võlgnik OÜA(pankrotis, registrikood xxx); pankrotihalduri K Mõtsnik.
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜA(pankrotis, registrikood xxx) pankrotimenetluse pankroti aluse äralangemise tõttu.
2.Vabastada pankrotihaldur pankrotimenetluses.
K
Mõtsnik
tema
kohustustest
OÜA(pankrotis)
3.Määrata pankrotihaldur K Mõtsnik’ule tasuks 99 243 (üheksakümmend üheksa tuhat kakssada nelikümmend kolm) krooni.
4.Kinnitada OÜA(pankrotis) pankrotimenetluses tehtud väljamaksed ja kulutused summas 12 041.56 kooni (kaksteist tuhat nelikümmend üks krooni ja 56 senti).
Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
I Asjaolud
2-06-37390 Harju Maakohtu 02.03.2007 otsusega on välja kuulutatud OÜA(edaspidi OÜ A) pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud K Mõtsnik. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 30.03.2007. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 04.03.2008. Pankrotitoimkond on valitud. Teade lõpparuande kinnitamise kohta avaldati 30.07.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihaldur esitas kohtule lõpparuande, mille ta palus kinnitada ja sellega seoses pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotihalduri brutotöötasu palus K Mõtsnik määrata 99 243 krooni. Muu hulgas on pankrotihaldur teinud ettepaneku võlgnikku mitte likvideerida, kuna kõik võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud ja tegevuse jätkamiseks on piisavalt vara. Tulenevalt eeltoodust palub pankrotihaldur juhindudes PankrS § 130 lg 6 p-st 3 ja lg-st 7 jätta pankrotivõlgnik lõpetamata.
II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. PankrS § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
1.Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Teade lõpparuande kohta on avaldatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.07.2009. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole.
1.1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti välja kuulutamisel rahalised vahendid võlgnikul puudusid ja tema vara koosnes kasutatud ning enamus tugevalt amortiseerunud tööriistadest ning sõiduauto haagisest. Pankrotivarasse on laekunud kokku 535 593.08 krooni, s.h - pankrotivara müük 9 745.77 krooni; - juhatuse liikmelt vara tagasivõitmise tulemusena 130 000 krooni; - juhatuse liikmelt vara tagasinõudmise tulemusena 383 151.57 krooni; - tähtajalise hoiuse intressid 12 131.12 krooni; - pangaintressid arvelduskontolt 564.62 krooni. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva raha kohta: Müümata on mõned täielikult amortiseerunud tööriistad ja seadmed. Jõustunud kohtuotsuse alusel on võlgniku juhatuse liikmelt võimalik nõuda veel 1,682 miljoni krooni tasumist, kuid
2(8)
2-06-37390 kuna kõigi võlausaldajate nõuded on rahuldatud ja senikandmata menetluskuludeks pangakontol rahast piisab, siis ei pea haldur käesoleval ajal mõistlikuks seda teha.
1.3.Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotimenetluse kulud Vara välistamise taotlusi pankrotivarast ega tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Massikohustustena on tasutud kokku 1 806 krooni, s.h sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 1 806 krooni. Pankrotimenetluse kulud kokku on 36 231.56 krooni s.h: - kohtukulud 7 060 krooni; - kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu summas 15 600 krooni maksti pankrotivarast haldurile välja 5 472.18 krooni ja ülejäänu võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud rahast. Ajutise halduri kulude hüvitis 1 530 krooni maksti täielikult välja selleks võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud rahast; - haldurile esialgset tasu määratud ja makstud ei ole; - toimkonna liikmetele tasu määratud ja makstud ei ole; - riigilõiv pankrotimenetluse teadete eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 300 krooni; - bürookulud 9 502.56 krooni; - transpordikulud 1 086 krooni; - sidekulud 750 krooni; - pankrotivara hoiukulu 300 krooni; - infopäring äriregistrist 29.50 krooni; - pangakulu 73.50 krooni. Pankrotitoimkond on halduri tegevuse tulemusena tekitatud kulud tunnistanud põhjendatuiks ja vajalikeks. Käesoleval hetkel on pankrotivõlgniku kontol 239 000 krooni, millest pankrotihalduri tasuks ja sellelt riigile makstava sotsiaalmaksu ning võimalike likvideerimiskulude katteks on reserveeritud kokku 133 000 krooni. Kohtukuludena on haldur tasunud 7 060 krooni Harju Maakohtu 23.11.2007 määruse tsiviilasjas 2-07-2930 alusel ASS kohtukulude hüvitamiseks. Ajutise halduri tehtud kulutused 1 530 maksti talle välja võlausaldaja poolt selleks kohtu deposiiti kantud vahenditest. Haldur on teinud kulutusi kogusummas 12 011.56 krooni.
