Tsiviilasi nr 2-08-91375
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-91375
Tsiviilasi
BIGBANK AS (endine Balti Investeeringute Grupi Pank AS) hagi Merike Kalk vastu 122 500,60 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
79 566,17 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); hageja lepinguline esindaja Artur Maljukov (postiaadress Rüütli 23, 51006 Tartu); kostja Merike Kalk menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes).
Kohtuistungi toimumise aeg
3. detsember 2009. a
Protokollija
kohtuistungisekretär Sigrid Huik
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus peab vajalikuks märkida, et mõistab täiendava viivise protsendina välja mitte 03.12.2009. a, nagu taotleb hageja hagiavalduses, vaid alates 04.12.2009. a, sest viivise arvestuse kohaselt on hageja viivise väljaarvutamisel võtnud juba 03.12.2009. a arvesse. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1, § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on riigilõiv hagiavalduse esitamise ja elektroonilise dokumendi väljatrüki eest kogusummas 5 284 krooni ja riigilõiv teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded summas 100 krooni, kokku seega 5 384 krooni. TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 5 384 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.