Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

01.10.2009.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub lõpetada menetluse käesolevas tsiviilasjas. Kostja loobumisele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja avaldus on seaduslik ega ei riku avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt. Hageja on avalduses kinnitanud, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. SHG Group OÜ poolt esitatud taotlust hageja P.S.e vastu täitemenetluses töövaidluskomisjoni otsuse alusel täidetud nõude summas 26 000 krooni tagasitäitmiseks kohtu hinnangul aga käesoleva tsiviilasja menetluses rahuldada ei saa. Kohus nõustub siinkohal hageja seisukohaga (esitatud 17.11.2009), et individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 33 lg 3, mis võimaldas tagasitäitmist, on kehtetu alates 01.07.2009.a. Kostja poolt on käesolev taotlus esitatud kohtule seisuga 02.11.2009.a. Kostja viidatud TsMS § 474 lg 2 nagu ka kogu vastav TsMS jagu (47. peatüki 3. jagu), millisesse nimetatud paragrahv kuulub, kohtulahendi viivitamatu täitmisega ning kohtulahendi muutmise ja tühistamisega seonduvat. Need sätted ei kohaldu töövaidluskomisjoni lahenditele. Viivitamatult täidetava töövaidluskomisjoni lahendi täitmist oleks kostja saanud takistada alates 01.07.2009.a jõustunud ITVS § 27 lg 3 alusel (sisuliselt asendati ITVS § 27 lõikega 3 varasem tagasitäitmine ITVS § 33 lg 3 alusel), kuid kostja jäi sellise taotlusega hiljaks. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et antud juhul on kostjal võimalik täitemenetluses täidetud nõude osas esitada üksnes eraldi hagi võlaõigusseaduses reguleeritud alusetu rikastumise sätetele tuginedes. Lisaks tuleb käesoleva määrusega tagastada kostjale esitatud avalduse alusel hagi esitamiselt enamtasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt, kuna riigilõivuseaduse (RlvS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas töötasu ja palga nõudmise hagi läbivaatamise eest. Selles osas vastab taotlus RlvS § 12 ja § 13 nõuetele ning § 13 lg 2 alusel kehtestatud korra nõuetele. Riigilõivu tasumise aega ja arve numbrit on kohus riigilõivu vastuvõtjana kontrollinud. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 168 lõikest 2 tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. 02.11.2009.a esitas kostja esindaja kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, paludes hagejalt menetluskuluna välja mõista õigusabikulud summas 21 841.20 krooni (vastavalt kostjale Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt esitatud arvetele nr 20090262 ja P-20090096). Hageja esindaja kostja õigusabikulude suurusega eeltoodud summas ei nõustu, leides, et arvestades menetluse keerukust ja tehtud toimingute hulka, ei ole põhjendatud nii suure menetluskulu väljamõistmine. Kohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ning hageja esindaja vastusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja esindaja on asja lahendamisel tegelenud kliendi nõustamise ning asja materjalidega tutvumisega, koostanud kohtule sisu osas vähemalt neli lehekülge pika ja põhjalikku õiguslikku analüüsi sisaldava taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagina (tl 37), taotluse Töövaidluskomisjoni otsuse alusel läbiviidava täitemenetluse peatamiseks (tl 4144), esitanud riigilõivu tagastamise avalduse ning seisukohad menetluse lõpetamise osas loobumisega, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et advokaadibüroo poolt vastavalt büroo ja kostja vahel sõlmitud lepingule väljastatud arved on piisavad tsiviilasjas tehtud kulude kandmise tõendamiseks ning arvetes toodud kulutuste summa ja selleks kulunud aja õigsuses ei ole põhjust kahelda.