Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

millist nõuet hiljem vähendas põhivõla suuruseni. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt tõlgendab hageja ebaõigesti pooltevahelist lepingut. Kostja nõuab tasumist kostja klientide poolt tagastatud kauba eest, kuid lepingu kohaselt ei kuulunud kauba tagastused tasustamisele. Kostja taotles juhuks, kui kohus hagi rahuldab, määrata, et kostja ei ole kohustatud kohtuotsust täitma enne, kui on jõustunud kohtuotsus tema vastuhagis, milline võeti menetlusse eraldi hagina. Kostja taotles ka viiviste vähendamist põhivõla suuruseni. Maakohtu otsus Harju Maakohtu 27.05.2009 otsusega rahuldati hagi põhivõla osas täielikult ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõla suuruses ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi, tähtaja ja korra kindlaksmääramiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 07.08.2006 logistikateenuste osutamise lepingu, mille alusel hageja osutas kostjale logistikateenuseid; hageja on lepingu alusel esitanud kostjale arved, mille eest on kostja tasunud osaliselt, tja hageja nõutava kogusumma on 138 041,58 kr. Kohtu hinnangul on tegemist töövõtulepinguga. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et neil teenuste mahu (põhivõla) osas vaidlust ei ole, mistõttu kohus ei analüüsi seoses teenuste mahuga esitatud tõendeid. Lepingu lisas 1 järgi on aluste hoiustamise, kauba komplekteerimise, kauba laialiveo, reklaamimaterjali logistika ja tagastuste maksumuseks kokku 4% kauba maksumusest, kogu logistikateenuse hinnaks aga 5,5% müügist. Pooltevahelised erimeelsused võivad tuleneda asjaolust, et hinnakirjas on kasutatud paralleelselt mõisteid „kauba maksumus“ ning „müük“ ja pooled sisustavad mõisteid erinevalt. Kumbki pool ei ole tõendanud oma tahet lepingu sõlmimise ajal, samuti ei ole tõendatud, et neil oli lepingu sõlmimisel ühine tahe. Kostja esitatud e-kirjadest ei nähtu poolte 07.08.2006 avaldatud tahe ega poolte ühine tahe. Kirjadest tuleneb vaid see, et pooled tõlgendasid lepingut erinevalt. Samuti ei ole pooled tõendanud poolte käitumist pärast lepingu sõlmimist; kostja ei ole tõendanud, et hageja esitas kuni 06.03.2007 kostjale arveid, arvestades käibest maha kostja klientide poolt tagastatud kauba, ja hageja ei ole tõendanud vastupidist. Vastavalt VÕS §-le 29 lg.4 tuleb sellisel juhul lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu p.4.1 kohaselt arvutatakse lepingu hind logistikateenuste osutamise eest vastavalt lepingu lisas nr.1 toodud hinnakirjale. Lepingu p. 4.2 kohaselt esitab hageja iga kuu 15.-dal kuupäeval kostjale arve summas 250 000 kr. Täpse teenustasu arvestab hageja välja korra kuus, orienteeruvalt viie tööpäeva jooksul pärast kuu lõppu saadud saatedokumentide koondite ja saatedokumentide alusel ja esitab kostjale vastavasisulise arve, millest on maha arvestatud 250 000 kr. Lepingu p. 1.5 kohaselt on saatedokument kostja poolt kliendi nimele väljastatud dokument, mille alusel transpordib hageja kauba kliendile, annab selle talle üle ja klient tasub kauba eest kostjale. Seega nähtub lepingust, et kostja kohustus hagejale tasuda tuleneb saatedokumentide koondite ja saatedokumentide mahust, s.o, kliendile transporditud kauba mahust. Pooled ei ole eraldi kokku leppinud, et teenuste mahust tuleb maha arvestada lõppkliendi poolt kostjale tagastatud kauba maksumus ning poolte vastav tahe ei nähtu ühestki lepingu punktist, ega lepingu lisast nr.1. Kohus leiab, et 2(5)

