Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

LOÜ esitas AS K vastu hagi põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.08.2006.a logistikateenuste osutamise lepingu, mille objektiks oli hageja poolt logistikateenuste osutamine kostjale. Hageja esitas kostjale lepingu alusel järgmised arved: • 06.03.2007.a arve summas 647 199.44 krooni, maksetähtaeg 16.03.2007.a; • 04.04.2007.a arve summas 838 084.57 krooni, maksetähtaeg 14.04.2007.a; • 03.05.2007.a arve summas 790 310.01 krooni, maksetähtaeg 13.05.2007.a; • 04.06.2007.a arve summas 795 491.67 krooni, maksetähtaeg 14.06.2007.a. Arvetest on tasumata vastavalt 22 478.56 krooni, 59 009.90 krooni, 42 968.16 krooni ja 35 292.05 krooni, kokku 159 748.67 krooni. Hageja korrigeeris menetluse kestel põhivõla suurust ning palub kostjalt põhivõlana välja mõista kokku 138 041.58 krooni. Hageja palub kostjalt põhivõla välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel. Kostja on soovinud vähendada talle esitatud arveid klientide poolt kostjale tagasi müüdud (tagastatud) kaupade osas. Hageja leiab, et ta ei ole seotud kostja ja kostja kliendi vahelise suhtega. Hageja on esitanud arved kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingu ja selle lisadega nr 1 ja 2. Tagastatud kauba maksumuse mahaarvestamine ei ole kooskõlas lepinguga ega majanduslikult põhjendatud. Teenustasu arvestamise aluseks on hageja laost kostja klientidele komplekteeritud ja kohale veetud kauba maksumus. Lepingu lisa 1 kohaselt on kauba komplekteerimise ja laialiveo hinnaks 4% kauba maksumusest ja kauba aluse hoiustamise hinnaks 1,5% kauba maksumusest. Kokku on teenustasu suuruseks 5,5% kauba müügist. Tagastatud kauba tagasi toomine hageja lattu on eraldi lepingujärgseks teenuseks ning see toimub kostja klientide poolt kostjale väljastatud arvete või arve-saatelehtede alusel. Kauba tagastus ei ole seotud kauba komplekteerimise ja laialiveoga. Hageja poolt esitatud arved ei sisalda tasu teenuse eest, millega hageja on toonud oma lattu tagasi kostja klientide poolt tagastatud kaubad. Hageja on esitanud arved üksnes kauba komplekteerimise ja kostja klientidele kohale viimise eest. Kostja on arveid varasemalt tasunud. Pooled sõlmisid 17.05.2007.a lepingu lisa, millega kehtestati eraldi hinnad tagastatud kauba transpordi, sorteerimise, kontrolli ja ladustamise eest. Hageja esitatud arved ei sisalda selles lisas nimetatud teenuste hindu. Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja mõista viivised lepingu p 4.4, VÕS § 113 lg 1 alusel 1.15% päevas seisuga 06.01.2009.a kokku 977 364.56 krooni. Hageja vaidles kostjapoolsele viiviste vähendamise taotlusele vastu, kuna viiviste suurus on tingitud eelkõige kostjast tulenevatest asjaoludest. Hageja vaidles kostja otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramise taotlusele vastu, kuna see oleks ebamõistlik. Tsiviilasjas nr 2-08-6405 toimub kohtuistung 17.-18.06.2009.a ning pooled ei oska määratleda, kui kaua teine menetlus kesta võib.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitatud arved kooskõlas 07.08.2006.a sõlmitud logistikateenuste osutamise lepinguga. Arved on tasumata osas, mis ei vasta poolte kokkulepitule ning kostja on arvetele vastu vaielnud. Kostja klientidel on õigus teatud tähtaja jooksul müügilepingust taganeda ja jätta tagastatud kauba eest tasumata (tagastatud kaup). Kauba osaline tagastamine (lepingust osaline taganemine) ei ole kauba tagasimüük või tagasiostuõigusega müük. Tehingu mittetoimumist kinnitab krediitarve. Nn kauba tagastused ei kuulunud tasustamisele, kuid hageja on nimetatud teenuste eest arved esitanud. Lepingu lisa 1 hinnakirja kohaselt sisaldusid tagastused logistikateenuse koguhinnas 5,5% müügist ning lisa p 3, 4, 5 ja 6 moodustab 4% kauba müügi maksumusest. Et hageja majanduslikud huvid oleksid kaitstud, määrati lepingus kindlaks ka