1.4.Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotiste alusel on võlausaldajate nõuete rahuldamiseks välja makstud kokku 270 629.52 krooni, millega on kõigi järelejäänud võlausaldajate nõuded 100 % ulatuses rahuldatud. Võlausaldajad M K ja OÜ R E loobusid nõuetest pankrotivõlgniku vastu.
1.5.Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara valitsemise käigus haldur lõpetas võlgnikuga sõlmitud lepingud teenuste osutajatega. Haldur informeeris kohtutäitureid võlgniku pankroti välja kuulutamisest ja sellega seoses vajadusest täitemenetlus lõpetada. Haldur nõudis juhatuse liikmelt vara 3(8)
2-06-37390 üleandmist, toimetas selle hoiule, koostas vara nimekirja, kontrollis ASH võimalusest esitada vara pankrotivarast välistamise taotlus. Haldur müüs kasutuskõlblikud tööriistad toimkonna nõusolekul otseläbirääkimiste käigus parima hinna pakkunud ostjale. Haldur esitas tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise hagid juhatuse liikme vastu, millised rahuldati. Haldur raamatupidamisteenust sisse ei ostnud, vaid korraldas seda ise ja esitas Maksu- ja Tolliametile ettenähtud aruandluse. Võlgniku majandustegevus oli enne tema pankroti väljakuulutamist lõppenud.
1.6.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Kõikide võlausaldajate tunnustatud nõuded on täielikult rahuldatud
1.7.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Pankrotimenetluses esitas haldur ühe tagasivõitmise hagi ja ühe vara tagasinõudmise hagi võlgniku juhatuse liikme vastu, millised mõlemad täielikult rahuldati. Rohkem hagisid haldur esitada ei kavatse.
1.8.Maksejõuetuse tekkimise põhjus Maksejõuetuse põhjuseks peab pankrotihaldur eelkõige võlgniku juhtkonna nõrka juhtimisvõimet, mis väljendus selles, et ei suudetud tagada piisavat järelevalvet alltöövõtjate ning oma töötajate töö üle ega sõlmida alltöövõtjatega lepinguid, mis oleksid taganud tähtaegselt tehtud kvaliteetse töö ning lepingu tingimuste mittetäitmisel ka reaalse materiaalse vastutuse võlgniku ees. Selle tulemusena mitmel objektil tegutsemine lõppes kahjumiga, sest tellijad ütlesid lepingud üles, keeldusid põhjendatult mittekvaliteetse töö eest tasuma ja tuli teha täiendavaid kulutusi ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks. Ka puudus võlgnikul korrektne raamatupidamine, mis samuti võis takistuseks saada õigeaegsete majandusotsuste langetamisel ning soodustada pankrotivõlgniku pankrotistumist. Haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku pankrotistumise kindlaks põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohus nõustub pankrotihalduri põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Asjaolu, et võlgniku juhtkond ei suutnud tagada järelevalvet alltöövõtjate ja oma töötajate töö üle ning sõlmida alltöövõtjatega lepinguid, mis oleksid taganud tähtaegselt tehtud kvaliteetse töö ning lepingutingimuste mittetäitmisel ka reaalse materiaalse vastutuse võlgniku ees, näitab, et võlgniku juhatuse liige ei täitnud oma hoolsus- ja kontrollikohustust. Juhatuse liige oleks pidanud ilmutama piisavalt hoolsust, olema informeeritud ning hindama riske, mida alltöövõtjatega lepingute sõlmimine kaasa toob. Kuna alltöövõtja ei täitnud kokkulepitud tööd kvaliteetselt ning lepingutes ei olnud sätestatud vastutust ebakvaliteetse töö eest, siis ei olnud võlgniku juhatuse liige piisavalt hoolt ilmutanud, et sõlmida alltöövõtuleping, mis kaitseks võlgniku huve, samuti ei hinnanud võlgniku juhatuse liige eelnevalt riske, mida alltöövõtjaga sõlmitud leping kaasa toob. Lisaks nimetatule ei täitnud võlgniku juhatuse liige hoolsuskohustuse kolmandat komponenti – olla informeeritud – kui ta sõlmis alltöövõtulepingu isikuga, kelle töö osutus ebakvaliteetseks. Alltöövõtja töö kvaliteedi kohta oleks võlgniku juhatuse liige pidanud enne lepingu sõlmimist informatsiooni koguma. