Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

Tsiviilasi nr 2-09-11708

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt kohtule 18.03.2009 esitatud hagile OÜ-le Kotkas & Ko (edaspidi Kostja) kuulub mitteeluruumid aadressil Puškini 22-M6 ja M7 Narvas omandiõiguse alusel. Majas, kus Kostjale kuulub mitteeluruum on moodustatud korteriühistu Puškini 22 (edaspidi Hageja) ning Kostja on selle korteriühistu liige. Hageja põhikirja alapunkti 3.2. kohaselt ühistu liige on kohustatud regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud tähtajaks ja selle poolt määratud suuruses sihtotstarbelisi makseid, maja jooksvate majandamiskulude katteks. Maksete suuruste kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate elu- ja mitte eluruumide üldpinnast. Samuti Hageja põhikirja punkti 4.2. kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud tähtajaks ja selle poolt kindlaksmääratud korras teenuste makseid, mida kasutatakse maja ühiskommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon jmt). Teenuste maksete suuruste kindlaksmääramise alusteks on: 1) soojusenergia osas kütteks - korteri köetava pinna suurus; 2) soojaveevarustuse osas, samuti veevarustuse ja kanalisatsiooni osas - korteris elavate isikute arv või vastavate arvestusriistade näidud. Kostja tarbis korteriühistu vahendusel kommunaalteenuseid, kuid tarbitud teenuste eest ta maksis osaliselt ning kommunaalteenuste suurema osa jäi maksmata. Seega seisuga 02.03.2009.a Kostja võlgnevus Hageja ees moodustab 20 039,44 (kakskümmend tuhat kolmkümmend üheksa krooni ja 44 senti). Kostja ei ole reageerinud Hageja nii suuliste ega kirjaliku nõudele täita oma kohustusi ja kustutada võlgnevust kommunaalteenuste eest. Korteriühistu ja kostja on kaasomanikud ning peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kuid kostja rikub oma käitumisega seadust. Kuna Kostja ei soovinud oma kohustust täita vabatahtlikult, siis palub hageja võlgnetav summa Kostjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes korteriomandiseaduse § 1 lg-test 1 ja 2, § 2 lg-st 1, § 13 lg-st 1; korteriühistuseaduse § 151 lg-st 1; asjaõigusseaduse § 75 lg-st 1; võlaõigusseaduse § 113 lg-st 1 hageja palub hagi rahuldada; välja mõista Kostjalt OÜ Kotkas & KO Hageja KÜ Puškini 22 kasuks põhinõue summas 20 039,44 (kakskümmend tuhat kolmkümmend üheksa krooni ja 44 senti); jätta menetluskulud Kostja kanda; menetluskuloude raha kindlaks määramist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt hagi vastusele (tl 29-31) kostja ei tunnista hagi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud 2(9)

