Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Hageja nõuab kostjatelt 09.10.2007 laenulepingu ja käenduslepingu alusel kokku 21 665.05 krooni väljamõistmist (tagastamata laenusumma 14 584.49 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni, intressid 1980.56 krooni, leppetrahv 4500 krooni). Riigikohus on leidnud 14.01.2009 kohtuasja nr 3-2-1-120-08 otsuse punktis 15 järgmist: “Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lõikest 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.“ Eeltoodut arvestades peab kohus õiguslikult põhjendamatuks kostjalt leppetrahvi väljamõistmist, mistõttu tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: kostjate kanda jääb 79 % ja Krediidikassa AS kanda jääb 21 %. TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjatelt hageja kasuks välja riigilõiv 2370 krooni (3000 kroonist 79 %) ja lepingulise esindaja kulu 1975 krooni (2500 kroonist 79 %), kokku seega 4345 krooni, kuna kohus loeb kirjalikus eelmenetluses tehtud hagi osaliselt rahuldava tagaseljaotsuse puhul hageja mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks 2500 krooni (TsMS § 175 lõige 1).

Kohtunik

2/2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.