2-08-87222 A. K. L.hagi T. L. vastu kahju 91 000 krooni hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.juuni 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. K. L.apellatsioonkaebus
Menetluse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. K. L. (sünd xx.xx.xxxx, elukoht xxxxx xxxxxxxxxxxx xx, xxxxx xxxxx, xxxxx), esindaja adv Imbi Seimar Kostja T. L. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx xxxxxxx xxxxx), esindaja adv Nigul Saar
91 000 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.juuni läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
otsus
ja
saata
asi
uueks
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.A. K. L. esitas 18.12.2008 Harju Maakohtule hagi T. L. vastu 71 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Menetluse käigus suurendas hageja nõuet 91 000 kroonini. Hagi põhjenduste kohaselt abiellusid pooled XX.XX.XXXX. 12.04.2002 ostsid nad endale korteri asukohaga Tallinnas, Xxxxxxx x-xx, mis kanti korteriomandina kinnistusraamatusse 09.11.2004. Korteriomand on abikaasade ühisvara, millest hagejale kuulub pool mõttelist osa. XX.XX.XXXX abielu lahutati. Alates 2006.aastast ei võimalda kostja hagejal eluruumi kasutada ja hagejal puudub sinna sissepääs, kostja on vahetanud ukselukud. Probleemi kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemust. Kostja takistab hagejal eluruumi kasutada ning keeldub kasutuseelise puudumist rahaliselt korvamast. Hageja on alates 1986.aastast kuni tänaseni tihedalt nii tööalaselt kui isiklike suhete pinnal seotud Eestiga. Hageja oli sunnitud ööbima hotellis ja tuttavate pool ning viimaks üüris ta 28.08.2007 Tallinnas, XXXXXX X-XX asuva korteri üüri suurusega 5000 krooni kuus. Kostja käitumise tõttu ei ole hageja saanud oma korterit kasutada, mistõttu ta soovib kahjuhüvitisena nõuda kaotatud kasutuseelist. Hageja arvates on kostja alusetult rikastunud enamsaadud kasutuseelise võrra. Hageja leiab, et kasutuseelise väärtuse arvutamisel tuleb aluseks võtta harilik üürimäär samaväärse eluruumi puhul samas piirkonnas, mis antud juhul on minimaalselt 10 000-12 000 krooni, sest eluruum on heas korras ja asub kesklinnas. Hageja ei esita nõuet kogu perioodi eest, mil talle on kahju tekitatud ja piirdub vaid üüripinna kasutamise kuludega alates 2007.a septembrist. Kostja vastus
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud faktilisi asjaolusid tõeselt. Poolte abielu lahutati XX.XX.XXXX hageja avalduse alusel. Lahutusavalduses hageja avaldas, et soovib lahutust järelemõtlemisajata, kuna pooled on lahus elanud viimased kaks aastat. Pooled olid tõesti lahku kolinud. Hageja suhtes oli alustatud kriminaalmenetlust karistusseaduse (KarS) § 142 lg 2 p 1 tunnustel (kannatanuks kostja XXXX.a sündinud tütar). Hageja ei ole kostjale kuuluvas korteris omal soovil käinud aastaid. Kostja arusaama kohaselt on see olnud hageja vaba tahe. Kostja võtab õigeks, et 2007.a oktoobrikuu lõpus ilmus hageja ootamatult koos sõpradega kostja ukse taha. Nad olid lärmakad ning käitumise ja sõnavara kasutuse järgi võis eeldada, et ka ebakained. Nõuti korterisse sisselaskmist ja mingite hagejale kuuluvate asjade kättesaamist. Keegi naabritest vist helistas ka politseisse. Kostja ei lubanud hagejat ja temaga koos olnud isikuid korterisse sisse. Hagejal ei ole selles korteris mitte midagi. Kogu oma vähese vara viis hageja lahkudes kaasa. Kostja leiab, et ta ei ole hagejalt võtnud mingi hüve kasutuseelist, mis oleks kahjuna sissenõutav. Isegi kui kostja käitumine oleks etteheidetav, ei ole hageja kahju kandnud, eriti mitte hagis esitatud arvestuse järgi.
