2-09-28779/21 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

14.aprillil 2009.a. esitas M B töövaidluskomisjonile nõude Esthaus Woodfactory OÜ vastu 2009.a. veebruarikuu saamata jäänud töötasu 8 000 krooni ja viivise 984.91 krooni nõudes. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 14. maist 2009.a. töövaidlusasjas nr 9.1-2/2040-2009 mõisteti tööandjalt OÜ-lt Esthaus Woodfactory M B kasuks välja saamata jäänud palk 8 000 krooni ja palga väljamaksmisega viivitamise eest viivis 984.91.a. Esthaus Woodfactory on 15. juunil 2009.a. esitanud Viru Maakohtule avalduse töövaidlusasja uuesti läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Seega on Viru Maakohtu menetluses M B hagi Esthaus Woodfactory OÜ vastu veebruarikuu 2009.a. saamata jäänud töötasu 8 000 krooni ja viivise 984.91 krooni nõudes. Kohtuistungil esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, ta kinnitas kohtule, et kostja on talle töötasu ära maksnud. Hageja kinnitas, et on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik. Esthaus Woodfactory OÜ esitas 07. detsembril 2009.a. vastuhagi M B vastu 8 000 krooni nõudes, millise Esthaus Woodfactory tasus hagejale tööinspektsiooni 14.05.2009.a. alusel kui viitamatule täitmisele pööratud nõude. Kuna Esthaus Woodfactory OÜ on rahuldanud M B nõude 2009.a. veebruarikuu töötasu nõudees 24.04.2009.a., siis on M B saanud selle summa 8 000 krooni alusetult ja see tuleb tal tagastada. Esthaus Woodfactory palub M B välja mõista 8 000 krooni OÜ Esthaus Woodfactory kasuks ja menetluskulud jätta M B kanda. Kohtuistungil võttis M B Esthaus Woodfactory OÜ hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna M B on hagist Esthaus Woodfactory OÜ vastu loobunud ning kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, tuleb esitatud avaldusest loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada vastavalt TsSM § 428 lg 1 p 3. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja on kinnitanud, et talle on teada menetluse lõpetamise tagajärjed. Seega kohus lõpetab menetluse M B hagis Esthaus Woodfactory OÜ vastu veebruarikuu 2009.a. saamata jäänud töötasu 8 000 krooni ja viivise 984.91 krooni nõudes. Kohus tuvastas, et Esthaus Woodfactory OÜ on tasunud M B 8 000 krooni, millise Esthaus Woodfactory tasus hagejale tööinspektsiooni 14.05.2009.a. otsuse alusel töövaidlusasjas 9.1.2/2040-2009 (otsuses ekslikult märgitud töövaidlusasja numbriks 9.1-2/2039-2009) kui viitvitamatule täitmisele pööratud nõude. Vaidlust ei ole, et töövaidluskomisjoni otsus ei ole jõustunud ja sama töövaidlus vaadatakse läbi käesoleva tsiviilasja raames. Pooled ei vaidle, et Esthaus Woodfactory OÜ on M B veebruarikuu töötasu tasunud 24. aprillil 2009.a. ja seega M B töötasu nõuet Esthaus Woodfactory vastu ei ole. M B on 08. detsembri 2009.a. istungil Esthaus 2(3)

2-09-28779 Woodfactory OÜ vastuhagi õigeks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus asub seisukohale, et vastuhagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega tuleb M B välja mõista 8 000 krooni Esthaus Woodfactory OÜ kasuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Asja materjalidest on näha, et kostja on hageja nõude rahuldanud 24.04.2009.a. s.o. peale hageja nõude esitamist töövaidluskomisjonile, seega kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud põhihagis tuleb jätta poole enda kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskuud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna vastuhagi kostja/hageja on kohe hagi õigeks võtnud, siis kohus leiab, et vastuhagi hageja/kostja kantud menetluskulud tuleb jätta vastuhagi hageja kanda. Seega kohus jätab mii põhihagis kui vastuhagis kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna menetlusosalised on nõus, et menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis jätabki kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.