lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-47414/19

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-47414/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1525
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-47414

Tsiviilasi

OÜ Kotkas ja KO hagi KÜ Puškini 22 vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

513.40 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. detsembri 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Kotkas ja KO apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): OÜ Kotkas ja KO (RK: 10604609), esindaja juhatuse liige Nikolai Kotkas Vastustaja (kostja): KÜ Puškini 22 (RK: 80189336), esindaja juhatuse liige Jelena Krassilnikova

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 12. detsembri 2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Kotkas ja KO kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.OÜ Kotkas ja Ko (hageja) esitas kohtusse hagi KÜ Puškini 22 (kostja) vastu täiteasja nr 066/2011/2221 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et nõue on rahuldatud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt mõisteti OÜ-lt Kotkas ja KO Viru Maakohtu 22. detsembri 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-11708 kostja kasuks välja 16 939,44 kr (1082,63 eurot). Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2011 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ning hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 819,54 eurot. Kohtuotsusest tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks algatas kostja kohtutäitur A.K. juures täitemenetluse nr 066/2011/2221 võlgnevuse 819,54 eurot sissenõudmiseks. Hageja esitas kohtutäiturile maksekorraldused nr 63, 144, 145 ja 230, millega soovis tõendada oma vastuväidet kostja nõudele. Maksekorraldused oleksid tõendanud, et Viru Maakohtu 22. detsembri 2009 otsusest tulenev kostja nõue on rahuldatud. Hageja on seisukohal, et nimetatud nõude osas on sundtäitmine lubamatu, kuna nõue on rahuldatud. Viru Maakohtu 22. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-11708 on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes. Seega on kostja küll formaalselt õigustatud pöörduma kohtutäituri poole, kuid käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kostja nõue on ka sisulisest põhjendatud. Hageja on seisukohal, et kostja nõue ei ole sisuliselt põhjendatud, kuna hageja tasus nõutud summa kostjale vabatahtlikult enne täitemenetluse algatamist. Pärast Viru Maakohtus kohtuasja arutamise lõpetamist ja Viru Maakohtu 22. detsembri 2009 otsuse tegemist tasus hageja kostjale vabatahtlikult 8033,08 kr, so 513,40 eurot. 12. juulil 2011pärast Viru Maakohtu 22. detsembri 2009 otsuse jõustumist Tartu Ringkonnakohtu otsusega, tasus hageja kostjale vabatahtlikult 306,14 eurot. Täitemenetluse seaduse (TMS) § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 järgi saab kohtulahendi puhul vastuväited esitada üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja leiab, et TMS § 221 lg 2 sätestatud piirangut tuleb tõlgendada laiendavalt ning võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastuväite ka siis, kui vastuväite alused on tekkinud pärast kohtuasja arutamise lõpetamist ja enne kohtulahendi jõustumist.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on hagiavalduses toodud nõue põhjendamata. Nõude tõendamiseks esitas hageja maksekorraldused nr 63, 144, 145, ja 230. Maksekorralduse nr 63 kohaselt on
2.märtsil 2009 hageja tasunud kostja arveldusarvele 1 087,5 kr (69,48 eurot) selgitusega „Kuumaks veebruari eest + külm vesi“. Maksekorralduse nr 144 kohaselt maksis hageja
12.juulil 2010 kostja arveldusarvele 5 334,65 kr (340,95 eurot) selgitusega „2008 aastal korteriühistu poolt katuse renoveerimiseks võetud laenu osamaks (217,74m2 x 3,50 x 7kuu)“. Maksekorralduse nr 145 kohaselt maksis hageja 12. juulil 2010 kostjale 9 667,70 kr (617,88 eurot) selgitusega „2009 aastal korteriühistu poolt katuse renoveerimiseks võetud laenu osamaks (217,74 x 3.70 x 12kuu)“. Maksekorralduse nr 230 kohaselt tasus hageja 12. juulil 2011

