Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29.06.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis SP õppelaenu saamiseks AS-iga Eesti Ühispank õppelaenulepingu. Pank kandis SP laenu üle. Laenusaaja kohustus tasuma intressi 5 % aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid käendajatena T M ja VL. Laenusaaja eksmatrikuleeriti koolist ja tal tuli hakata laenu tagasi maksma. Kostjad laenu ei tagastanud. Seetõttu nõudis laenuandja hagejalt riigitagatise rakendamist. Hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Sellest tulenevalt tekkis hagejal nõudeõigus kostjate vastu. Kostjate põhivõlg hageja ees on 32 495,83 krooni ja intressivõlg 4887,94 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 37 383,77 krooni. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista kohtukulud. 29.10.2009.a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks T M suhtes, kuna T M suri 08.03.2007.a. 05.11.2009.a määrusega lõpetas kohus menetluse hagis T M vastu. Kostjate seisukohad Kostjad SP ja VL kirjalikku seisukohta hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on AS Eesti Ühispank ja SP sõlminud õppelaenulepingu. Sama päev sõlmisid VL ja AS Eesti Ühispank käenduslepingu, millega VL kohustus tagama AS-i Eesti Ühispank õppelaenulepingust tulenevad nõuded SP vastu. 07.05.2002.a nõudis AS Eesti Ühispank hagejalt riigitagatise rakendamist, kuna kostjatel on tekkinud panga ees võlgnevus. Vaidlust ei ole selles, et hageja on tasunud kostjate eest pangale 32 495,83 krooni. Seega omandas hageja nõude kostjate vastu. Kostjad hageja nõudele vastu vaielnud ei ole. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seauduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 sätestas, et laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja

aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg koos intressiga kokku summas 37 383,77 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 kohaselt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 2800 krooni ja õigusabikulud 1200 krooni, kokku 4000 krooni.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.