Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

23.10.2009 esitas juhatuse liige T. Vaher kohtule OÜ Replikata pankrotiavalduse (tlk 4). 04.11.2009 määrusega algatas kohus OÜ Replikata pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tlk 8). 02.12.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande ning taotluse määrata oma tasu suuruseks 8045 krooni ja hüvitada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum kulud 2508 krooni (tlk 11-17, 60).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhatuse ja osanike kohta Võlgniku asutas OÜ Francoberg. Võlgnik kanti äriregistrisse 09.09.2005. Asutamisest alates on olnud osakapitali suuruseks 42 000 krooni. 2005. a oktoobris omandas võlgniku osa T. Vaher, kes valis kohe end juhatajaks. Võlgnik tegeles põhiliselt mööbli valmistamise ja vahendamisega. Alates 2006. a augustist üritas ta tegeleda ka solaariumi- ja massaažiteenuse pakkumisega. Mööbli valmistamisega tegeles võlgniku juhataja ise ja lisaks veel kaks töölist. Solaariumi- ja massaažiteenuse pakkumisega tegeles võlgniku juhataja abikaasa. Kummalgi tegevusalal ei olnud võlgnik edukas. 2006. a olid võlgniku jooksvad kulud stabiilselt suuremad tema tuludest. 2006. aasta lõpuks sai võlgnik väidetavalt isegi aru oma tegevuse perspektiivitusest ja lõpetas sõlmitud lepingud ning majandustegevuse. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldusest Võlgnik tellis raamatupidamisteenust OÜ-lt Maarjakivi Konsultatsioonid, kes on praeguseks likvideeritud. Raamatupidamine seisneb peamiselt selles, et majandustehinguid kajastavaid dokumente koguti kaustadesse. Olemasolev kollektsioon ei ole tõenäoliselt täielik. Võlgnik ei olnud tehingute dokumenteerimisel ja kirjendamisel ning dokumentide hoidmisel kuigi hoolikas. Võlgniku vara ja võlad Võlgniku teadaolev vara piirdub 13 215,50 krooni suuruse maksu enammaksega. 2005.– 2006. a ostis võlgnik tööriistu ja mõned mööbli valmistamisel kasutatud seadmed, kuid väidetavalt ei ole ükski neist säilinud. Võlgniku teadaolevad kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi

Võlasumma 112 501,34 kr 41 213,80 kr 9 736,50 kr 5 324,00 kr 1 888,00 kr 1 256,75 kr 433,90 kr 391,65 kr 172 745,94 kr

Tekkimise aeg 13.12.05 13.07.06 30.06.06-30.09.06 08.02.06 11.10.06 16.12.05 02.05.06 - 01.10.06

AS-i Thulema ja OÜ Compromis Inkasso nõuete suhtes on tehtud maksekäsud (vastavalt tsiviilasi nr 2-07-13495 ja 2-07-12957). AS-i Thulema nõue on kohtutäituri menetluses. Hinnang võlgniku varalisele seisundile 2/4

Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse vastavalt PankrS §-le 31 lg 4, et ta on maksejõuetu. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad ka järgmised asjaolud: 1) võlgniku teadaolev majandustegevus lõppes umbes kolm aastat tagasi, 2006. a lõpus; 2) tegevuse lõpetamise ajendiks oli jooksev kahjum ja suutmatus teenida kõikide võlgade tasumiseks vajalikku summat; 3) võlgnikul ei ole mingit vara, mille arvel ta saaks kas tegevust jätkata või võlausaldajate nõudeid rahuldada. Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Ei saa väita, et võlgnik muutus maksejõuetuks kuriteo toimepanemise tagajärjel. ÄS § 180 lg 51 kohaselt pidanuks juhataja siiski esitama pankrotiavalduse hiljemalt tegevuse lõpetamisel – kas 2006. a lõpus või 2007. a algul. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamist saab käsitada seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisena (kuni 14.03.2007 kehtinud KarS § 380; alates 15.03.2007 kehtiv KarS § 3851). Pankrotiavalduse viivitamatu esitamine ei oleks muutnud võlgnikku maksejõuliseks, kuid sel juhul saanuks ajutine haldur kontrollida väidet, et tööriistad ja seadmed on väga halvas seisukorras ning väärtusetud. Samuti olnuks vahetult tegevuse lõpetamise järel tõenäoliselt lihtsam kontrollida, missuguseid raamatupidamiskandeid on raamatupidamisteenuse osutaja teinud. TsÜS § 35 kohaselt peavad juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgniku juhataja on olnud võlgniku asjade ajamisel kas hooletu või ebaaus ning see aitas oluliselt kaasa maksejõuetuse kujunemisele. Võlgnik ei suhtunud piisavalt vastutustundlikult lepingupartneritega kokkulepete sõlmimisse ja täitmisse. Näiteks võlg AS-i Thulema ees tekkis seetõttu, et võlgniku klient, praeguseks likvideeritud OÜ Narusson, tühistas karistamatult oma tellimuse võlgniku ees, kuid võlgniku juhataja ei suutnud saavutada kokkulepet oma tellimuse tühistamise osas või leida kompromissi tellimuse tühistamisega kaasnenud kahju hüvitamise osas. Kui vastab tõele, et töötajate hooletus põhjustas tööriistade kiire kulumise ja kahel korral võlgniku ruumides tulekahju, on ka see etteheide võlgniku juhatajale. Võlgniku juhataja töötas ise koos teiste töötajatega ning pidanuks suutma suunata töökohal tööd, varaga ümberkäimist ja distsipliini ning vajadusel rakendama sanktsioone töötaja suhtes, kes raiskab ning on lohakas ja hoolimatu. Hooletus väljendub ka suhtumises raamatupidamise korraldamisse. Võlgnik ei ole kunagi nõudnud talle raamatupidamisteenust osutanud isikult ühtki bilanssi, kasumiaruannet või muud dokumenti, mille alusel saab analüüsida tegevuse tulemuslikkust ning võtta vastu tulevikku suunatud kaalutletud juhtimisotsuseid. Võlgniku kulud olid kogu tegevusperioodi kestel liiga suured. Ajutine haldur kahtleb selles, et kõik dokumentides kajastatud kulutused olid võlgniku tegevuse mahtu ja iseloomu silmas pidades küllalt põhjendatud või et kõik kuludokumendid on seotud võlgniku deklareeritud käibe tekkimisega. Arvestades seda, et kulud olid üsna stabiilselt suuremad võlgniku tuludest, võib teha järelduse, et võlgniku juhataja kas ei ole piisavalt arukas või aus. Võlgnik võinuks jooksvalt aru saada, kas tema tegevus toodab kasumit või kahjumit. Kahjumiga tegevuse jätkamise üheks seletuseks võiks olla see, et tegevuse tegelik resultaat erineb raamatupidamises kajastatud resultaadist (ehk kõik kuludokumendid kajastati raamatupidamises, kuid kõik raha laekumised mitte). Võlgniku juhataja on seletanud tegevusala valimist sellega, et teda huvitas vineerist mööbli valmistamine. Maksejõuetus olevat aga seotud sellega, et tarbijad millegipärast ei soovinud sellist mööblit osta. Ei saa välistada, et osaliselt on võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjustanud juhataja suutmatus õigesti prognoosida turuolukorda. Siiski saanuks konservatiivsema ja hoolikama tegevuse planeerimise korral ka turgu piisavalt mitte tundes vältida jooksvate tulude ja kulude ilmset mittevastavust. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku juhtimisel tehtud vigu, mida saab käsitada ka raskete juhtimisvigadena. Võlgniku juhataja oli hooletu nii suhete korraldamisel tellijate, tarnijate ja töötajatega kui ka suhtumises tegevuse dokumenteerimisse 3/4

ning tegevuse jooksvat tulemit kajastava teabe analüüsimisse. Võlgniku vara arvel tehtud kulutuste ebaproportsionaalsus pidanuks selguma varem. Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta, sh selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgnikul on võimalus nõuda maksuhaldurilt enammakstud maksusumma tagastamist, mille arvel saab katta ajutise pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku juhataja on avaldanud, et ta on töötu ja rahatu, mistõttu tema panusega ei saa arvestada ei menetluskulude katmisel ega võlausaldajate nõuete rahuldamisel. Ajutisele haldurile ei ole teada ei müüdavat materiaalset vara ega selgeid varalisi nõudeid, mille esitamise kaudu võiks pankrotivara mõistliku aja jooksul suurendada niivõrd, et võlausaldajatel oleks pankrotimenetluse toimumisest kasu. On küllalt alust lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

KOHTUISTUNG

Juhatuse liige T. Vaher oli ajutise halduri aruandega nõus, samuti oli ta nõus halduri tasu ja kulutuste suurusega ning enda määramisega dokumentide hoidjaks. Ajutine haldur kinnitas, et menetluskulud on võimalik katta Maksu- ja Tolliametist tagasisaadavast rahast (tlk 61).

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on OÜ Replikata teadaolevad kohustused 172 745.94 krooni. Võlgniku varaks on 13 215.50 krooni suurune maksu enammakse, millest jätkub vaid ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi ning muid nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole teada. Võlausaldaja AS Thulema on teatanud, et ei ole valmis kandma pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Replikata pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga. Kogutud andmetest ilmneb, et võlgniku juhataja oli hooletu suhete korraldamisel tellijate, tarnijate ja töötajatega. Samuti ei dokumenteerinud ta äriühingu tegevust ega analüüsinud tegevuse jooksvat tulemit kajastavat teavet nõuetekohaselt. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2006. a lõpus. Võlgniku juhatuse liige ei esitanud pankotiavaldust õigeaegselt, mis raskendab või muudab võimatuks tema poolt vara kohta esitatud väidete ning võlgniku raamatupidamise kontrollimise. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Replikata kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Replikata registrist kustutamist tuleb E. Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Replikata dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele T. Vaherile, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavate kulutuste määramisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-st 1, 2 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st 1, §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete mahtu ja keerukust, E. Vallandi kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Tasu 8045 krooni ja kulutused 2508 krooni tuleb maksta võlgniku arvelt. Kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohtunik 4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.