3.Hageja nõue tugineb sellele, et on teise korteri üürilepingu järgi kohustatud tasuma 5000 krooni kuus ning juhul, kui ta saaks kasutada kostja valduses olevat korterit, ei peaks ta seda kulutust tegema. Hagejal ei ole osundatud Xxxxxxx x-xx korteriomandis mõttelist osa suurusega 1⁄2 osa. Isegi kui oleks, oleks Xxxxxxx x-xx asuvas 3-toalises korteris hageja õiguslikult kaitstav osa 1,5 tuba (eeldusel, et kasutuskord vastavalt määratakse). Üürikorter on hagejal 2-toaline, seega kasutaja jaoks parema elamiskvaliteediga, kui XXXXXXX tänava korter. Kui hageja leiab, et kostja põhjustas talle kahju, siis vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 2 p-le 2 nõustus
hageja ise kahju tekitamisega. Hageja lahkus ise korterist, kus ta ka alaliselt ei elanud. Hageja alaline elukoht on kogu aeg olnud XXXXXX. Hageja on ise otsustanud teise korteri üürimiseks kokkulepitud väljaminekuid teha ning kasutab seal suuremat hüve. Kostjal puudub igasuguses vormis süü selles, et XXXXXX elav hageja on otsustanud endale üürida Tallinnas korteri, mida kasutab korra nädalas. Hageja tihedate isiklike ja tööalaste suhete olemasolu Eestis on tõendamata ja ei ole seostatud talle kahju tekitamisega. Hagejal on võimalik kahju suurust vähendada, kui ta korrigeeriks eelnimetatud suhteid Eestis (XXXXXX X-XX korteris). VÕS § 1037 käesolevas asjas ei kohaldu. Hageja ei ole nimetanud, mida on kostja hageja õiguste rikkumise teel saanud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kohus tuvastas järgmised faktilised asjaolud: hageja ja kostja olid abielus XX.XX.XXXXXX.XX.XXXX; 12.04.2002 ostsid abikaasad korteri Tallinnas, Xxxxxxx x-xx; korter on abikaasade ühisvara; 09.11.2004 korteriomandina kinnistusraamatusse kandmisel kanti registrisse omanikuna T. L.; alates 2006.a oktoobrist ei ole hageja abikaasade ühisvaraks olevat korterit kasutanud; 28.08.2007 sõlmis hageja tähtajatu üürilepingu Tallinnas, XXXXXX X-XX korteri üürimiseks alates 01.09.2007, üürihinnaga 5000 krooni kuus.
5.Hageja viidatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 sätestab valdaja vastutuse asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-1040. Kohus leidis, et viidatud norm ei anna alust nõuda kostjalt hagejale kasutuseelise kaotuse hüvitamist. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Seega nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on, et kostja valdab hageja nõusolekuta (s.t ebaseaduslikult) hagejale kuuluvat asja.
6.Poolte vahel on ühisel omandil põhinev õigussuhe. Pooled on endised abikaasad, kes kasutasid abikaasade ühisvaraks olevat korterit Xxxxxxx x-xx koos kuni 2006.a oktoobrini. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. AÕS § 70 lg 4 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Tulenevalt AÕS § 70 lg-st 6 kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PKS § 17 lg 1 sätestab, et abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise ja kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Käesolevas asjas ei ole pooled ühisvara kasutamise osas kokkuleppeid sõlminud ja korteri kasutuskorda ei ole määratud. Seega on mõlemal abikaasal õigus kasutada kogu korterit ning kostja valdab ja kasutab XXXXXXX tn korterit õiguslikul alusel. Abikaasade ühisvaraks oleva korteri kasutamise õigus tuleneb seadusest ja kostjal selleks hageja nõusolekut vaja ei ole. Teistsuguselt määratud korra puudumise tõttu on kostjal õigus vallata kogu korterit sõltumata sellest, kas hageja samal ajal teostab oma õigust korterit vallata. Hagejal ei oleks olnud ilma poolte vastava kokkuleppeta või kohtuotsuseta õigust nõuda korterist tuba enda ainukasutusse. Seega ei ole kostja seetõttu, et hageja korterist lahkus, saanud
mingit eelist (kasu), võrreldes olukorraga poolte kooselu ajal, kui hageja samuti viibis aeg-ajalt korteris. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kostja on üksi tasunud korteril lasuvad maksed ega ole nõudnud hagejalt nende hüvitamist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-07 samuti väljendanud seisukohta, et VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks on teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. Lisaks eeltoodule välistab VÕS § 1037 kohaldamise hageja nõude sisu. Hageja ei soovi kostjalt välja nõuda viimase poolt asjast saadavat kasu, vaid soovib, et kostja hüvitaks hageja kasutuseelise kaotuse.
7.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega on nende õigusnormide alusel hagi rahuldamise eelduseks, et hagejal on tekkinud kahju, kahju on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tagajärjel ning kostja on kahju tekitamise süüdi. Kohus leidis, et nimetatud eeldused täidetud ei ole.