Tsiviilasi nr 2-09-11708

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja poolt on kohtule esitatud raamatupidamise tõend. Antud tõendis on näidatud, et hageja 2003-2009 aastate jooksul arvestab kostjale tasu järgmiste majandamiskulude eest: teenused, prügiveod, kütte, külm vesi ja postimaks. Kostja esitab kohtule hageja poolt kostjale esitatud arve nr 18 majanduskulude tasumiseks 2009.a aprilli kuu eest, millest nähtub, et kostjale oli esitatud tasumiseks järgmised majanduskulud: teenused, kütte, külm vesi, prügivedu, posti teenused. Märgitud arves ei ole selge, milliste teenuste eest hageja nõuab tasu summas 2068,53 krooni (217,74m2x9,50/m2 krooni) ja antud teenuste arvestamise metoodika. Seoses sellega kostja on seisukohal, et on olemas vajadus anda hinnangu hageja poolt kostjale esitatud arvetes märgitud teenuste eest summa 9,50 EEK/m2 põhjendusele ja antud summa arvestamise metoodika õigsusele. Kostja arvates, hageja oma nõude kohtule esitamisel ei esitanud tõendit hageja poolt kostjale esitatud arvetes märgitud teenuste hinna 9,50 EEK/m2 põhjendust (milliseid kuulusid sisaldab antud hind). Kostja eeldab, et antud teenuste hinna on põhjendamatu seetõttu, et osa antud hinna sisestest teenustest pole kostjale osutatud. Seetõttu kostja on seisukohal, et haginõudes hageja peab põhjendama, milliste teenuste eest hageja nõuab kostjalt tasu 9,50 EEK/m2. Vastasel juhul hageja nõue on põhjendamatu. Samuti ei ole selge, millise metoodika alusel hageja poolt oli tehtud arvestus kütte ja prügiveo eest. Kostjal on kahtlused, et kütte eest nõutavad summad vastavad KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1 ja 2 sätestatud arvestusele, kuna ei ole selge antud majanduskulude eest nõutavate summade arvestamise metoodika. Hageja nõuded igakuiste summade 100-300 krooni prügiveo eest tasumise osas on põhjendamatud. Kostja kasutab oma ruumide kütmiseks gaasikütet ja teostab oma tegevuse jäätmete äravedu omal kulul. Antud asjaolude tõendamiseks kostja esitab kohtule kostja ja AS Eesti Gaas vahel 13.06.2008.a. sõlmitud maagaasi müügileping nr. 0141130927 (kostja tarbib maagaasi oma ruumide kütmiseks alates 2002.a.), kostja ja OÜ Adelan Prügiveod vahel 23.01.2009.a sõlmitud tavajäätmete äraveo leping nr. 282, kostja pangaarvest väljavõte, mis tõendab asjaolu, et kostja igakuiselt tasub AS-le Eesti Gaas tarbitud gaasi ja OÜ-le Adelan Prügiveod jätmete äraveo eest. Hageja ei ole hagiavalduses nimetanud õiguslikku alust, mille kohaselt maksab postiteatis 26,60 krooni. Seega ei ole tõendatud nende kuulude põhjendus ning hageja nõuded postiteenuste tasumise osas tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväliselt on hageja keeldunud kostjale dokumente, milliste alusel hageja arvestab majanduskulusid, tutvustamast. Seetõttu kostjal on põhjendatud kahtlused tasumisele esitatud majanduskulude summade põhjenduse kohta. Sellepärast kostja tasus hagejale majanduskulusid niimoodi, et tasus ainult tegelikuses tarbitud teenuste eest kehtestatud teistele korteriomanikele hindade alusel. Kostja esitab kohtule väljavõtte oma pangakontolt 01.01.2008-12.05.2009 perioodi eest, kus on näidatud hagejale tehtud maksed. Kuna hageja ei põhjendanud oma nõuet nõutavate summade põhjenduste osas, kostja on seisukohal, et haginõuded on põhjendamatud ja ei ole tõendatud ega kuulu rahuldamisele. Kostja arvab, et kohtukulud tuleb jagada vastavalt TsMS § 162 lg 1. Kostja palub kohut jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.

3(9)

