2-09-2484
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.12.2009. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-09-2484
Tsiviilasi
North-Side OÜ hagiavaldus Rxxxx Lxxxxxx vastu 15 000 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
15 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: North-Side OÜ (registrikood xxxxxxxx; postiaadress Aveneu du Kouter 107-0 Auderghem, 1160 Belgia; elektronpost: [email protected]); esindaja RxxxxxLxxxxxxxxFIE (elektronpost: xxxxxxxxxxxxxx Kostja: Rxxxx Lxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxxFIE registrikood xxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxronpost: xxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus vastavalt 14.09.2009.a määrusele
Hagi rahuldada. Välja mõista RxxxxxLxxxxxxxx North-Side OÜ kasuks 15 000 (viisteist tuhat) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta North-Side OÜ poolt kantud menetluskulud RxxxxxLxxxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingust tuleneva ettemaksu 15 000 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.10.2008.a kokkuleppe palkmaja teisaldamiseks Vxxxxxxxx Hxxxxxxxx. Tööde sisuks oli olemasoleva palkmaja katuse ja sarikate eemaldamine, maja lahtivõtmine, maja palkide, akende, uste ja vahelaudade transport Hxxxxxxxx, kus maja tuli uuesti kokku panna ja katus katta kilega ilmastikukindlaks. Tööde teostamisel tuli vahetada mädapalgid. Tööde hinnaks leppisid pooled kokku 30 000 krooni, millele lisandub transpordi maksumus. Tööd tuli teostada võimalikult kiiresti ja teisaldamine lõpetada kahe nädala jooksul. Kostja lubas töödega alustada 01.11.2008 ja tööd lõpetada 16.novebriks 2008.a. Hageja esindaja tasus ettemaksu 15 000 krooni, millest 1 000 krooni sularahas 29.10.2008.a kostjale ja 14 000 krooni 30.10.2008.a Mxxx Lxxxx arveldusarvele. Kostja töid kokkulepitud ajal ei teostanud: novembri keskel lubas tööd teostada novembri eelviimaseks nädalaks, alustas maja lahtivõtmisega aga alles 22.-23.11.2008.a, teatas , et transport on edasi lükkunud 7.detsembrile, siis jälle, et 10. detsembrile. 10.12.2008.a teatas hageja esindaja e-kirjaga kostjale, et kui tööd ei ole lõpetatud 22.detsembriks 2008, siis on ta sunnitud lepingust taganema ja soovib ettemaksu tagastamist. Kostja lubas tööd lõpetada hageja esindaja poolt nimetatud tähtajaks, kuid 21.12.2008.a teatas siiski, et loobub tööst ja lubas ettemaksu tagastada 05.01.2009.a. Kostja esindaja sai 24.12.2008.a Vxxxxxxx käies teada, et kostja on vaid eemaldanud palkmaja katuse ja sarikad ning maja konstruktsioonid on avatud ilmastikuoludele. Kostja ei ole vaatamata korduvatele lubadustele ettemaksu tagastanud. Kostja vastuväited Kostja on esitanud oma vastuväited vaid maksekäsu kiirmenetluses, hagimenetluses kostja kirjalikke seisukohti esitanud ei ole. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidete kohaselt on kostja teinud maja puhastamiseks prahist, krohvi ning katusekatte eemaldamisel ja sarikate demontaažil tööd, mille katteks on ta ettemaksu arvestanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 29.10.2008.a sõlmisid nad töövõtulepingu, mille sisuks oli Vxxxxxxx asuva palkmaja lahtivõtmine, maja materjali transport Hxxxxxxxx ning maja kokkupanemine Hxxxxxxx. Samuti ei vaidle pooled lepingu täitmise tähtaja üle, milleks oli 16.11.2008.a. Kooled olid kokku leppinud tööde teostamise tasus ning selle maksmise viisis. Hageja oli tasunud tööde eest ettemaksu 15 000 krooni: 1000 krooni sularahas kostjale ja 14 000 krooni kostja poolt nimetatud isiku pangakontole. Kostja ei ole nimetatud asjaolude suhtes ühtegi vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kostja on lepingujärgseid kohustusi rikkunud , sest ei täitnud kokku lepitud töid tähtaegselt: poolte meilivahetus, millest nähtub,
et 10.12.2008.a ei olnud kostja lepingujärgset kohustust veel täitnud ja hageja andis veelkord kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (t lk 32-38,42). Hageja on kostjat ka hoiatanud, et kui tööd ei ole lõpetatud 22.12.2008, siis soovib ta ettemaksu tagasi ja otsib teised töö tegijad. Sisuliselt on tegemist lepingust taganemise hoiatusega. Kostja on e-kirjas lepingust taganemist aktsepteerinud ja teatanud, et maksab raha tagasi 05.jaanuariks 2009.a (t lk 44-45). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Eeltoodust tulenevalt vabanes kostja lepingust taganemise korral kokku lepitud kohustuste täitmisest ja tal tekkis omakorda kohustus tagastada hageja lepingu alusel saadud ettemaksu summa 15 000 krooni. Kostja ei ole tagastamise kohustust vabatahtlikult täinud. Hageja nõudeõiguse aluseks on VÕS § 1028 lg 1, mille kohaselt juhul kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesoleval juhul on hageja kohustus tööde eest tasuda lõppenud seoses kohustuse ära langemisega-lepingust taganemisega. Ettemaksu on kostja saanud seega ilma õigusliku aluseta ja see tuleb tagastada. Kohus ei tuvastanud VÕS §1028 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille puhul kostja oleks alusetult saadu tagastamise kohustusest vabastatud. Kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväiteid kostja hagimenetluses ei esitanud ning ei tõendanud, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtuvälised kulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.