Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

hageja, et temal ei ole rohkem nõudeid OÜ Lendemerk vastu. Kostja on seisukohal, et hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, esitades kostja vastu hagi kohtusse. Kostja on seisukohal, et hageja nõudele kohaldub 4-kuuline aegumise tähtaeg. Kolmeaastast tähtaega saab kohaldada juhul, kui palganõudega seotult puudub vaidlus tööajaarvestuse, palgatingimuste sisu vm palganõude aluseks oleva asjaolu üle. Kui aga palga nõudmise aluseks on tööaja või palgatingimuste sisu vaidlus, tuleb kohaldamisele ITLS § 6 lg 1. Hageja ei ole 4 kuu jooksul töölepingu lõpetamise päevast pöördunud töövaidlust lahendava organi poole. Kirjalikus menetluses esitatud seisukohtades jääb kostja selle juurde, et hagi on aegunud. Töökaitsepiirkonna kontrolliaruanne tuvastab asjaolud ja teeb ettekirjutused, kuid ei kohusta tööandjat tasuma väidetavate ületundide eest. OÜ Lendemerk ei ole koostanud tööaja graafikut, ei korraldanud tööpäeva alustamist ja lõpetamist. Kostja esitab Komas Oy tõendi, mille kohaselt ta on suuliselt kokku leppinud OÜ-ga Lendemerk ja Janek Elsteniga tööajagraafiku, mille kohaselt tehti 3 nädalat normaaltööajast pikemaid päevi ja selle eest oli 1 nädal vaba. Kollektiivleping lubab sellise tööajagraafiku kasutamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue ei ole aegunud. Kuni 01.07.2009 kehtinud Palgaseaduse § 2 lg 1 kohaselt Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 3 kohaselt Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Palk, mis koosneb põhipalgast ja listasudest, on töötasu ning selle nõude esitamiseks on seadusega sätestatud tähtaeg 3 aastat. Hageja nõue koosneb saamata jäänud palga ja ületunnitöö tasu ning pühapäeval töötatud aja eest saamata jäänud tasu nõuetest, seega ei ole hageja nõue aegunud. Kohus on seisukohal, et ületunnitöö ja pühapäevatöö aja eest tasu saamiseks ei pea kohtule esitama nõuet tööaja arvestuse vaidlustamiseks. Hageja nõuded põhinevad töölepingus kokkulepitul ja tegelikult töötatud ajal, mis on fikseeritud tööjõudu kasutanud ettevõtte elektroonilises süsteemis ja töökaitse kontrolli aruandes. Hageja nõue ei ole heade kommete vastane. Töötaja võib seadusest tulenevalt esitada nõudeid tööandja vastu ka pärast töölepingu lõpetamist ning tööandja ei saa töötajalt nõuda sellest loobumise kohta siduva kinnituse andmist töölepingu lõpetamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping oli sõlmitud seoses kostja poolt tööjõu vahendamisega Soome Vabariiki. Tööleping on sõlmitud Eestis asuva äriühingu ja töötaja vahel ning kostja on täiesti õigesti väitnud, et vahendatud töötaja tööülesandeid, tööaega ja töökorraldust korraldas tööjõudu kasutanud ettevõte, kelleks käesoleval juhul oli Komas Oy. Samas ei vabanenud kostja ühestki lepingust tulenevast kohustusest töötaja ees, kellega ta oli sõlminud töölepingu. Töötajal ei olnud sel ajal ühtegi teist lepingulist suhet, kaasa arvatud Komas Oy-ga. Kostja ei ole tõendanud kokkulepet töötajaga keskmise tööaja arvestuse kohaldamise kohta (tööaja summeeritud arvestus kuni 01.07.2009 kehtinud EV Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt). Tehnoloogiatööstuse kollektiivleping ja Soome Vabariigis kehtiva Tööajaseaduse § 10 ja 11 lubavad kasutada keskmise tööaja arvestust, kuid selline kokkulepe kestusega üle kahe nädala peab olema seaduse kohaselt sõlmitud kirjalikus vormis. Seda tehtud ei ole, mida kinnitab Komas Oy tõend 23.11.2009. Kohus ei saa lähtuda keskmise (summeeritud) tööaja arvestamist reguleerivatest sätetest. Kohtule on tõendatud ainult hageja ja kostja vahelises töölepingus (tl 11-13) kokkulepitu, mille punkt 3.1. kohaselt on hageja tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Töö tegemise kohaks alates 08.10.2007 on töölepingu punkt 2.4 kohaselt Kuopio linn Soome Vabariigis. Soome lähetatud töölistele kohaldatakse Soome Vabariigis