Tsiviilasi nr 2-09-11708

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 51-55; 56-60) 17.03.2009.a hagiavalduses toodud asjaolude ning hagiavalduse lisade kohaselt tuleneb, et Kostja on korteriühistu liige ja on ta kohustatud täitma korteriühistu põhikirjas sätestatud kohustused. Hageja põhikirja alapunkti 3.2. kohaselt ühistu liige on kohustatud regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud tähtajaks ja selle poolt määratud suuruses sihtotstarbelisi makseid, maja jooksvate majandamiskulude katteks. Maksete suuruste kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate elu-ja mitte eluruumide üldpinnast. Samuti Hageja põhikirja punkti 4.2. kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud tähtajaks ja selle poolt kindlaksmääratud korras teenuste makseid, mida kasutatakse maja ühiskommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon ja jmt). Teenuste maksete suuruste kindlaksmääramise alusteks on: 1) soojusenergia osas kütteks - korteri köetava pinna suurus; 2)soojaveevarustuse osas, samuti veevarustuse ja kanalisatsiooni osas - korteris elavate isikute arv või vastavate arvestusriistade näidud. Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. 11.12.2007.a toimus korteriühistu Puškini 22 liikmete üldkoosolek, mille päevakorraks oli sh 2008.a majandustegevuse plaani vastuvõtmine. Eelnimetatud üldkoosolekul kinnitati ükshäälselt 2008.a majandustegevuse plaani, mille kohaselt oli määratud majanduskulude tasu 6,00 eek/m. Samuti üldkoosolekul kinnitatud majandustegevuse plaanilt tuleneb, mis majandamiskulud kannab korteriühistu. 10.03.2008.a toimus korteriühistu juhatuse koosolek, millel otsustati saada Kostjale arved kommunaalteenuste eest tähitud kirjadega, kuna keeldub Kostja arvete võtmisest. Samuti otsustas juhatuse eelnimetatud juhatuse koosolekul pöörduda Narva linna ehitusinspektsiooni poole välja selgitamiseks, kas Kostja poolt alternatiivse gaaskatla kasutamine on seaduslik või mitte, kas tal on vastav luba olemas ja kas tal on vastavalt 2002.a EV Ehituseadusele saadud hoone omanike nõusolekud. 29.04.2008.a toimus korteriühistu juhatuse koosolek, mille päevakorraks oli sh arvestuse Kostjaga. 29.04.2008.a juhatuse koosoleku protokollist väljavõtte kohaselt Narva linna arhitektuuri osakonna ehitusjärelvalvest tuli vastus selle kohta, et OÜ Kotkas sai loa hoone fasaadi muutmiseks. Soojussüsteemi demontaaţi ega alternatiivsoojussüsteemi paigaldamist pole projektiga ette nähtud. Järelikult on OÜ Kotkase ruumides gaaskatla funktsioneerimine ebaseaduslik. Tuli ettepanek: kuna OÜ Kotkase gaaskatla kasutamine on ebaseaduslik, luba selle katla kasutamiseks ei ole, majas ei ole aga soojussüsteem balanseeritud ning Puškini 22 maja 4. trepikoja korterites toimub soojusega midagi ebaselget, selle trepikoja elanikud kurdavad pidevalt, et korterites on külm, kuigi ülejäänud maja teiste korterite elanikud kurdavad selle peale, et korterites on palav - teha OÜ Kotkasele ümberarvestus alates korteriühistu loomise momendist (kuna seda tasu pole temale arvestatud) ning esitada see tasu arves koos teiste kommunaalteenuste tasudega. 22.05.2008.a toimus korteriühistu Puškini 22 liikmete üldkoosolek, mille päevakorra 3. punktiks oli 2008.a aasta majandustegevuse plaani muutmine. Antud üldkoosolekul otsustati muuta 2008.a majandustegevuse plaani ning määrata majanduskulude tasu 9,50 eek/m2, ükshäälselt. 4(9)

Tsiviilasi nr 2-09-11708

04.08.2008.a toimus korteriühistu juhatuse koosolek, mille päevakorraks oli sh Kostja avalduse komunaalteenuste tasu arvestuse kohta läbi vaatamine. 04.08.2008.a juhatuse koosoleku protokolli kohaselt OÜ Kotkas saatis järjekordse kirja selle kohta, et ta ei hakka tasuma arveid kommunaalteenuste eest. Informatsiooni järgi, mis on saadud suulises vormis Narva Arhitekruutiameti ehitusjärelvalve osakonna töötaja Ţanna Petrovalt, on teada, et OÜ Kotkas on vormistanud kõik tema firma tegutsemiseks vajalikud load. Kuna OÜ Kotkas ei pea vajalikuks nende dokumentide koopiaid KÜ Puškini 22 juhatusele saatma, otsustas juhatus ikkagi mitte arvestada OÜ-le Kotkas täistasu soojuse eest, vaid 24. juulil 2003 vastu võetud KÜ Põhikirja p 3.2 järgi ning lähtudes teiste linna korteriühistute kogemustest, arvestada tasu kaudsoojuse eest OÜ Kotkase kasutuses oleva ruumi üldpinna suurusest 20% suuruses summas. 04.08.2008.a juhatuse koosolekul otsustati alates uuest soojusperioodist aastatel 2008-2009 arvestada OÜ-le Kotkas kommunaalarvetes tasu kaudsoojuse eest - 20 % omandis oleva ruumi pinnast. Kõik eeltoodud üldkoosoleku ja juhatuse koosoleku otsused on jõustunud ning kuuluvad täitmisele. Hageja esitas Kostjale majandamiskulude arved, juhindudes põhikirjas sätestatud tingimustega ning lähtudes eeltoodud korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse koosolekute otsustest. Selle asjaolu, et Kostja kasutab Hageja kaudu prügi väljaveo teenused, tõendamiseks taotles Hageja tunnistajate ülekuulamist.

KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA ARVAMUSELE

Kostja seisukoha kohaselt (tl 73-75) TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja esitas kohtule nõutavate majanduskulude alusena majandustegevuse plaan alates 01. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008, mis oli kinnitatud üldkoosolekul 22.05.2008a. Antud plaani järgi tariif alates 1. juunist 2008 on 9,50 krooni. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 ja Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 järgi korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Majandustegevuse plaani esitamisega hageja ei tõendanud, et teenuse hind 9,50EEK/m2 ja seega hagi on põhjendamatud. Nii vastavalt majandustegevuse plaanile hind 9,50 krooni sisaldab väljamaksena prügi väljavedu. Nagu on kostja märkinud vastuses hagile, kostja ja OÜ Adelan Prügiveod vahel on sõlmitud lavajäätmete äraveo leping nr. 282, mis tõendab asjaolu, et kostja jäätmete väljavedu tasub kostja iseseisvalt. Kostja tegevuse jäätmed on suure mõõduga pakipakk, mille väljavedamiseks ei ole võimalik kasutada hageja prügikonteinerit. Seega kuna prügi väljaveo teenus kostjale ei ole osutatud, siis antud kulude nõudmine kostjalt on alusetu. Samuti kostja poolt kohtule esitatud arvest nr. 18 tuleneb, et prügi väljaveo tasule, mis sisaldab summas 9,50 krooni, hageja määras kostjale prügiveo tasumiseks täiendavat summa suuruses 300,00 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded prügiveo eest igakuisete summade, mis moodustasid kuus 100-300 krooni, tasumine on ülalnimetatud põhjenduste alusel on põhjendamatud. Samuti on põhjendamatud hageja nõuded summas 9,50 krooni sisaldavate kulude, mida kostja ei kasuta, tasumise osas. Kostjale kuuluvad 5(9)

Tsiviilasi nr 2-09-11708

ruumid, mis omavad eraldi sissepääsud, seega kostja ei kasuta ning üldse ei oma sissepääsu elamu trepikotta ja muudele maja üldkasutavatesse ruumidesse. Seega kostja ei pea kandma üldkasutavate ruumide kasutamisega seotud kulusid. Vastavalt Raamatupidamise seaduse §-le 4 p 1 raamatupidamiskohustuslane on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Krediidi väljamaksmise summad ei ole Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 mõttes majandamiskulud, seega tariif 9,50 krooni ei pea neid sisaldama. Kuna antud kulud on seotud elamu remontimisega, siis kostja raamatupidamise objektiivseks kajastamiseks, antud summad peavad kajastama kulud põhivarale. Kuna hageja nõuab kostjalt majandamiskulude välja mõistmist, vaatamata sellele, et krediidi väljamaksmise summad ei saa lugeda majandamiskuludeks, siis hagejanõude antud kuulude osas tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei esitanud metoodikat, mille alusel hageja poolt oli tehtud arvestust kütte eest. Kostjal jätavad kahtlused, et kütte eest nõutavad summad ei vasta KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 15' lg 1 ja 2 sätestatud arvestusele, kuna ei ole selge antud majanduskulude eest nõutavate summade arvestamise metoodika. Seega ei ole tõendatud selle kuulude põhjendus ning hageja nõuded kütte tasumise osas tuleb jätta rahuldamata. Hageja samuti ei esitanud õiguslikku alust, mille kohaselt maksab postiteatis 26,60 krooni. Seega ei ole tõendatud selle kuulude põhjendus ning hageja nõuded postiteenuste tasumise osas tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kuna hageja põhiosa nõudest on põhjendamatu või tõendamatu, siis see nõue ei kuulu rahuldamisele. Hageja taotluse tunnistaja ülekuulutamise osas kostja on seisukohal, et antud taotlust tuleb rahuldada.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kohtuistungil tunnistajatena kuulati üle J K ja L N.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Narvas, Puškini 22 asuvat elamu haldab ja majandab Puškini tn 22 KÜ, mis on asutatud 12.08.2003. Kohus tuvastas, et kostja OÜ Kotkas & Ko on Narvas, Puškini 22 asuva 654/36740 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa mitteeluruumi M6, mille üldpind on 65,4 m2 ja Narvas, Puškini 22 asuva 1507/36740 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa mitteeluruumi M7, mille üldpind on 150,7 m2, omanik alates 13.07.2006 (tl 7, 8). Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi 6(9)

