000 eurot, selgitusega Investment Ref A -1239 (1 kd lk 57-58); 8) Kostja võttis 23.03.2007 H P pangakontolt Hapangas XXXXXXXXXXXX välja sularaha 15700 eurot (1 kd lk 59); 9) M P tegi 23. märtsil 2007 TU pangakontolt SEB Pangas XXXXXXXXXXXXXXXXXkostja pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXBankinter pangas ülekanded summas 49 000 eurot ja 36 611 eurot, kokku 85 611 eurot, selgitusega XXX (1 kd lk 7, 184, 2 kd lk 119-120); 10) 30.03.2007 tasus kostja Torreviejas 13000 eurot juristitasu (2 kd lk 183-190); 11) 13.04.2007.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandasid kostja ja M P Hispaanias, XXX asuva kinnistu koos ridaelamuga hinnaga 140000 eurot, millest 122806,01 euro kohta laekus 28.03.2007 tšekk Bankinter pangast , 1⁄2 osas M Pja 1/ 2 osas kostja kaasomandisse (1kd lk 157182, 2 kd lk 23-47); 12) Hageja, M P , kostja ja TUelasid koos kuni juunini 2008 ühise leibkonnana koos; 13) Harju Maakohtu 10. novembri 2009. a kohtuotsusega määrati M P hageja kui piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostjaks (1 kd lk 9-11); 14) TU loovutas alusetust rikastumisest tuleneva nõude 25. jaanuaril 2010 H P ile.
2-10-13354
20.Hageja esindaja väidab, et kuna ei H P ega tema poolõde TU ei ole kostja poolt hageja arvelt 23.03.2007 tehtud pangaülekannete ja sularaha väljavõtmise eest kokku 85050 eurot ja M P poolt 23.03.2007 TU arvelt tehtud pangaülekannete eest kokku 85611 eurot mingit vastusooritust saanud, siis on kostja nende summade võrra alusetult rikastunud ja raha kuulub hagejale tagastamisele.
21.Võlaõiguseaduse (VÕS) § 1027 kohaselt isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
22.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna Hispaanias Torreviejas asuv kinnistu koos ridaeelamuga oli omandatud kostja ja M P kaasomandisse, mitte H P ja/või TU nimele, siis ei olnud H P ja TU oma raha eest mingit vastusooritust saanud ega olnud Hispaania kinnisvara omandamisega mitte mingil viisil seotud. Hageja esindaja M P korduvatest avaldustest alates hagiavaldusest (...kostja hageja isana lubas saadud raha investeerida perekonna huvides Hispaanias...) tuleneb üheselt, et kostja poolt Hispaania pankades avatud pangakontodele ülekannete tegemise põhjuseks oli sel ajal (2007 märts) ühise leibkonna / perekonna moodustanud hageja (keda esindasid ühiselt kostja ja M P kui tema eestkostjad-vanemad), kostja, M P ja TU omavaheline kokkulepe H P ja TU arvetel oleva raha perekonna huvides Hispaaniasse investeerimiseks / kinnisvara omandamiseks (1kd lk 1-2, 2 kd lk 50-52, 82-83, 221223). Ühtegi teist veenvat põhjust, miks M P soostus oma tütarde arvetelt suurte rahasummade ülekandmisega kostjale arvele ei ole asjas välja toodud, samuti ei ole M P väitnud, et kostja poolt raha ülekandmine oma arvetele Hispaania pankades oleks toimunud temale, M P ile, teadmata. Vastupidi, oma tütre TU nimelt tegi pangaülekanded kostja arvele M P isiklikult, seda viitega Hispaania kinnistu omandamise tehingule. M P hilisem katse distantseeruda Hispaania kinnistu omandamisest tuleneb kohtu hinnangul eelkõige sellest, et M P väitel hakkas kostja pärast kinnistu omandamist rikkuma pooltevahelist kokkulepet kasutada Hispaania kinnistut sellest ühise kasu saamiseks, ei andnud M P ile elamu võtmeid, varjas selle väljaüürimisega seonduvaid asjaolusid jne, mitte aga sellest, et ta ei teadnud, milleks kostja hageja ja TU arvetelt saadud raha kasutas ( 1 kd lk 14-17).
23.Kohtu hinnangul alusetu rikastumine ei tulene mitte sellest, et isik ei ole teisele isikule tehtud soorituse eest vastusooritust saanud, vaid sellest, et isiku poolt tehtud sooritusel (antud juhul H P ja TU pangakontodelt tehtud rahaülekannete) puudub õiguslik alus, st kohustus, kohustust ei teki või kui selline kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et kostja poolt H P ja TU raha vastuvõtmise õiguslikuks aluseks oli kostja ja M P kui alaealise H Pvanemate-seaduslike eestkostjate ja TU omavaheline kokkulepe kasutada seda raha ühiseks investeeringuks, so Hispaania kinnistu omandamiseks kostja ja M P kaasomandisse. Millise konkreetse lepinguliigi, kas kinke, laenu, kinnistu ühise kasutamise-väljaüürimise jne alusel raha andmine kostjale kinnistu omandamiseks toimus, kohtu hinnangul tähtsust ei oma, tähtsust omab eelkõige asjaolu, et raha omanikud (H P ja TU) kohustusid kostjale kui Hispaania tehingu elluviijale oma raha üle andma ja kostja omakorda kohustus kasutama seda raha mitte mingil muul eesmärgil kui kinnistu omandamiseks Hispaanias kostja ja M P kaasomandisse. Kuivõrd kohus loeb tõendatuks, et hageja ja TU pangakontodelt võetud raha kogusummas 170661 eurot (85050 + 85611) kulutati kostja poolt kostja ja M P kaasomandisse kuuluva Hispaania kinnistu ostuhinna ja ostu vormistamisega kaasnevate kulude tasumiseks, siis vastavalt pooltevahelisele kokkuleppe kasutas kostja saadud rahalisi vahendeid sihipäraselt, mistõttu raha ülekandmisele korrespondeeruva vastusoorituse puudumisest kohtu hinnangul rääkida ei saa.
2-10-13354
24.Eeltoodule vaatamata kohus siiski nõustub hageja väitega kostja alusetust rikastumisest hageja arvel H P pangakontolt kostja Hispaania pangakontole tehtud pangaülekande ja kostja poolt H P pangaarvelt võetud summa 85050,15 euro osas, kuid seda mitte põhjusel, et H P ei ole kostjalt selle summa eest vastusooritust saanud, vaid põhjusel, et hoolimata kokuleppest kostjal puudus seadusest tulenevalt õigus oma alaealise tütrega sellist tehingut teha (võtta H P nimel tema arvelt raha oma pangaarvele). H P kontolt kostja kontole ülekannete sooritamise ja sularaha väljavõtmise ajal märtsis 2007 oli H P alaealine ning kostja kui tema isa tegutses järelikult H Peestkostjana perekonnaseaduse tähenduses.
25.Vastavalt PKS § 100 Ig-le 1 (kuni 30.06.2010.a kehtinud redaktsioonis) ei või eestkostja teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt eestkostja ja eestkostetava kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §§-de 84 lg 1 ja 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kuna kostja ja H Pvahelisest tehingust tekkis viimasele kohustus kanda raha kostja arvele üle / võimaldada kostjal raha pangaarvelt välja võtta, oli kostja poolt 85050 euro omandamine H P arvelt seadusega keelatud tehing ja sellisena tühine, mistõttu see summa kuulub hagejale tagastamisele.
26.Nagu kohus eelpool märkis, asub kohus TUarvelt tehtud rahaülekannete 85611 eurot osas seisukohale, et selle aluseks oli TUi, M Pinstoni, kostja ja H P(keda esindasid kostja ja M P ) omavaheline kokkulepe kasutada seda raha Hispaania kinnistu omandamiseks kostja ja M P kaasomandisse, mida kostja ja M P ka täitsid. Kas lisaks raha kasutamise eesmärgile oli kostja ja M P poolt TU rahasummade saamise konkreetseks lepinguliseks aluseks kokkulepe laenu või ühise investeeringu kohta (kinnistut ühise kasutamise, väljaüürimise jne kohta) kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma, mistõttu TU pangakontolt tehtud ülekannete osas kostja alusetust rikastumisest rääkida ei saa, vastasel korral tekiks küsimus, kelle rahaliste vahendite alusel sai M P ist Hispaania kinnistu kaasomanik.
27.Seoses kostja poolt esitatud vastuväidetega kohus ei nõustu seisukohaga, nagu ei oleks H Parvelt võetud raha puhul tegemist hagejale isiklikult kuuluva rahaga, vaid kokku-leppeliselt hageja arvele kantud kostjale kuuluva rahaga, mis oli saadud XXX ja XXX kinnistute müügist ning mis Hispaania kinnistu omandamisega jäi endiselt perekonna ringi. Sarnaselt hagejaga kohus leiab, et mõistet perekond/ leibkond iseseisva õigussubjektina kehtiv õigus ei tunne ja igal perekonda kuuluval isikul, sealhulgas alaealisel on õigus omale, teistest perekonnaliikmetest eraldatud varale. Kuna alaealisele H P ile oli vanemate poolt avatud eraldi pangaarve, siis sellel arvel oleva raha puhul oli tegemist konkreetselt temale, H P ile, kuuluva rahaga, täpsemalt rahaliselt hinnatavate õigustega panga vastu (TsÜS § 66), vaatamata sellele, et seda pangaarvet käsutasid faktiliselt tema vanemad, sealhulgas kostja. Alaealisele lapsele eraldi pangaarve avamine tähendabki vanemate soovi eraldada lapsele oma isiklik vara ja varalistest tehingutest, mille osaline alaealine ise ei ole, osaliselt või täielikult laekuvate summade ülekandmine lapse arvele näitab tehinguosaliste soovi rikastada selle läbi konkreetset alaealist kui iseseisvat õigussubjekti. See on kooskõlas ka kostja väitega, et tema osalusel tehtud tehingutest osa raha kandmisega enda konto asemel tütre H P kontole tahtis ta kindlustada tütre tulevikku, et juhul kui kostjaga peaks tervise tõttu midagi tõsist juhtuma, jääks raha tütrele ilma pärimiseta kaasneva vara jagamiseta. Seega ei võtnud kostja 23.03.2007 hageja pangaarvelt mitte enda „kokkuleppeliselt hageja arvele kantud“ või P ite perekonna raha, vaid konkreetselt hageja H P ile kuuluva raha (rahaliselt hinnatava nõudeõiguse panga vastu), milline tehing oli seaduse kohaselt keelatud, seega tühine ja alusetu rikastumise sätete kohaselt tagastav.
28.Eeltoodust tulenevalt ei ole arvessevõetavad ja kohus jätab tähelepanuta kostja poolt asjas esitatud tõendid selle kohta, millised varasemad omavahelised tehingud toimusid hageja, kostja,
2-10-13354 M P i, TU ja H P vahel /osavõtul ning millistest tehingutest laekunud rahasummad olid H P pangaarvele 23.m,ärtsiks 2007 kantud.
29.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt, so summas 85050 eurot 15 senti, mille võrra kostja hageja H P arvel alusetult rikastus ja milline summa kuulub hageja kasuks väljamõistmisele.
Menetluskulud
30.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd käesolevas asjas rahuldab kohus hagi pooles ulatuses, tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.