Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

kuni kuueks kuuks, so. alates 10. detsembrist 2009 kuni 2010.a.

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja

ASJAOLUD

Tudulinna Vallavalitsus esitas 09. detsembril 2009 avalduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Avalduses palub avaldaja võtta ära E.K.ilt (K.) alaealine laps SM.K. ja paigutada alaealine laps hooldusperekonda. Avalduse kohaselt sündis SM.K. 27.10.2009 vallaslapsena, kohe pärast sündi viidi laps Tartu Ülikooli Kliinikumi (lapsel diagnoositi suulaelõhe), kus ta viibis kuu aega, seejärel saadeti laps järelravile Ida-Viru Keskhaiglasse. 30.11.2009 teatati avaldajale, et E.K. ei tunne huvi omalapse vastu ja ei ole last kordagi külastanud. Vestlusest puudutatud isikuga selgus, et tal ei ole võimalik minna last vaatama, kuna ei ole kellegagi jätta teisi laps. Peres kasvavad veel lapsed Eliisabet (sünd. 08.12.2007) ja Steve (sünd. 28.11.2008). E.K. on sotsiaaltöötajate järelevalve all juba mitu aastat, veel enne esimese lapse sündi. Puudutatud isik ei suuda oma pereeluga rahuldavalt toime tulla, kodu on korrast ära ja ebahügieeniline, ema ei hoolda lapsi. Eevika elukaaslane on vägivaldne ja kannatab alkoholisõltuvuse all. Püsiva terviseprobleemi tõttu vajab laps pidevat ravi ja meditsiinilisi uuringuid. Seega on alust arvata, et koju viimisel ei taga lapse ema lapsele vajalikku ravi ja järelvalvet ning hügieenilist elukohta, seades sellega ohtu lapse elu ja tervise. Lapsele on leitud hooldusperekond, kes on võimeline pakkuma lapsele turvalist kodu. Avaldaja leiab, et alaealise lapse tervis ja elu ning turvalisus on ohtu seatud ja seetõttu tuleks kohaldada esialgset õiguskaitset. 2 (4)

Avaldaja palub ära võtta E.K.ilt (K.) alaealine laps SM.K. ja paigutada alaealine laps hooldusperekonda. Tudulinna Vallavalitsuse 03.12.2009 kodukülastuse aktist (tl. 5) nähtub, et E.K.i elukoht oli väga must ja räpane, lapsed olid mustad ja hooldamata. Puudusid magamiseks vajalikud esemed (voodipesu). Korteri elamiskõlblikuks muutmiseks on vaja teha remont. Avaldaja seisukohalt ei ole võimalik sellisesse korterisse imikut tuua. Avinurme Vallavalitsuse 04.12.2009 kodukülastuse aktist (tl. 6) nähtub, et hooldusperekonna, A. ja A.M.`ite elamiskoht on täiesti sobiv selleks, et tuua sinna imik SM.K.. Perekond elab 3toalises korteris, korter on puhas, remonditud, lapsed (2 last) hooldatud. Vallavalitsuse seisukohalt saab hooldusperekond hakkama S.-M. hooldamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtuasja kirjalike materjalidega, leiab, et antud tsiviilasjas tuleb kohaldada esialgse õiguskaitse rakendamist ja määrata ajutine eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramist lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamist hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 551 lg 1 võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid; lg 2 kohaselt enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist peab kohus küsima tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. /---/. Käesoleva taotluse on kohtule esitanud Tudulinna Vallavalitsus. TsMS § 378 lg 3 kohaselt võib kohus menetluse ajaks reguleerida perekonnaküsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 53 lg 2 võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust kui lapse vanema juurde jätmine ohustab lapse tervist või elu, lõike 3 kohaselt, kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. TsMS § 555 lg 1 kohaselt, kohus võib määrusega rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata muu hulgas ajutise eestkostja, kui võib eeldada, et eestkostja määramise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht alaealise huvidele ning vähemalt seitsmeaastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps on eelnevalt ära kuulatud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, ajutise eestkostja valikul ei pea arvestama avaldaja tahet ega seaduses eestkostjale ettenähtud nõudeid, lõike 5 kohaselt, ajutist eestkostjat ei või määrata kauemaks kui kuueks kuuks. Alaealine laps SM.K. on sündinud 27. oktoobril 2009, seega ei pidanud kohus lapse ärakuulamist võimalikuks. Kohtule esitatud avaldusest ja sellele lisatud materjalidest lähtudes on lapse huvides esialgse õiguskaitse võimalikult kiire kohaldamine ja lapsele ajutise eestkostja määramine. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib ohtu seada alaealise lapse turvalisuse, elu ja 3 (4)

tervise, kuna lapse ema ei ole võimeline lapse eest hoolitsema. Käesoleval ajal asub laps SA-s Ida-Viru Keskhaigla. Kuna käesolev esialgse õiguskaitse rakendamise avaldus (hagi tagamise taotlus) on esitatud enne vanema õiguste määramise avalduse esitamist, kohustab kohus avaldajat esitama 1 (ühe) kuu jooksul kohtule avaldus E.K.i (K.) vanema õiguste määramiseks alaealise lapse SM.K.i (K.) suhtes vastavalt TsMS § 382 lg 2. TsMS § 382 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. Kui kohus tagab hagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 550 lg 1, § 551 lg 1, § 378 lg 3, PkS § 53 lg 2, lg 3, § 551 lg 1, 555 lg 1, 5, 7 järgi võtab kohus esialgse õiguskaitse korras E.K.ilt (K.) ära alaealise lapse SM.K.i (K.) ja määrab A. M. ja A.M.`i alaealise lapse SM.K.i (K.) ajutisteks eestkostjateks.

Johannes Külaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.