Tsiviilasi nr 2-09-11708

võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on Puškini tn 22 KÜ liige. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Ka korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud tarbivad KÜS §-s 151 loetletud teenuseid. Seetõttu on nad kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud. Puškini tn 22 KÜ põhikirja (tl 9-16) alapunkti 3.2 kohaselt ühistu liige on kohustatud muuhulgas:  tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud tähtajaks ja selle poolt määratud suuruses sihtotstarbelisi makseid, maja jooksvate majandamiskulude katteks. Maksete suuruste kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate elu- ja mitte eluruumide üldpinnast  tasuma regulaarselt, hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud tähtajaks ja selle poolt kindlaksmääratud korras teenuste makseid, mida kasutatakse maja ühiskommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon ja jmt). Teenuste maksete suuruste kindlaksmääramise alusteks on: 1)soojusenergia osas kütteks - korteri köetava pinna suurus, 2) soojaveevarustuse osas, samuti veevarustuse ja kanalisatsiooni osas — korteris elavate isikute arv või vastavate arvestusriisiade näidud. Hageja Puškini tn 22 KÜ liikmete 11.12.2007 üldkoosoleku otsusega kinnitati juhatuse pakutud 2008.a plaani projekt, kus oli määratud muuhulgas majanduskulude tasu 6 krooni/m2 (tl 61-63). Hageja juhatuse 10.03.2008.a koosoleku protokollist nr 12 (tl 64) nähtub, et juhatus otsustas saada kostjale arved kommunaalteenuste eest tähitud kirjadega, kuna kostja keeldub arvete võtmisest. Samuti otsustati pöörduda Narva linna ehitusinspektsiooni poole välja selgitamiseks, kas kostja poolt alternatiivse gaaskatla kasutamine on seaduslik või mitte, kas tal on vastav luba olemas ja kas tal on vastavalt 2002.a EV Ehituseadusele saadud hoone omanike nõusolekud. Korteriühistu juhatuse 29.04.2008.a koosoleku protokolli nr 13 kohaselt (tl 65) Narva linna arhitektuuri osakonna ehitusjärelvalvest tuli vastus selle kohta, et kostja sai loa hoone fasaadi muutmiseks. Soojussüsteemi demontaaţi ega alternatiivsoojussüsteemi paigaldamist pole projektiga ette nähtud. Järelikult on kostja ruumides gaaskatla funktsioneerimine ebaseaduslik. Tuli ettepanek: kuna kostja gaaskatla kasutamine on ebaseaduslik, luba selle katla kasutamiseks ei ole, majas ei ole aga soojussüsteem balanseeritud ning Puškini 22 maja 4. trepikoja korterites toimub soojusega midagi ebaselget, selle trepikoja elanikud kurdavad pidevalt, et korterites on külm, kuigi ülejäänud maja teiste korterite elanikud kurdavad selle peale, et korterites on palav teha kostjale ümberarvestus alates korteriühistu loomise momendist (kuna seda tasu pole temale arvestatud) ning esitada see tasu arves koos teiste kommunaalteenuste tasudega. 7(9)