müügimahud. Varasemalt (2006.a novembris) on hageja esitanud arveid õigesti, kuid leidis hilisemalt, et tal on õigus ühepoolselt lepingut muuta. Pooltevahelises suhtlemises on kalendrikuu müüki arvestatud laopõhiselt, s.o millises koguses ja maksumuses kostjale kuuluvaid kaupu kauba saatedokumentide kohaselt kuu lõpu seisuga laos oli. Hageja tegi kostjale 16.01.2007.a ettepaneku lepingu muutmiseks, soovides täiendada hinnakirja tagastuste käitlemise osas. Varasemalt olid pooled kokku leppinud, et tagastused ei ole eraldi maksustatavad. Kostja lepingu muutmisega ei nõustunud. 17.05.2007.a sõlmitud lepingu lisa, mille kohaselt tagastuste transpordilt tasutakse 2% tagastatud kauba müügihinnast, ei sisalda poolte tõlgendust varasemale, vaid kriisiolukorra lahendamist kostja poolt. Kostja teatas hagejale 07.03.2007.a, et lõpetab lepingu alates 31.08.2007.a. Kostja viitas Raamatupidamise Toimkonna juhendile RTJ 0-12. Kostja esitas taotluse kohtuotsuse täitmise viisi, korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Kostja palus määrata:

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada põhivõla osas täielikult ja viiviste osas osaliselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • pooled sõlmisid 07.08.2006.a logistikateenuste osutamise lepingu, mille alusel hageja osutas kostjale logistikateenuseid (I kd tl 5-16); • hageja on lepingu alusel esitanud kostjale 06.03.2007.a, 04.04.2007.a, 03.05.2007.a ja 04.06.2007.a arved (I kd tl 17-19, II kd tl 4); • kostja on tasunud arvete eest osaliselt, tasumata kogusumma suuruseks on 138 041.58 krooni (tl 20-22). Kuna pooled leppisid 15.01.2009.a kokku, et teenuste mahu (s.t põhivõla suuruse) osas poolte vahel vaidlust ei ole (II kd tl 193), ei analüüsi kohus ka seoses teenuste mahuga esitatud tõendeid (I kd tl 68-285, II kd tl 9-22, 25-57, 65-134). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus põhivõlg tasuda, s.t lepingu tõlgendamise üle. Kostja väitel tuleb teenuste mahust maha arvestada kostja klientide poolt tagastatud kaubad ning hagejal on õigus esitada arved üksnes selles ulatuses kaupade logistikateenuse eest, mida kostja kliendid ei ole tagastanud. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Poolte vahel sõlmitud lepingule saab põhimõtteliselt kohaldada käsunduslepingu ja töövõtulepingu sätteid. Pooled ei ole kohaldatavat lepingu liiki täpsustanud. Kohus leiab, et kuivõrd lepingust nähtuvalt on teenuse osutajal kohustus saavutada teatud tulemus (võtta kaup vastu, ladustada see, komplekteerida, transportida sihtkohta jms), mitte tegutseda tulemuse saavutamise nimel, tuleb