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige teostanud nõuetekohaselt kontrolli oma töötajate ja alltöövõtja töö üle. 4(8)
2-06-37390
Kohus leiab, et OÜA pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele PankrS § 159 lg 1 alusel, kuna pankroti alus on ära langenud. Pankrotihalduri poolt lõpparuande esitamise seisuga on võlgniku kontol 239 000 krooni, millest pankrotihalduri tasuks ja sellelt tasumisele kuuluvateks maksudeks on reserveeritud kokku 133 000 krooni. Võlausaldajate nõuded on rahuldatud 100 % ulatuses. Seega jääb pärast pankrotimenetluse kulude kandmist võlgnikule 106 000 krooni. Äriregistri andmetel on võlgniku osakapitali suuruseks 44 000 krooni. Äriseadustiku § 136 kohaselt peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 40 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on pärast pankrotimenetluse lõppemist vara rohkem kui võlgniku osakapitali suurus, siis ei ole võlgnik maksejõuetu ja kuna tal jätkub vara tegevuse jätkamiseks, siis tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankroti aluse äralangemise tõttu. Kohus ei ole kinnitanud võlgniku, kui juriidilise isiku, lõpetamise otsust. Tulenevalt PankrS § 161 lg 3 ei või pankrotimenetlust lõpetada enne, kui pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis vastab oma sisult lõpparuandele esitatavatele nõuetele. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et kuna võlausaldajate nõuded on 100 % rahuldatud, siis on põhjendatud pankrotihalduri seisukoht jätta esitamata nõue juhatuse liikme vastu 1,682 miljoni krooni nõudes.
2.Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine: PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 130 lg 6 p 2 sätestab, et juriidilist isikut ei likvideerita, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS §-des 159 ja 160 sätestatud alustel. PankrS § 130 lg 6 p 3 sätestab, et juriidilist isikut ei likvideerita, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui võlgnikule jääb pärast pankrotivarast kõigi nõuete rahuldamist piisavalt vara juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks. Kohus leiab, et pankrotihaldur K Mõtsnik tuleb vabastada tema kohustustest OÜ A (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotihaldur teinud ettepaneku võlgnikku mitte likvideerida, kuna kõik võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud ja tegevuse jätkamiseks on piisavalt vara. Tulenevalt eeltoodust palub pankrotihaldur juhindudes PankrS § 130 lg 6 p-st 3 ja lg-st 7 jätta pankrotivõlgnik lõpetamata. 30.03.2007 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustatud võlgnik lõpetada pankrotimenetluse lõppedes, kuid juriidilise isiku lõpetamise otsust ei ole kohus kinnitanud, 5(8)
2-06-37390 seega on asjakohatu arvestades esinevaid asjaolusid tugineda PankrS § 130 lg 6 p-le 3 ja lg-le
7.eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus ei ole kinnitanud võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsust võlgniku, kui juriidilise isiku, lõpetamiseks, siis puudub alus võlgniku likvideerimiseks.
