Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-08-71346
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
11. detsember 2009. a Pärnu, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-71346
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi solidaarselt E.A.'i ja E.K.’i vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 13 552.06 krooni ning lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
8581.07 krooni
Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS, registrikood 10183757 , asukoht Rüütli tn 23, Tartu, esindaja Taavi Vospert; Kostja: E.A.; Kostja: E.K.
Juhindudes VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 101 lg.1 p.1 ja 6, TsMS § 434-436, § 438, § 440 lg. 3, § 442, § 468 lg.1 p.1, § 630-633
1 (3)
2-08-71346 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja BIGBANK AS ja kostja E.A. 27.12.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr. 0600842/35KT krediidisummaga 10000 krooni, intressi määraga 25.03 % krediidisummast aastas. Nimetatud tarbijakrediidilepingu täitmise tagamiseks sõlmis hageja 28.12.2006.a. käenduslepingu E.K.’iga. Kuna põhivõlgnik E. A. vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hoiatustele ei tasunud 3 järjestikuse kuu jooksul maksegraafiku järgi võlgnetavaid summasid, siis ütles hageja 26.02.2008.a ülesütlemisavaldusega tarbijakrediidilepingu üles ning nõudis kostjatelt võlasumma tasumist. Kostjad hageja nõuet ei täitnud ning ei ole peale lepingu ülesütlemist midagi tasunud. Tulenevalt tarbijakrediidilepingust ja käenduslepingust võlgnesid kostjad hagejale hagiavalduse esitamise seisuga kokku 13 946.88 kr, s.o. tagastamata krediit 9881.07 kr, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1065.58 kr, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tekkinud viivis 2500.23 kr ja võla sissenõudmisega seotud kulud 500.kr. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt 13 946.88 krooni, alates 09.02.2009.a kuni laenu täieliku tasumiseni viivis 25,03% tagastamata krediidisummalt aastast ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Menetluse käik 23.03.2009.a vastuses kostja E. K. nõustus, et on käendaja, kuid leidis, et põhivõlgnik E. A., kes lubas enda võetud laenu ise tagasi maksta, ei teinud seda, millega pettis nii E. K.’it kui ka panka ja peab vastutama. E. A. peaks kandma ka kohtukulud. Samas leiab kostja E. K., et saab maksta 500 krooni kuus ja on seisuga 14.03.2009.a ka tasunud kokku 1000 krooni. Kostja E. A.’ile on hagimaterjalid kättetoimetatud väljastusteatega isiklikult allkirja vastu 19.05.2009.a , kostja ei ole kohtule midagi vastanud. Kohus kirjaga 16.09.2009.a määras pooltele tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamiseks ning 13.11.2009.a kirjaga määras kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks asja kirjalikul menetlemisel 11.12.2009.a. 13.11.2009.a esitas hageja intressiarvestuse täpsustuse ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kokku 5020.- krooni, s.o. maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagilt ning elektrooniliste dokumentide väljatrükilt tasutud riigilõivud kokku 2180 krooni, õigusabikulud summas 2840 krooni. 26.11.2009.a esitas hageja täiendavalt hagi täpsustuse, teatades, et pärast hagi esitamist on kostja tasunud 2300 krooni, millest 500 krooni on hageja arvestanud võla sissenõudmise kulude katteks, 1300 krooni krediidisumma katteks ja 500 krooni intressi katteks. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 11.12.2009.a loeb hageja viivise nõude suuruseks 4405.41 kr. Seega palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt 13 552.06 kr, sellest 8581.07 kr põhivõlg, 565.58 kr intress ja 4405.41 kr viivis ning alates 12.12.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,03 % tagastamata krediidisummalt aastas.
2 (3)
2-08-71346 10.12.2009.a saabus kohtule pangakinnitusega varustatud väljatrükk kostja E. K.’i pangakontost, millest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 10.12.2009.a, s.o. peale hageja 26.11.2009.a hagi täpsustust veel 300 krooni. Kohtu seisukoht Kuna pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on kuni 50 000 kroonise hagihinnaga asjaga, siis peab kohus võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses TsMS § 404 lg. 1 järgi. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, väljamõistetavast summast tuleb maha arvata kostja E.K.’i poolt 10.12.2009.a hagejale tasutud 300 krooni, millega hageja kogunõue seisuga 11.12.2009.a vähenes 13 552.06 kroonilt 13 252.06 kroonile. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1, § 113 lg.1, § 158 lg.1, TsMS § 367 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud lepingutega, maksegraafikute ning intressi- ja viivisearvestusega ning tuleb VÕS § 65, § 145 lg.1,2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Võlaõigusseaduse § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostjad ei ole täitnud poolte vahelise tarbijakrediidilepingu ja käenduslepinguga võetud kohustus tagastada tähtaegselt krediidisumma, tasuda krediidisummalt intressi 25.03 % aastas ning tasumisega viivitamisel korral viivist. Kostja E.A. on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud ja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega loetakse E.A. hagiga nõustunuks. Kostja E.K.’i vastuväited kogu võla ja menetluskulude väljamõistmiseks E. A.’ilt kui põhivõlgnikult on vastuolus poolte vahel kokkulepituga, samuti VÕS § 142 lg.1 ja § 145 lg.1 ja 2 tuleneva käenduse kui nõude täitmise tagatise ja käendaja solidaarse vastutuse põhimõttega. VÕS § 65 lg.1 tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist osaliselt või täielikult kõigilt solidaarsetelt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist. Võla tasumine osade kaupa on täitemenetluse küsimus, mille osas on kostjatel võimalik ka peale kohtuotsuse kättesaamist asuda läbirääkimistesse hagejaga ja kokku leppida võla vabatahtlikuks tasumiseks maksegraafik.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1, § 165, § 173 lg.1 tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest – TsMS § 174 lg.1.
Ivika Sillaots Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.