kehtivaid vastavaid seadusi, muuhulgas seadust lähetatud töölistest (1146/1999) ja tööajaseadust (605/1996). Kõik töötunnid, mis ületavad kokkulepitud tööaega, on olenevalt päevast kas ületunnitöö tunnid või lisaks ka pühapäeval töötatud tööaeg, tulenevalt seadusest ja nähtuvalt Ida-Soome töökaitsepiirkonna kontrolli aruandest (edaspidi aruanne, tl 5-10). Hageja tegelik tööaeg on päevade kaupa minutilise täpsusega välja toodud elektroonilise tööaja registreerimise loendi väljatrükina (tl 15-20). Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud väljatrükk on vale ning ei ole esitanud hageja muud tööaja arvestust. Kohus võtab aluseks aruandes toodud arvestuse, mille kohaselt on Janek Elstein teinud 2008. aasta kestel ületunnitööd kokku 980 tundi ja pühapäevatöö hüvitist nõudvaid töötunde 334. Tulenevalt Soome Tehnoloogiatööstuse kollektiivlepingust (tl 21-29) on ületunnitöö kokkulepitud regulaarset ööpäevast või nädalast tööaega ületav töö, mille puhul makstakse töötajale kahe esimese tunni eest 50 % ja järgmiste ületöötundide eest 100 % ületunnitöötasu vastavalt keskmisele tunnipalgale, kui ettevõttetasandi lepinguga pole kokku lepitud ühest ületunnitöö protsenti. Nädalase ületunnitöö eest makstakse kaheksa esimese ületunni eest 50 % ja järgmiste ületundide eest 100 % ületunnitöötasu keskmisest tunnipalgast. Vastavalt kollektiivlepingule makstakse pühapäeval või kirikupühal tehtud töö eest lisaks tööpalgale ja võimalikele ületunnitöö lisadele seadusliku pühapäevatöö lisatasuna iga töötunni eest lisa, mille suurus on 100% keskmisest tunnitasust, kui ettevõttetasandi lepinguga pole kokku lepitud ühest ületunnitöö protsenti. Kostja ei ole vaidlustanud hageja arvestust tl-l 30, mis põhineb tööaja arvestusel, kollektiivlepingus sätestatul ja aruandel. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja nõuet saada töötasu kollektiivlepingus märgitud töö nõudlikkuse 7. taseme järgi, so 10,63 eurot ehk 166 krooni töötunni eest. Kostja ei ole maksnud hagejale sellist töötasu. Kohus nõustub hageja esindaja väitega, et lähetushüvitis ei ole töötasu. Palgaseaduse § 27 sätestas, et töötajal on lähetuses oleku aja eest tagatud keskmine palk ning lisaks hüvitatakse töötajale seaduses sätestatud kulutused. Kulutuste hüvitamine ei ole tasu tehtud töö eest. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet hageja arvutustele. Kohus on seisukohal, et hagejal tuli nõude esitamisel arvesse võtta temale väljamakstud töötasult kinnipeetud maksud. Hageja esindaja teatel on kostja maksnud hageja töötasult tulumaksu 3x604.92 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud omapoolset arvestust, mistõttu kohus võtab arvesse hageja arvestuse ja lisatud teate tulumaksu kohta. Hageja on arvutanud 2008. aasta eest töötasu 224 388.84 krooni, ületunnitöö hüvitist 163 787 krooni, pühapäevatöö hüvitist 55 683.04 krooni, 50 % ulatuses ületunnitöö hüvitist 22 742 krooni ja 100 % ulatuses ületunnitöö hüvitist 118 303.22 krooni, kokku 584 904.32 krooni. Hageja on kostjalt kätte saanud 255 319 krooni netopalgana, millele tuleb lisada töötasult arvestatud tulumaks (3x604.92x15,646) 28 393.73 krooni. Hagejal on saamata töötasu ja lisatasud summas 301 191.59 krooni, millelt kuuluvad kinnipidamisele kõik seadusega ettenähtud maksud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.