koos lepingu punkidega 1.5, 4.1 ja 4.2 mõistaks mõistlik inimene lepingu lisa selliselt, et müügi aluseks on klientidele transporditud kauba maht. Seega ei ole kostjal õigust teenuste mahust maha arvestada lõppkliendi poolt kostjale tagastatud mahtu ja kostjal on kohustus tasuda kogu hageja poolt lepingu alusel laiali veetava kauba maksumuse alusel. VÕS §-de 76 lg.1, 108 lg.1 ja 635 kohaselt on kostja l kohustus tasuda hagejale vaidlusaluste arvete alusel arvestatud põhivõlg 138 041,58 kr. VÕS § 113 lg.8 ja 162 lg.1 alusel vähendab kohus viiviseid põhivõla suuruseni. Kuna hageja antud ja kostja vaidlustamata selgituste kohaselt on arvete esitamise aluseks leping ja selle lisad 1 ja 2, ei ole asjakohased hilisemad poolte poolt tehtud lepingu muutmise ettepanekud ega lepingu muudatused. Samuti ei ole asjakohane kostja viide lepingu tõlgendamisele alates 31.08.2007. Taotlus kohtuotsuse täitmise viisi, tähtaja ja korra kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostjal on võimalik teostada tasaarvestus ka pärast tsiviilasjas 2-08-6405 hagi rahuldava otsuse jõustumist. Tegemist on analoogiaga tasaarvestuse resolutsiooniga tehtud osaotsusega, millise korral on TsMS § 450 lg.2 ja 3 kohaselt tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsust võimalik täita kohe peale selle otsuse jõustumist. Kostja apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud tuvastamata selle, et pooled olid teadlikud, millised on nende lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Lepingu lisas sätestati, et tasu aluste hoiustamise eest on hagejal õigus saada pärast seda, kui kaup on maha müüdud ja tasu arvestatakse müüdud kauba maksumusest; pooled on vastavalt ka arveldanud. Pooled on silmas pidanud, et logistikateenus moodustaks 5,5% müügist. Hageja ei ole vaidlustanud, et lepingulised mahud vastasid poolte kokkulepitule. Kuni hagiavalduse esitamiseni ei andnud hageja mingil kombel teada, et tal oleks teistsugune ettekujutus lepingus lisas 1 toodust. Kostja ei saa olla majanduslikult huvitatud tegevusest, mis on suunatud vaid kauba tagastamisele; ainuke majanduslik loogika on see, et suuta kaup kliendile maha müüa. Poolte eelnevast käitumisest ilmneb, et pooled olid teadlikud sõlmitud lepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest ja said neist ühtemoodi aru. Maakohus on jätnud tuvastamata, et lepingu täitmise käigus oli hageja omaks võtnud, et lepingu lisas toodut tuleb tõlgendada kostja esitatud viisil. Hageja esitas 2006.a. arve oktoobrikuu logistikateenuse eest, millist kostja vaidlustas, sest arve ei vastanud lepingu lisale nr. 1. 24.11.2006 vastas hageja esindaja seepeale, et tegemist on nendepoolse veaga. Seega võttis hageja omaks kostja tõlgenduse lepingust. Hageja soovis hiljem lepingu lisa nr.1 muuta talle meelepärasemaks ja maakohus jättis selle asjaolu lepingule hinnangu andmisel ebaõigesti tähelepanuta. Kohtuostus oli üllatav, sest kohus ei juhtinud poolte tähelepanu selle, et nad ei ole tõendanud tegeliku tahet lepingus sõlmimisel ja otsustas, et lepingut tuleb tõlgendada nn. tavapärase isiku seisukohast. Kumbki pooltest ei tõstatanud küsimust tahte olemasolust või selle puudumisest lepingu sõlmimise ajal. Hulgimüügi murul tavapärase isiku käitumise määratluse on äärmiselt spetsiifiline ka kohtul puudub selle mõistmiseks empaatiavõime. Sellisele järeldusele jõudmisel oleks pidanud eelnema ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtu seisukoht, et pooled leppisid kokku põhivõla suuruses, on ebaõige. 3(5)

Kohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud ja rikkus menetlusõiguse norme, keeldudes kostja vastuhagi menetlusse võtmast; samuti piiras kohus kostja õigust tasaarvestusele, jättes tähelepanuta kostja tasaarvestuse vastuväite. Kohus on arvestamata ja hindamata jätnud kostja tõendid poolte käitumise kohta pärast lepingu sõlmimist. Taotluse osas otsuse täitmise viisi, tähtaja ja korra kindlaksmääramiseks on maakohus ebaõigesti viidanud võimalusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses tasaarvestusega. Maakohus ei ole kohtuotsust teinud teatavaks seaduses ettenähtud korras, kuivõrd failid edastati sekretäri poolt ebaõigele aadressile. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamise ja kohtukulu jaotuse osas ja TsMS 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja on oma nõuet korduvalt täpsustanud (suurendanud ja vähendanud). Lõplikuks nõudeks põhivõla osas jäi 138 041,78 kr. ja viiviste osas „100% põhivõlast“ (toimiku lk. 184-188). Seega, kuigi maakohus märkis, et vähendab viiviseid põhivõla suuruseni, s.o. rahuldab hagi viiviste osas osaliselt, on tegelikult hagi rahuldatud täielikult, mistõttu menetluskulu jätmine kostja kanda vastab TsMS § -le 162 lg. 1 sätetele. Apellant tõlgendab ebaõigesti maakohtu seisukohta, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et põhivõla suuruse osas poolte vahel vaidlust ei ole. Maakohus pidas siin silmas, et kostja ei ole vaidlustanud, et hageja oleks ebaõigesti hinnanud tasumata jäänud arvete(osade) suurust ning et nimetatud osas jäid arved kostja poolt tasumata põhjendusel, et tegemist on tasunõudega klientidelt tagastatud kauba eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt „pooled lepivad kokku, et teenuse mahu osas enam vaidlust ei ole“ (toimiku lk. 193). Kostja esitas taotluse protokolli parandamiseks (millise kohus jättis rahuldamata), kus kostja versioonis on protokolli vastav osa järgmine: „ pooled lepivad kokku, et klientidele osutatud teenuste mahu osas enam vaidlust ei ole. Vaidlus on, kas osutatud teenuste maht võimaldab hagejal lepingu kohaselt nõuda teenustasu“ (toimiku lk. 197). Seega nii või teisiti oli põhjendatud kohtu järeldus, et vaidlust teenuste mahu osas poolte vahel ei ole ja vaidlus on selles, kas kostjal on kohustus põhivõlg (s.o. hagis nõutud põhivõlg) tasuda. Algusest peale põhineb käeolev vaidlus lepingu erineval tõlgendamisel. Seetõttu on ebaõige apellandi seisukoht, et tegemist on üllatusliku otsusega ja kohus oleks pidanud juhtima poolte (sealhulgas kostja esindaja) tähelepanu vajadusele esitada täiendavaid tõendeid poolte tegeliku tahte väljaselgitamiseks lepingu sõlmimisel. Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg. 8 nõuetele. Kohus on kooskõlas TsMS §-ga 442 lg.8 nõuetele põhjendanud, miks ei saa kostja esitatud e-kirjadest tuvastada poolte tahet lepingu sõlmimisel, samuti miks ei oma tähtsust hilisemad ettepanekud lepingu muutmiseks ja lepingu lõpetamine. Vaidluse korral lepingu tõlgendamise üle peab vaidluse (lepingu tõlgendamise) lahendama ja lepingut tõlgendama kohus. Seetõttu on ebaõige ja asjakohatu apellandi väide, mille 4(5)

kohaselt kohus ei ole pädev või suuteline tõlgendama lepingut VÕS § 29 lg.4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõista. Antud menetluses ei ole kostja esitanud tasaarvestuse avaldust ega menetlusdokumenti, millest tema tasaarvestuse tahteavaldus ja tasaarvestuse vastuväide nähtuks. Seetõttu ei saanud maakohus ka võtta seisukohta väidetava tasaarvestuse olemasolu ja põhjendatuse kohta, olgugi et kostja viitas võimalikule tasaarvestusele vastuhagi näol. Maakohus põhjendused, miks ta ei rahuldanud kostja taotlust kohtuotsuse täitmise viisi, tähtaja ja korra kindlaksmääramiseks, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja vastuhagi kahju hüvitamiseks on menetlusse võetud eraldi hagina, mistõttu maakohtu viide tasaarvestuse reservatsiooniga vaheotsuse täidetavuse kohta on asjakohane. Samuti ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks apellandi väited kohtuotsuse teatavaks tegemise kohta ebaõigele adressaadile; apellatsioonkaebus on kostja esitanud tähtaegselt ja see on ringkonnakohtu menetlusse võetud. Kolleegiumi hinnangul võib (praeguses hagis) kostja hagejana kahju hüvitamise asjas taotleda hagi tagamise korras TsMS § 378 l.g 1 p.6 järgi täitemenetluse peatamist või TsMS § 378 lg.1 p. 10 kaudu apelleeritava otsuse sundtäitmiseks esitamise keelamist kuni kahju hüvitamise hagis tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Seega jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda.

Tiit Kollom

Margo Klaar

Mare Merimaa

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.