pooltevahelisele suhtele kohaldada töövõtulepingut reguleerivaid sätteid. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik töövõtulepinguga (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lisa 1 (I kd tl 14) kohaselt on aluste hoiustamise, kauba komplekteerimise, kauba laialiveo, reklaammaterjali logistika ja tagastute maksumuseks kokku 4,0% kauba maksumusest. Kogu logistikateenuse hinnaks on 5,5% müügist. Pooled ei ole eraldi lepingus kokku leppinud sätet, mille kohaselt teenuste mahust tuleb maha arvestada lõppkliendi poolt kostjale tagastatud kauba maksumus. Kohus leiab, et poolte vahelised erimeelsused võivad tuleneda asjaolust, et hinnakirjas on kasutatud paralleelselt mõisteid „kauba maksumus” ja „müük” ning pooled sisustavad mõisteid erinevalt. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma (Riigikohtu 11.05.2009.a otsus nr 3-2-1-44-09). Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda. Sellisele põhimõttele on korduvalt viidanud ka Riigikohus oma lahendeis (näiteks 25.10.2004 otsus nr 3-2-1-115-04, 15.12.1999 otsus nr 3-2-197-99). Kumbki pool ei ole tõendanud oma tahet lepingu sõlmimise ajal, samuti ei ole tõendatud ka, et neil oli lepingu sõlmimisel ühine tahe. Kostja esitatud e-kirjadest (I kd tl 37-38, 42-52, 286-288, II kd tl 145-147) ei nähtu poolte 07.08.2006.a avaldatud tahe ega ka poolte ühine tahe. Kirjadest tuleneb ainult see, et pooled tõlgendasid sõlmitud lepingut erinevalt. Samuti ei ole pooled tõendanud poolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esitas kuni 06.03.2007.a kostjale arved, arvestades käibest maha kostja klientide poolt tagastatud kauba, ja hageja ei ole tõendanud vastupidist. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eeltoodu alusel tuleb kohtul lähtuda VÕS §-st 29 lg 4 ning tõlgendada neid lepingupunkte nii, nagu mõistlik isik pidi neid mõistma (Riigikohtu 30.03.2004 otsus nr 3-2-1-35-04). VÕS § 7 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Lepingu p 4.1 kohaselt arvutatakse lepingu hind logistikateenuste osutamise eest vastavalt lepingu lisas nr 1 toodud hinnakirjale. Lepingu 4.2 kohaselt esitab hageja iga kuu 15-l kuupäeval kostjale arve summas 250 000 krooni. Täpse teenustasu arvestab hageja välja korra kuus, orienteeruvalt viie tööpäeva jooksul pärast kuu lõppu kostjalt saadud saatedokumentide koondite ja saatedokumentide alusel ning esitab kostjale vastavasisulise arve, millest on maha arvestatud 250 000 krooni. Lepingu p 1.5 kohaselt on saatedokument kostja poolt kliendi nimele väljastatud dokument, mille alusel transpordib hageja kauba kliendile, annab selle talle üle ja klient tasub kauba eest kostjale. Seega nähtub poolte vahel sõlmitud lepingust, et kostja kohustus hagejale tasuda tuleneb saatedokumentide koondite ja saatedokumentide mahust, s.t kliendile transporditud kauba mahust. Pooled ei ole eraldi kokku leppinud selles, et teenuste mahust tuleb maha arvestada lõppkliendi poolt kostjale tagastatud kauba maksumus ning poolte vastav tahe ei nähtu ühestki lepingu punktist. Sellist kokkulepet ei saa VÕS § 29 lg 4 kohaselt välja lugeda ka lepingu lisast 1, mille kohaselt logistikateenus moodustab 5,5% müügist. Pooled ei ole eraldi täpsustanud, mida tuleb mõista müügi

all. Kohus leiab, et koos lepingu p 1.5, 4.1 ja 4.2 mõistaks mõistlik inimene lepingu lisa selliselt, et müügi aluseks on klientidele transporditud kauba maht. Seega ei ole kostjal õigus teenuste mahust maha arvestada lõppkliendi poolt kostjale tagastatud kauba mahtu. Kostjal on kohustus tasuda kogu hageja poolt lepingu alusel laiali veetava kauba maksumuse alusel. VÕS § 635; § 76 lg 1; § 108 lg 1 kohaselt on kostjal kohustus tasuda hagejale vaidlusaluste arvete alusel arvestatud põhivõlg 138 041.58 krooni. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla väljamõistmiseks. Kuna hageja antud ja kostja poolt vaidlustamata selgituste kohaselt on arvete esitamise aluseks leping ning selle lisad 1 ja 2, ei ole asjakohased hilisemaid poolte poolt tehtud lepingu muutmise ettepanekud ega lepingu muudatused (I kd tl 39, 40, 41, II kd tl 148). Samuti ei ole asjakohane kostja viide lepingu lõpetamisele alates 31.08.2007.a (I kd tl 41). Kohus jätab tähelepanuta poolte väited toodete olemasolust ja logistikateenuse lepingu täitmisest, kuna menetluses ei ole sellega seoses tekitatud kahju hüvitamise nõudeid (II kd tl 172). Viivised Hageja palus kostjalt välja mõista viivised seisuga 06.01.2009.a kokku 977 364.56 krooni. Kostja ei ole hageja esitatud viiviste arvutust vaidlustanud, kuid on taotlenud viiviste vähendamist põhivõlani. Kostja on samuti leidnud, et tulenevalt VÕS §-st 197 lg 2 lõpeb hageja nõue kostja vastu ajast, mil kostjal on õigus nõue tasaarvestada ja seega ei ole hagejal õigus kostjalt viiviseid nõuda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus ei tasaarvesta mõlema poole nõudeid, ei ole lõppenud ka hageja õigus nõuda kostjalt viiviste väljamõistmist. Kostjal on õigus tsiviilasjas 2-08-6405 taotleda hagejalt viiviste väljamõistmist ning pärast hagi rahuldamist kohtuotsused tasaarvestada. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Seega annab seadus võimaluse tasaarvestada ka kohtuotsustega välja mõistetud summasid, kuna asjaolu, et teise kohtuotsusega on kostja kasuks välja mõistetud mingi summa, on tekkinud pärast esimese kohtulahendi jõustumist. Kohus rahuldab eeltoodu ning VÕS § 113 lg 1 alusel hageja nõude viiviste väljemõistmiseks. Samas leiab kohus, et rahuldada tuleb ka kostja taotlus viiviste vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kohus võib viivist vähendada, kui tasumisele kuuluv viivise summa on liiga suur ning arvestada tuleb seejuures kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on 14.06.2005.a kohtuotsuses nr 3-2-166-05 asunud seisukohale, et kuna viivise vähendamise taotluse on esitanud võlgnik, on võlgnikul ka taotluse põhjendamise kohustus. Erandiks on juhud, kui viivised tuleks välja mõista suuremas summas kui põhivõlg. Sel juhul on võlausaldajal kohustus põhjendada temale kahju tekkimist. Kohus rahuldab hagi põhivõla 138 041.58 krooni osas. Kuna kostja on taotlenud viiviste vähendamist, peaks hageja tõendama kahju tekkimist põhivõlga ületava viivise osas. Hageja ei ole kahju tekkimist tõendada soovinud, vaid on teatanud, et ei nõustu Riigikohtu seisukohaga. Kohus leiab eeltoodu ning VÕS § 113 lg 8; 162 lg 1 alusel, et tuleb rahuldada kostja taotlus viiviste vähendamiseks ning kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 138 041.58 krooni. Kohtuotsuse täitmise viis, tähtaeg ja kord Kostja on esitanud taotluse kohtuotsuse täitmise viisi, tähtaja ja korra kindlaksmääramiseks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine

tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on juba eelpool selgitanud, et kostjal on võimalik tasaarvestust kasutada ka pärast tsiviilasjas nr 2-08-6405 hagi rahuldava otsuse jõustumist. Asjaolu, et kohtu menetluses on hetkel kostja esitatud hageja nõudega tasaarvestatav nõue, ei tingi kohtu hinnangul kohtuotsuse täitmise edasilükkamist teise tsiviilasja lõppemiseni. TsMS § 450 lg 2 kohaselt kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus. Seega on ka tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsust võimalik täita koheselt pärast selle jõustumist. Arvestades menetlusseaduse regulatsiooni ei pea kohus põhjendatuks lükata kohtuotsuse täitmist edasi kuni teise tsiviilasja menetluse lõppemiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.