3.Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg 1 kohaselt lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Korra § 3 lg 6 p 3 kohaselt kohaldatakse pankrotihaldurile tasu määramisel ülemmäära kui pankrotihaldur esindab võlgnikku kohtuvaidluses ega kasuta täiendavalt õigusabi. OÜ A (pankrotis) pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses, mis on kestnud üle 2 aasta, olulisi toiminguid, s.h läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded, esitanud kohtusse hagiavaldusi ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotihaldurile ei ole menetluse kestel halduritasu määratud. Pankrotihaldur K Mõtsnik on kohtule esitanud tegevusaruande, pankrotitoimkond ei ole pankrotihalduri tasu suurusele vastu vaielnud. Pankrotihalduri tegevusena OÜ A (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotivarasse laekunud kokku 535 028 krooni. Korra § 4 lg 2 ja lg 3 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 500 001 – 1 000 000 krooni suuruse pankrotivara korral pankrotihalduri tasu reegelmääraks 95 500, millele lisandub 11 % alumist piiri ületavalt pankrotivara osalt. Korra § 4 lg 6 p 3 kohaselt ülemmäära kohaldatakse pankrotihaldurile tasu määramisel alljärgnevatel juhtudel kui pankrotihaldur esindab võlgnikku kohtuvaidluses ega kasuta täiendavalt õigusabi ning korra § 4 lg 6 p 4 kohaselt kui olulise osa pankrotihalduri tegevusest moodustasid pankrotivara valitsemisel tehingute sõlmimine, muutmine või lõpetamine, pankrotihalduri teabeandmise kohustuse täitmine, pankrotiõiguslikud toimingud (võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine, pankrotitoimkonna koosolekud jms), võlausaldajate nõuete kaitsmise ja tunnustamisega ning vara välistamisega seotud toimingud, samuti pankrotivarasse tagasivõitmisega seotud toimingud. Pankrotihalduri brutotöötasu palus K Mõtsnik määrata talle 99 243 krooni. Korra § 3 lg 4 p 5 kohaselt töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuse hindamisel lähtub kohus pankrotihalduri kutseoskusest, mis on vajalik pankrotivara valitsemiseks, ja pankrotivara valitsemise sihipärasusest ja tulemuslikkusest. Kohus leiab, et asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata pankrotihaldurile K Mõtsnikule tasuks 99 243 krooni. Pankrotihalduri tegevuse käigus on pankrotivarasse laekunud 535 028 krooni, pankrotihaldur ei ole sisse ostnud raamatupidamisteenust ning esitanud hagisid kasutamata selleks õigusabiteenust. Halduri tasu määramist nimetatud ulatuses on toetanud ka pankrotitoimkond. 6(8)
2-06-37390
Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 99 243 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o vastavalt 32 670 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %.
4.Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Korra § 7 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks kohtule halduri poolt koos lõpparuandega. Korra § 7 lg 2 kohaselt peab pankrotimenetluse kulude aruanne sisaldama järgmisi andmeid: liik, suurus, tekkimise põhjus või alus ning tekkimise aeg. Korra § 7 lg 3 kohaselt näidatakse taotluses, milliseid teenuse osutamise lepinguid (õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks) on pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud. OÜ A (pankrotis) lõpparuandes on märgitud pankrotimenetluse kuludeks kokku 36 231.56: massikohustustena on tasutud kokku 1 806 krooni, s.h sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 1 806 krooni. pankrotimenetluse kulud kokku on 36 231.56 krooni s.h: - kohtukulud 7 060 krooni; - kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu summas 15 600 krooni maksti pankrotivarast haldurile välja 5 472.18 krooni ja ülejäänu võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud rahast. Ajutise halduri kulude hüvitis 1 530 krooni maksti täielikult välja selleks võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud rahast; - haldurile esialgset tasu määratud ja makstud ei ole; - toimkonna liikmetele tasu määratud ja makstud ei ole; - riigilõiv pankrotimenetluse teadete eest AT-s 300 krooni; - bürookulud 9 502.56 krooni; - transpordikulud 1 086 krooni; 7(8)
2-06-37390 - sidekulud 750 krooni; - pankrotivara hoiukulu 300 krooni; - infopäring Äriregistrist 29.50 krooni; - pangakulu 73.50 krooni. Kohus leiab, et pankrotimenetluse lõpetamisel ei kuulu kinnitamisele ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise pankrotihalduri poolt tehtud kulutused, kuna nimetatu on kindlaks määratud Harju Maakohtu 02.03.207 määrusega. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et OÜ A (pankrotis) lõpparuandes näidatud pankrotimenetluse kulud tuleb kinnitada. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad kinnitamisele pankrotihalduri tehtud kulutused summas 12 041.56 krooni.
Merike Varusk Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.