Tsiviilasi nr 2-09-11708

Korteriühistu Puškini 22 liikmete 22.05.2008.a üldkoosoleku protokolli kohaselt (tl 66-68) päevakorra 3. punktiks oli 2008.a aasta majandustegevuse plaani muutmine. Antud üldkoosolekul otsustati muuta 2008.a majandustegevuse plaani ning määrata majanduskulude tasu 9,50 eek/m2. Korteriühistu juhatuse 04.08.2008.a koosolek protokolli nr 16 kohaselt (tl 69) kostja saatis järjekordse kirja selle kohta, et ta ei hakka tasuma arveid kommunaalteenuste eest. Hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt informatsiooni järgi, mis on saadud suulises vormis Narva Arhitekruutiameti ehitusjärelvalve osakonna töötaja Ţanna Petrovalt, on teada, et kostja on vormistanud kõik tema firma tegutsemiseks vajalikud load. Kuna kostja ei pea vajalikuks nende dokumentide koopiaid KÜ Puškini 22 juhatusele saatma, otsustas juhatus ikkagi mitte arvestada OÜ-le Kotkas täistasu soojuse eest, vaid 24. juulil 2003 vastu võetud KÜ Põhikirja p 3.2 järgi ning lähtudes teiste linna korteriühistute kogemustest, arvestada tasu kaudsoojuse eest OÜ Kotkase kasutuses oleva ruumi üldpinna suurusest 20% suuruses summas. Korteriühistu juhatuse 04.08.2008.a koosolekul (tl 69) otsustati alates uuest soojusperioodist aastatel 2008-2009 arvestada kostjale kommunaalarvetes tasu kaudsoojuse eest - 20 % omandis oleva ruumi pinnast. Kostja esitas kohtule 23.01.2008 tavajäätmete äraveo lepingu nr 282 (tl 39-40), mille kohaselt kostja tellis Adelan Prügiveod OÜ–lt segaolme-, suur- ja ehitusjäätmete äraveo teenust ja Adelan Prügiveod OÜ korraldab mimetatud jäätmete äravedu. Kostja panga väljavõtte kohaselt ajavahemikul 06.03.2008 – 04.05.2009 kostja tasus Adelan Prügiveod OÜ–le kokku 1 442,65 krooni. Tunnistajatena ülekuulatud J K (tl 91, 93) ja L N (tl 90, 92) andsid ütlusi selle kohta, et nad nägid, kuidas Furniture Mööbli kauplusest, mis kuulub kostjale, 2007.aasta sügisel viidi prügi välja hageja prügikonteinerisse, mis kuulub hagejale, ka enne seda viidi prahti. Hiljem nad ei näinud seda. Kohus leiab tõendatuks 23.01.2008 tavajäätmete äraveo lepinguga nr 282 (tl 39-40) ja tunnistajate J. K (tl 91, 93) ja L. N (tl 90, 92) ütlustega, et alates 23.01.2008 kostja ei kasutanud hagejale kuuluvat konteineri prügi panemiseks ja nõuda selle eest tasu ei ole põhjendatud. Kohus ei arvesta kostja poolt esitatud 13.06.2008 maagaasi müügilepingu nr 0141130927 (tl 3338) ja tõend maagasi tasumise eest (tl 41), kuna kostja võib osta endale täiendavad teenuseid, kuid kostja ei tõendanud, et üldkasutuses olevad tehnorajatised ei asu kostjale kuuluvates ruumides. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja hagi summast tuleb välja arvata summad prügiveo eest alates 23.01.2008, mis moodustab kokku 3 100 krooni (tl 1920), ülejäänud summas on hagi põhjendatud varem nimetatud tõenditega ja hageja arvestusega (tl 17-20).

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 8(9)

Tsiviilasi nr 2-09-11708

Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 06.06.2011 otsusega. Kusjuures ringkonnakohus otsustas:

RESOLUTSIOON

KÜ Puškini tn 22 apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja OÜ Kotkas&KO apellatsioonkaebus rahuldada osalisel. Tühistada Viru Maakohtu 22. detsembri 2009 otsus osaliselt OÜ-lt Kotkas&KO KÜ Puškini tn 22 kasuks väljamõistetud võlgnevuse osas ja mõista OÜ-lt Kotkas&KO välja KÜ Puškini tn 22 kasuks võlgnevus 819 eurot 54 senti (kaheksasada üheksateist eurot 54 senti). Muus osas jätta Viru Maakohtu 22. detsembri 2009 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus jätta 64 % ulatuses OÜ Kotkas&KO kanda ja 36 % ulatuses KÜ Puškini tn 22 kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 76 % ulatuses OÜ Kotkas&KO kanda ja 24 % ulatuses KÜ Puškini tn 22 kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsus jõustus 12.07.2011 Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.