Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Määruse aluseks olevad asjaolud ja põhjendus. 01.10.2009 esitas KÜ Rakvere Laada 4 Viru Maakohtule hagi U S`i vastu eluasemekulude võlgnevuse ja kõrvalnõuete hüvitamiseks kokku summas 3553.67 krooni, millest hageja väitel põhivõlgnevuse moodustasid kaks 2009.a. ühistu poolt kostjale tasumiseks esitatud ja kostja poolt tasumata eluasemekulude arvet (arve nr 29402 ja arve nr 29462). Kohtumenetluse käik Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja oma vastuses hagile soovis asja lahendamist kohtuistungil, teatades, et tal on hagile vastuväiteid ja ka vastunõudeid, mida vastuses ei täpsustatud. Kompromissi võimalus selguvat kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus otstarbekaks asja läbivaatamist kohtuistungil. Eelistungil 10.11.2009 väitis kostja, et ta on hagis nõutud arved tasunud.

Kohus tegi pooltele ettepaneku kontrollida kostja poolt väidetavalt toimunud arvete maksmist ning võimaluse korral sõlmida poolte vahel asja lahendamiseks kompromiss. 23.11.2009 teatas hageja kohtule kirjalikult, et kostja on kohtumenetluse ajal mõlema arve järgi esinenud põhivõlgnevuse täielikult tasunud, samas on kostja keeldunud tasumast hageja esitatud kõrvalnõudeid. Kostja teatas kohtule 01.12.2009 esitatud avalduses, et ta ei nõustu hageja esitatud kõrvalnõuetega, s.o. läbi OÜ CassaDatum ja OÜ Interbüroo võlgade sissenõudmise kulude hüvitamisega (seoses ühistu poolt vastavate otsuste puudumisega) ja soovib jätakata asja arutamist kohtuistungil. 09.12.2009 kohtuistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, mille kohaselt hageja nõudeks jääb kostja vastu menetluskuludest kokku summa 600 krooni hüvitamine, s.o. 1⁄2 osa hagi esitamisel tasutud riigilõivust, 24 krooni kinnistusraamatust väljavõtte saamisel tasutud riigilõiv ning ülejäänud osas osaliselt hagiavalduse koostamise tasu. Hagi esitamisel tasutud riigilõivust (1000 krooni) soovib hageja vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt 1⁄2 osas tagasi saada riigilt. Pooled paluvad kompromiss kohtu poolt kinnitada ja ühtlasi menetluse asjas lõpetada, kinnitades, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Samuti on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamisest. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ning poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-09-49510 materjalidest nähtub, et hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud 29.09.2009 maksekorralduse nr.29215 alusel riigilõivu vastavalt hagihinnale rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 summas 1000 krooni.

TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa suuruse – 500 krooni. Kompromissi sõlmimisel on pooled kokku leppinud TsMS § 661 lg 4 alusel määrusele määruskaebuse esitamise õigusest loobumises. Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 150 lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses § 15 lg 1 p 15 sätestatule. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 10. detsembril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.