Tagaseljaotsus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi
Asja lahendamine
nr 2-08-87933 OÜ Aktiva Finants versus Alan Kaljund võlanõue hagihind 2645,78 krooni kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Hageja Hageja esindaja
OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress Jõe 3 Tallinn) Silver Eensaar (OÜ Julianus Inkasso Jõe 3 10151 Tallinn)
Kostja
Alan Kaljund (isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht teadmata)
Hagi ese
Resolutsioon Välja mõista kostjalt Alan Kaljundilt OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus 2 645 (kaks tuhat kuussada nelikümmend viis) krooni 78 senti ja viivis 2644 (kaks tuhat kuussada nelikümmend neli) krooni 78 senti. Välja mõista Alan Kaljundilt menetluskulu 3 050 (kolm tuhat viiskümmend) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse koos lisadega toimetas kohus kostjale avalikult kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud 11.12.2009 kohtule kirjaliku taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 113 lg 1, § 115 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 200 krooni, menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest 100 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 2 500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 3 050 (2500+200+250+100) krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.