8.Hagejal ei ole tekkinud kahju. Õige ei ole kostja seisukoht, et XXXXXX tänaval üüritud korteri üürihind ei ole käsitletav hageja kahjuna, sest hageja on selle eest saanud vastu hüve – eluruumi kasutamise õiguse. VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 kohaselt on varaliseks kahjuks muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal puuduks vajadus korteri üürimisele kulutusi teha, kui tal oleks võimalik kasutada Tallinnas viibimise ajal kostja valduses olevat abikaasade ühisvaraks olevat korterit. Kohus leiab aga, et isegi juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldused, ei vastutaks kostja kogu 91 000 krooni suuruse kahju eest. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud, kui mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Hagejal XXXXXXX tn korteri ühisomanikuna on kohustus kanda korteriomandil lasuvad koormised ja maksud. Õige on kostja seisukoht, et kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et 5000 krooni eest kuus on hageja saanud kasutada oluliselt suuremat eluruumi, kui oleks XXXXXXX tänaval: XXXXXX tn kahetoaline üürikorter on hageja ainukasutuses, XXXXXXX tn korteris tuleks hagejal jagada eluruumi kostja ja tema tütrega. Puudub ka kostja õigusvastane tegu ja põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel. Poolte seletuste kohaselt ei ole vaidlusalune korter olnud kunagi hageja alaline elukoht. Ka abielulise kooselu ajal hageja elas XXXXXX ja viibis Eestis mõne päeva nädalas. Asjas kogutud tõenditest järeldas kohus, et hageja loobus valdusest ja lahkus korterist vabatahtlikult poolte kooselu lõppemise tõttu. Seda tõendab XXXX linnakohtu XX.XX.XXXX abielulahutuse otsusest nähtuv asjaolu, et poolte kooselu on lõppenud ning pooled on elanud kaks aastat katkematult lahus. Asjas ei ole vaidlust, et hageja kasutas XXXXXXX tn korterit kuni 2006.a oktoobrini. Hageja ei ole tõendanud, et pärast seda ei olnud tal korterit võimalik kasutada seetõttu, et hageja tegi selleks takistusi. Hagiavalduses ja kohtuistungil selgitas hageja, et 2007.a oktoobris ei pääsenud ta korterisse, sest kostja oli ukselukud vahetanud ja keeldus hagejat sisse laskmast. Varasemaid katseid korterisse pääseda ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Samuti ei ole hageja esile toonud, et tal oleks XXXXXXX tänava korteris isiklikke esemeid, mis tõendaks, et hageja kaotas valduse ootamatult ja oma tahte vastaselt.
Üürilepingu XXXXXX tänaval korteri üürimiseks sõlmis hageja 2007.a augustis. Kasutuseelise kaotamise hüvitamist nõuab hageja samuti alles alates 2007.a septembrist. Asjas ei ole tõendeid, et hageja oleks enne 14.10.2007 avaldust (tl 25) nõudnud hagejalt ühisvara hulka kuuluva korteri kasutamiseks takistuste tegemise lõpetamist. Hageja paljasõnalised väited, et ta oli kuni 2007.a augusti lõpus korteri üürimiseni sunnitud ööbima hotellides ja tuttavate pool, ei tõenda, et kostja tegi hagejale 2006.a oktoobrist kuni 2007.a oktoobrini korteri kasutamiseks takistusi. Hagiavalduses esile toodud asjaoludest ja kogutud tõenditest järeldas kohus, et 2006.a oktoobrist kuni 2007.a septembrini ei olnud hagejal kostjale pretensioone korteri kasutamise osas. Vastupidi, hagiavaldusele lisatud T. L. 02.07.2007 avaldusest ühisvara kokkuleppel jagamise tingimuste kohta nähtub, et pooled suhtlesid hoopis ühisvara jagamise ja abielu lahutamise teemadel. Kohtu hinnangul tõendab see asjaolu samuti, et tegelikult oli hageja korterist lahkunud vabatahtlikult kooselu lõppemise tõttu ja tal ei olnud soovi reaalselt korterit koos kostjaga kasutada. Inimestevahelistes suhetes on tavaks, et abielu purunemisel või kooselu lõppemisel asuvad pooled eraldi elama, eriti olukorras, kus hagejal oli teine alaline elukoht olemas. Vaidlusalune korter on kostja ja tema tütre alaline elukoht ja kodu. Kuna hageja kaotas valduse vabatahtlikult, ei saa kostjale ette heita hageja valduse rikkumist. Kostjale ei saa ette heita ka soovimatust hageja valdus taastada, kui hageja pärast aastast eemalolekut seda 2007.a oktoobris soovis. Mõistetavalt on lahuselu järel hageja muutunud kostjale võõraks, kellega ühist kodu jagada ei soovita. Hageja ei ole kasutanud oma vabatahtlikult kaotatud valduse taastamiseks kohast õiguskaitsevahendit – pöördumist kohtu poole ühisvara kasutamise vaidluse lahendamiseks. Eeltoodust tulenevalt puuduvad käesolevas asjas olulised kahjuhüvitise väljamõistmise eeldused. Kuna hagi rahuldamiseks eeldused puuduvad, siis ei analüüsinud kohus põhjalikumalt kasutuseelise või kahjuhüvitise suurust. Apellatsioonkaebuse põhjendused
9.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel ja apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha teistsugune otsus. Kohus tuvastas pea kõik asjaolud õigesti, kuid tegi ebaõiged järeldused.
