Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht
21.detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi Hagi ese
nr 2-08-63519 BIGBANK AS versus Sergei Teppan võlgnevuse 8600.79 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Hageja
BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Taavi Vospert (Rüütli 23, 51006 Tartu)
Hageja esindaja Kostjad
Margus Karu (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx x-x. xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx) Rainer Möller ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, xxxx-xxxxxxx, xxxxxxxxxxx)
Resolutsioon
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113, § 158 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustust maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja esitas kohtule nõude täpsustuse. Hageja loobub leppetrahvi 2620.57 krooni nõudest. Kostjad on tasunud pärast hagi esitamist kokku 1500 krooni, millest 513.43 krooni arvestati intressi katteks ja 986.37 krooni tagastamata krediidisumma katteks. Tasumata on 1865 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 1396.28 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Viivis on arvestatud kuni põhiosa tasumiseni 10.11.2008. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 250 krooni ja riigilõiv dokumendi väljatrüki eest 70 krooni, kokku 320 krooni. Hageja on taotlenud kostjatelt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.