kostja arveldusarvele 306,14 eurot selgitusega „Kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-09-11708 täitmiseks võlgnevuse tasumine (4789.99 EEK)“. Seega on hageja kostjale vabatahtlikult kohtuotsusega väljamõistetava summa katteks maksnud vaid 306,14 eurot. Lisaks kohtuotsusega väljamõistetud summale pidi hageja tegema kostjale ka muid makseid, sh jooksvaid arveid kommunaalteenuste eest. Hageja on ise määranud, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis, mistõttu on hageja nõue põhjendamata.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus tegi 12. detsembril tagaseljaotsuse, millega jättis OÜ Kotkas ja KO hagi KÜ Puškini 22 vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Kohus tühistas hagi tagamise abinõuna seatud täitemenetluse peatamise ning jättis menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt võib vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale määratud hagile vastamise pikendatud tähtaeg lõppes 7. novembril 2011. Kirjalik vastus hagile laekus kohtule 13. novembril 2011. Kooskõlas TsMS § 66 loetakse kostja vastus kohtule mitteesitatuks. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja ei ole kirjalikku vastust kohtule tähtaegselt esitanud. Kohus rahuldas hageja taotluse ja tegi käesolevas asjas tagaseljaotsuse, millega jättis hagi rahuldamata. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja taotleb sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seega ei kuulu hageja poolt esitatud hagi rahuldamisele. TMS § 221 lg 2 tulenevalt on vastuväited jõustunud kohtulahendi täitmisele lubatavad üksnes siis, kui alus, millel vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagiavaldusest nähtub, et hageja tugineb asjaoludele, mis on ilmnenud enne lahendi jõustumist. Seega ei ole hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Analoogsele seisukohale on jõudnud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-64-09.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.OÜ Kotkas ja KO esitas Viru Maakohtu 12. detsembri 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning saata asi uueks arutamiseks tagasi samale maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võib kohus TsMS § 407 lg 6 kohaselt teha tagaseljaotsuse, millega jätab hagi rahuldamata juhul, kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Maakohus rikkus TsMS § 392 lg 1 punktides 1 ja 3 sätestatud kohtu selgitamiskohustust. Maakohus jättis välja selgitamata faktilised ja õiguslikud väited, millega apellant põhjendab oma nõudeid. Apellant on seisukohal, et juhul kui maakohtul oli kahtlus, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, pidanuks sellele TsMS § 392 lg 1 järgi eelmenetluses apellandi tähelepanu juhtima ja selgitama talle vajadust oma nõuet täiendavalt põhjendada. Maakohus seda ei teinud; 2) tuleb TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangut tõlgendada laiendavalt ning võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastuväiteid ka siis, kui vastuväite alused on tekkinud (st nõue rahuldatud) pärast kohtuasja arutamise lõpetamist ja enne kohtulahendi jõustumist ning

pooled kohtulahendit ei vaidlusta. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi; 3) on KÜ Puškini 22 nõue lõppenud tasaarvestusega pärast kohtulahendi jõustumist tsiviilasjas nr 2-09-11708. Kuna maakohus ei andnud apellandile võimalust hagi täiendavalt põhjendada, ei saanud apellant seda väidet ka maakohtule esitada.

5.Vastustaja KÜ Puskini 22 vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning vastustaja nõustub maakohtu otsuses väljendatud seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Hagi on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus tegi asjas tagaseljaotsuse seetõttu, et kostja jättis tähtaegselt hagile vastamata ja hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Nimetatud tagaseljaotsuse tegemise aluste olemasolu apellant ei vaidlusta. Maakohus jättis hagi tagaseljaotsusega rahuldamata TsMS § 407 lg 6 alusel seetõttu, et hagi ei olnud hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue tugineb asjaolul, et ta on täitnud Viru Maakohtu 22. detsembri 2009 otsusest tuleneva kohustuse enne kohtuotsuse jõustumist, kuid pärast kohtuotsuse tegemist. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt on vastuväited jõustunud kohtulahendi täitmisele lubatavad üksnes siis, kui alus, millel vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Maakohus leidis põhjendatult, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja jättis hagi tagaseljaotsusega rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et TMS § 221 lg-t 2 tuleks tõlgendada laiendavalt hageja poolt soovitud viisil. Nimetatud tõlgendus oleks vastuolus ka Riigikohtu otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09.
8.Apellant tugineb apellatsioonkaebuses mh asjaolule, et kostja nõue hageja vastu on lõppenud ka tasaarvestusega. Nimetatud asjaolule ei ole hageja hagiavalduses hagi alusena tuginenud. Seega on hageja apellatsioonkaebuses soovinud muuta hagi alust. TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib hageja muuta hagi alust pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamatult vastuväidet. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et maakohus on rikkunud TsMS § 392 lg-s 1 sätestatut sellega, et ei ole eelmenetluses hagejale selgitanud vajadust nõuet täiendavalt põhjendada. TsMS § 392 lg 1 sätestatud selgitamiskohustus ei pane kohtule ülesannet selgitada hagejale vajadust hagi muuta. Kui hageja nüüd leiab, et kostja nõue tema vastu on lõppenud tasaarvestusega, siis on tal võimalus esitada sellel alusel uus hagi.
9.TsMS § 170 lg kohaselt tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta apellandi kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium