Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 10.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-43657/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.12.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1482

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-43657

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2009. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-43657

Tsiviilasi

AS Krediidikassa hagi Sxxxxx Sxxxxxxx ja AxxxxLxxxxx vastu põhivõla ja kõrvalkulude tasumiseks 29 163,86 krooni

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja: AS Krediidikassa (registrikood 11344317; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (AS Julianuse Inkasso Agentuur; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151; elektronpost [email protected]); Kostja I : Sxxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja II: Axxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; teadaolev tegeliku elukoha aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista solidaarselt Sxxxxx Sxxxxxxxxx ja Axxx Lxxxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks 58 065,30 (viiskümmend kaheksa tuhat kuuskümmend viis krooni ja kolmkümmend senti) krooni, millest 29 163,86 krooni on tagastamata laenusumma, 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 3725,99 krooni intress ja 24 575,40 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Välja mõista solidaarselt Sxxxxx Sxxxxxxxxx ja Axxx Lxxxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks tasutud riigilõiv 6000 (kuus tuhat) krooni ja õigusabikulud 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik 02.09.2009.a. esitas AS Krediidikassa kohtule hagi Sxxxxx Sxxxxxxx ja AxxxxLxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja kõrvalnõuete nõudes, sest Sxxxxx Sxxxxxx ei ole täitnud nõuetekohaselt 01.11.2007. a sõlmitud tähtajalist laenulepingut. Laenulepingu täitmise tagamiseks oli hageja sõlminud käenduslepingu AxxxxLxxxxxxx. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 29 163,86 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni, intressid 3725,99 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 15 482,65 krooni. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista alates 27.08.2009. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni viivise 4 % tagastamata laenusummalt kuus. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja Sxxxxx Sxxxxxxxxx isiklikult kätte 15.09.2009. a. Kostja Axxx Lxxxxxxx ei õnnestunud kohtul isiklikult menetlusdokumente üle anda. Tema registreeritud elukoha aadressil saadetud dokumendid tagastati märkega „ei ela nimetatud aadressil“. Kostja Axxx Lxxxxxxx tema teadaoleval elukoha aadressil saadetud menetlusdokumendid võttis 15.09.2009. a. vastu elukaaslane Sxxxxx Sxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg 1 alusel, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vaheline võlasuhe tuleneb hageja ja Sxxxxx Sxxxxxxx vahel 01.11.2007. a sõlmitud laenulepingust, mille alusel andis hageja kostjale laenu 30 000 krooni intressiga 4% kuus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 esimese lause järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kostja Sxxxxx Sxxxxxx on jätnud laenu tagasimaksmise ja intressi maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata. VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt: kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Lepingu üldtingimuste punkti 3.1. kohaselt on laenuintress 4,00 % kuus. Viivise määras pooled eraldi kokku leppinud ei ole. Hageja nõuab kostjalt viivist intressimääras 4,00 % võlgnetavalt põhivõlalt kuus. Kuna hageja on andnud kostjale laenu tegutsedes majandustegevuses, siis on poolte vahel sõlmitud laenulepingu puhul tegemist VÕS § 402 järgi tarbijakrediidilepinguga, kus kostja on tarbija. VÕS § 415 lg 1 näeb ette, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse TsMS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivise nõude seisuga 27.08.2009. a. Kohus saab viivise välja arvestada kohtuotsuse tegemise seisuga 10.12.2009.a. Otsuse tegemise seisuga on kostja olnud viivituses 632 päeva. Seega on viivise suuruseks (laenusumma 29 163,86 krooni x intress 4,00% / 30 x viivitatud päevade arv 632 päeva) 24 575,40 krooni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Laenulepingu täitmise tagamiseks on hageja sõlminud käenduslepingu kostja Aime Laliniga. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 ja TsMS § 165 lg-st 3 jätab kohus hageja kohtukulud solidaarselt kostjate kanda.

2-09-43657 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 6000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 7000 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjatelt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse, samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur – hageja esindaja esindab hagejat samasugustes vaidlustes juba mõnda aega ning kohtu menetluses on mitmeid sama hageja poolt esitatud samalaadilisi hagisid, mis on koostatud sama esindaja poolt. Hageja nõue on üsna tavapärane ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud.. Ka hagi lisad on tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 7000 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 2500 krooni.