Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud ja hageja nõue

MiniCredit AS ja Heiki Näär sõlmisid interneti vahendusel 23.01.2009 laenulepingu 3000 krooni suuruse summa laenamiseks 30-ks päevaks intressiga 590 krooni laenu perioodiks, so üheks kuuks. Hageja kandis kostja kontole laenu 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt 22.02.2009. Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletust võlast, millele kostja ei reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3000 krooni, intress 590 krooni, viivis 12.07.2009 seisuga 5490 krooni, kulutused seoses võla sissenõudmisega summas 400 krooni, leppetrahv 1 500 krooni ning alates 13.07.2009 kuni põhivõla tasumiseni viivis 1,5 % päevas. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja kohtu määratud lihtmenetluses tõendeid ja taotlusi esitanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et 3000 krooni põhivõlga tuleb Heiki Näärilt välja mõista. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. MiniCredit AS on äriühing, kes annab laenu oma majandustegevuses. Intressi suuruse leppisid pooled kokku lepingus. 590 krooni intressi katteks tuleb kostjalt välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist... VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et MiniCredit AS ja Heiki Näär vahel sõlmitud laenulepingu p 9.1 on tühine 1,5 % suuruse viivise määra tõttu. Kuigi VÕS § 403 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt tarbijakrediidilepingu kohta seaduses sätestatut ei kohaldata väiksema kui 200 euro suuruse ja lühema kui 3-kuulise tagastamistähtajaga laenu puhul, on kohus seisukohal, et arvestades VÕS §-s 42 tarbijakaitse kohta sätestatut on seaduslik ja põhjendatud kohaldada ka väiksemas summas kui 200 eurot laenude puhul VÕS §-s 415 lg 1 sätestatut: tarbijalt ei või nõuda kõrgemat viivist kui on VÕS §-s 113 sätestatud. Kohus on seisukohal, et põhivõlast suurem viivis on kohtupraktikast ja VÕS §-st 42 lg 3 p 5 lähtuvalt samuti põhjendamatult suur, kallutades oluliselt kohustuste tasakaalu tarbija, so kostja kahjuks. Kohus mõistab kostjalt välja viivise laenusumma ulatuses, so 3000 krooni. Kuivõrd laenulepingus kokkulepitud intressi määr võimaldab arvutada viivist viivitatud aja eest kuni põhivõla suuruseni, siis ei pea kohus võimalikuks enam täiendava viivise välja mõistmist kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja ei saa nõuda viivist intressilt ja leppetrahvilt. Leppetrahvi nõue jääb rahuldamata VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 koosmõjus: tarbijalt ei või lepingu rikkumisel nõuda muid kohustuse täitmise tagamise vahendeid, kui viivis ja viivist ületava kahju hüvitamine. Leppetrahvi maksmise kohustust tarbija poolt võetud laenu tagastamata jätmisel seadus ette ei näe. Hageja ja kostja vaheline sellekohane kokkulepe ei vasta seadusele ning on seetõttu tühine.

Kohus rahuldab kostjale nõudekirjade saatmise kulu nõuded summas 400 krooni VÕS § 127 lg 1 ja 3 alusel. Kahju tekitanud isik peab hüvitama tema poolt tekitatud kahju, kusjuures lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette. Kuivõrd võlateadete saatmise hind oli lepingu punktis 7.4 toodud, pidi kostja teadma lepingu rikkumisel hagejale sellega tekkida võivast kahjust. Laenu õigeaegsel tagastamisel oleks kostja saanud hagejal sellise kahju tekkimist vältida. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 3000 krooni, intressi 590 krooni, viivise summas 3000 krooni ning võla sissenõudmise kulu 400 krooni. Kohus jätab rahuldamata leppetrahvi ja lisanduva viivise väljamõistmise nõuded. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb 73 % menetluskuludest kanda kostjal ja 27 % - hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.