10.PKS § 17 lg 1 kohaselt on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada ja seda kokkuleppel. Hageja ei ole kostja käitumise tõttu alates 2006.a oktoobrist saanud oma vara kasutada. Kogu vara oli kostja ainukasutuses hageja nõusolekuta. Kostja vahetas korteriukse lukud ja ei võimaldanud hagejal siseneda eluruumi. Kostja esitas oma alaealist last ära kasutades politseile valekaebuse. Hageja suhtles kohtuväliselt esindajate juuresolekul kostjaga, kus kostja esitas oma põhjendamatud nõuded korteri vabastamiseks, kasutamiseks ja jagamiseks, pöördus politsei poole ja lähetas oma seisukohad hagejale ka kohtutäituri vahendusel. Hageja suhtes lõpetati valekaebuse osas kriminaalmenetlus ja leiti, et tegemist ongi vara kasutamise ja jagamise eesmärgil esitatud ebaõige ja pahatahtliku avaldusega. Hageja on esitanud kõik tõendid selle kohta, et ta ei ole vabatahtlikult oma vara kasutamisest loobunud, on püüdnud lahendada asju korrektselt ja mitte traumeerida kostja alaealist tütart. Hagejale jääb arusaamatuks, millistel tõenditel põhineb kohtu järeldus, et hageja lahkus vabatahtlikult korterist ja loobus selle kasutamisest. Kostja on ühisvaraks olevat eluruumi pidanud alates selle soetamisest oma alaliseks ja ainsaks alaliseks elukohaks. Hagejale jääb arusaamatuks kohtu järeldus, et see ei olnud kunagi tema alaliseks elukohaks, kuna ta viibis seal vaid paar-kolm päeva nädalas. PKS lubab
abikaasadel vabalt valida elukohta ning omada neid rohkem kui ühe. See ei oma vara kasutamise, valdamise ja käsutamise seisukohalt mingit tähendust.
11.Ebaõige ja meelevaldne on kohtu VÕS §-de 1037-1040 tõlgendus. Kostja on ilma hageja nõusolekuta või poolte kokkuleppeta kasutanud ainuisikuliselt ühisvara ja seganud ning muul viisil rikkunud hageja poolt ühisvara kasutamist. Tegemist on ebaseadusliku ühisvara ainuisikulise valdamisega ja hageja valdamise takistamisega. PKS sätestab täiendavaid õigusi abikaasade ühisvara suhtes, kuid ei võta ära ega kitsenda muude seadustega sätestatud asja omaniku õigusi. Kohtu tõlgendus ei ole kooskõlas seaduseandja üldiste põhimõtetega.
