2-09-49424
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
11. detsember 2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-49424
Tsiviilasi
OÜ G avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik: OÜG(registrikood XXX, registrijärgne aadress XXX, postiaadress XXX; võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige MG(XXX); võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre (e-post; [email protected]); ajutine pankrotihaldur A Verro (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid, Narva mnt 5, Tallinn 10117; e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
2-09-49424
Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 30.09.2009 esitas OÜ G Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli tellimuste vähesus, mistõttu võlgnik ei suutnud täita kohustusi. Võlgnik palub algatada pankrotimenetlus ning kuulutada välja OÜ G pankrot. Harju Maakohtu 09.10.2009 määrusega algatas kohus OÜ G pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks A Verro. A Verro esitas 08.11.2009 kohtule ajutise halduri aruande ja ajutise halduri töö aruande. 23.11.2009 esitas A Verro ajutise halduri aruande täienduse. Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 10.11.2009 ja 24.11.2009 kohtuistungitel. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Äriregistrisse on OÜ G kantud 18.03.1998 registrikoodiga XXX. Osakapital on 118 800 krooni. Võlgniku põhitegevusalaks on olnud mööbli tootmine ja paigaldamine. Võlgniku majandustegevus lõppes 2009.a augustis. Kehtivad töölepingud ja töötasunõuded puuduvad. Võlgniku vara Sõiduauto Audi 100 (registrimärk XXX, ehitusaasta 1993), mis on Maanteeameti andmetel võlgniku nimel, on võlgniku esindaja sõnul aastaid tagasi amortiseerunud, maha kantud ja varuosadeks võõrandatud, eeldatavasti on omandaja jätnud selle registris enda nimele ümber registreerimata ja arvelt maha võtmata. Raha arvelduskontol – 60 krooni, kontol broneering 150 kroonile (panga teenustasude eest). Kassajääk puudub. Debitoorne võlgnevus 1 404 krooni, mida võlgniku esindaja hindab ebatõenäoliselt laekuvaks. Võlgniku põhivara hindab ajutine haldur väärtusetuks. Väikevahenditena kuuluvad võlgnikule üksikud tööriistad, mis on hoiul võlgniku juhatuse liikme käes ja on viimase hinnangul väärtusetud. Muu vara puudub. Seega OÜ’l G vara puudub. Võlgniku võlad Võlgniku andmetel on laenuvõlgnevus MG ’i ees 1 339 837 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlg 740 770.66 krooni. Võlad hankijatele – 32 581 krooni. Võlg Swedbank Liising AS ees seisuga 21.10.2009 on 16 289.11 krooni. Kõik kohustused kokku – vähemalt 2 129 477.77 krooni. Halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgnikul puudub vara ja majandustegevus ning teadaolevad võlad moodustavad 2 129 477.77 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, puuduvad tervendamise väljavaated ja vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Aruannetes on ajutine haldur analüüsinud põhjalikult tagasivõitmise võimalusi seoses kinnistu
2-09-49424 XXX mõttelise osa võõrandamise lepinguga ja OÜ G K 50 000 kroonise nimiväärtusega osa tagasiostuõigusega müügilepinguga, kuid jõudnud järeldusele, et neid tehinguid võlausaldajate huve selgelt kahjustavateks pidada ei saa ning võimalik tagasivõitmine on ajutise halduri arvates tõendusliku poole pealt küsitav, olemasolevatel andmetel oleks see ebaotstarbekas. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgniku seletuse kohaselt seiskus võlgniku majandustegevus 2009.a septembris-augustis, kui klient OÜ K KVH loobus ootamatult ca 850 000 kroonise mahuga tellimusest. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks 2008.a teisel poolel, kui kinnisvara hindade langus vähendas olulisel määral OÜ GK vara väärtust ning viimane ei suutnud enam täita oma kohustusi võlgniku ees. Formaalselt muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetuks 31.05.2009, kui vähenesid bilansi aktivad 2 944 000 krooni võrra ning omakapital muutus negatiivseks. Võlgniku esindaja selgituste ja esitatud dokumentide kohaselt on 2008. aasta jooksul maha kantud põhivara – liimpress, lintlihvseade, lintsaag, universaalsaepink, press, paksushöövel, freespink, tapimasin, saepuruimur, rihthöövel ja vertikaalfrees – utiliseeritud seoses mehhaanilise amortiseerumisega. AS-ist K saadud rahaga, kokku 9 229 krooni, tasuti mahakantud seadmete teisaldamise ja transpordi kulud. Ajutise halduri hinnangul on mõnevõrra ebausutav, et enamik võlgniku seadmetest ühe aasta sees üles ütlesid, samas ei ole talle teada asjaolusid, mis võlgniku esindaja sõnad ümber lükkaksid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuritegu. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et OÜ G pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. A Verro palub määrata ajutise halduri tasu kokku summas 11 550 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja kinnitada ajutise halduri kulud summas 2 400 krooni, mis mõista välja OÜ G juhatuse liikmelt MG ’ilt. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“
2-09-49424 (edaspidi Korra) § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ Gpankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul vara puudub ja võlgu on vähemalt 2 129 477.77 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. OÜ G tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. A Verro on kohtule esitanud OÜ G ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on enne 10.11.2009 kohtuistungit oma ülesannete täitmiseks kulutanud 8 tundi (tunnitasuga 1 100 krooni, s.h teabenõuete ja päringute koostamine, info kogumine Maksu- ja Tolliametist, krediidiasutustest, liisingufirmadelt ja riiklikest registritest, kohtuistungil osalemine, dokumentide analüüs, ajutise halduri aruande koostamine) ja palub välja mõista selle aja eest ajutise halduri tasu summas 8 800 krooni. Enne 24.11.2009 kohtuistungit tehtud täiendava töö eest palub A Verro välja mõista täiendavalt 2 750 krooni, kokku ajutise halduri tasu summas 11 550 krooni. A Verro palub välja mõista OÜ G ajutise pankrotihalduri kulud (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid bürooruumide kasutamine, teabenõuete koostamise kulud, postikulud, telefon, koopiad, tasulised päringud elektroonilistest registritest, pangakontode väljavõtted) summas 2 400 krooni. Võlgniku esindaja on 24.11.2009 kohtuistungil nõustunud ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmisega võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 11 550 krooni tuleb võlgniku juhatuse liikmelt välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 11 550 krooni maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 3 811.50 krooni. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 2 400 krooni tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Advokaadibüroole Mägi Kraavi & Partnerid kasuks välja mõista. A Verro ei ole taotlenud OÜ G dokumentide hoidja määramist. Kohus määrab OÜ G dokumentide hoidjaks OÜ G juhatuse liikme MG ’i (isikukood XXX, e-post: XXX).
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.