12.Kohus analüüsis vara valduse küsimusi, kuid jättis analüüsimata kahju hüvitamise ja kasutuseelise kaotuse küsimuse. Kostja ei ole esitanud hagejale nõudeid Tallinnas, XXXXXXX X-XX eluruumi omaniku poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks ega esitanud kohtule selle kohta tõendeid. Kohus võttis selles osas aluseks kostja esindaja paljasõnalised avaldused. Samuti ei ole asjakohased kostja väited hageja põhjendamatute hüvede osas, kui ta on olnud sunnitud turuhinnaga üürima kvaliteedilt ja asukohalt palju halvema eluruumi kui temale kuuluv. Kohus leidis, et kasutuseelise ja kahjunõude suurus ei ole selge, kuid vaatamata sellele ei ole ta pidanud vajalikuks seda üldse analüüsida ega kontrollida, kuigi kohus on õigustatud ja kohustatud tegema selles osas kaalutlusotsuse. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
15.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: poolte abielu registreeriti XX.XX.XXXX; 12.04.2002 ostsid pooled endale korteri asukohaga Tallinnas, XXXXXXX X-XX mis kanti korteriomandina kinnistusraamatusse 09.11.2004; abielu lahutati XX.XX.XXXX; alates 2006.a oktoobrist ei ole hageja korteriomandit kasutanud; 28.08.2007 sõlmis hageja üürilepingu Tallinnas, XXXXXX X-XX asuva korteri üürimiseks alates 01.09.2007 üüriga 5000 krooni kuus; alates 14.oktoobrist 2007.a on hageja nõudnud kostjalt korterisse sissepääsu võimaldamist ja vahetatud ukselukkude võtmete andmist; kostja ei ole nõus hageja valdust taastama ja korteri võtmeid andma.
16.Hageja esitas kostja vastu kasutuseelise hüvitamise nõude tulenevalt asjaolust, et kostja ei võimalda hagejal eluruumi kasutada ja hagejal puudub sinna sissepääs. Kui hageja kui ühisomaniku valdust on rikutud, saab ta nõuda valduse rikkumise tõttu tekkinud kahjuna kasutuseelise hüvitamist. Nõude rahuldamise eeldusena peab olema tuvastatud, et kostja on rikkunud õigusvastaselt hageja valdust (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5), kahju tekkimine ning põhjuslik seos kostja käitumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodud kahju hüvitamise aluste olemasolu peab tõendama hageja. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
17.Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel on ühisel omandil põhinev õigussuhe. PKS § 14 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Tulenevalt AÕS § 70 lg-st 6
kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PKS § 17 lg 1 järgi on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise ja kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Käesolevas asjas ei ole pooled ühisvara kasutamise osas kokkuleppeid sõlminud ja korteri kasutuskorda ei ole määratud. Maakohus leidis õigesti, et seega on mõlemal abikaasal võrdne õigus kasutada kogu korterit.
18.Maakohus tegi õigesti kindlaks, et 2006.a oktoobris lahkus hageja vaidlusalusest korterist vabatahtlikult. Maakohus tuvastas ka asjaolu, et 2007.a oktoobris soovis hageja valdust taastada, kuid kostja vastuseisu tõttu ei olnud see võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna hageja loobus 2006.a valdusest vabatahtlikult, ei ole kostja hageja valdust rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et 2006.a poolte ühisest kodust lahkudes ei kaotanud hageja kui ühisomanik õigust korteriomandi valduse taastamiseks. Valduse rikkumine on ka valdamise takistamine (AÕS § 40 lg 3). Seega rikub kostja hageja seaduslikku valdust alates 2007.a oktoobrist, mis on õigusvastane tegu.
19.Hageja huvi on see, et kostja hüvitaks hageja valduse ja sellega kaasneva kasutamise ja tarbimise võimaluse (kasutuseelise), millest ta kostja tegevuse tõttu ilma jäi. Kahju hüvitamisega tuleb tagada VÕS § 127 lg 1 järgi olukord, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui hageja oleks valduse rikkumise aja jooksul saanud korteriomandit segamatult vallata ja kasutada. Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda hüvitisena valduse objektiks olnud asja kasutuseelise hüvitamist rikkumise perioodil ja kahjuhüvitis määratakse lähtuvalt valduse ja kasutusõiguse harilikust väärtusest rikkumise ajal.
20.Selles osas, kus maakohus käsitleb kahju küsimust, on kohtuotsus vastuoluline ja kohtu järelduse kujunemine ei ole jälgitav. Kohus leidis, et hagejale ei ole kahju tekkinud ja samas, et kasutuseelise ja kahjunõude suurus ei ole selge, sest kostja ei vastuta kogu hagetud 91 000 krooni suuruse kahju eest. Maakohus jättis kasutuseelise kaotuse ja kahju hüvitamise küsimuse sisuliselt analüüsimata ning ei selgitanud selles osas välja asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid.
21.Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohus ei ole eeltoodut järginud ja puudulik eelmenetlus võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Kohus oleks pidanud eelmenetluses pooltele selgitama, milliseid asjaolusid nad tõendama peavad, s.o et hageja peab tõendama lisaks valduse rikkumisele sellega seoses kahju tekkimist ning põhjuslikku seos kostja käitumise ja kahju vahel ning kostja peab tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lgtes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks
olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
22.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.