Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
nr 2-07- 21111
Otsuse kuupäev
09.detsember 2009
Kohtunik
Silvi Maiste
Kohtuistungi sekretär
Aino Männik
Kohtuasi
OÜ Abja Elamu hagi Aime Lapi vastu 18 801.90 krooni nõudes OÜ Abja Elamu ( isikukood 10531980, asukoht Pärnu mnt 8 Abja-Paluoja Abja vald Viljandimaa ) Peeter Mõttus
Hageja Hageja esindaja Kostja Asja arutamise kuupäev
Aime Lapp ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx) 24.november 2009
Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Aime Lapilt OÜ Abja Elamu kasuks hooldustasu võlg 2134 ( kaks tuhat ükssada kolmkümmend neli ) krooni. Jätta rahuldamata OÜ Abja Elamu hagi Aime Lapi vastu soojusenergia võla 12 592.30 krooni ( kaksteist tuhat viissada üheksakümmend kaks krooni ja 30 senti ) nõudes. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi asjaolud ja kostja vastuväited Hagiavalduse järgi kostja Aime Lapp on xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx-xxxxxxx xxxx xxx x xxxxxx x omanik, tegemist on korteriomandiga (kinnistu). Korteriomanikud haldavad neile kuuluvaid korteriomandeid korteriühisuse põhimõttel, juriidilist isikut asutatud ei ole.
OÜ Abja Elamu on sõlminud 13.mail 2004 korterelamu Nuia tee 3 kinnistu haldamise lepingu ( tl 7-8), millele on alla kirjutanud korterite omanikud. Müügirekontro 23.05.2007 väljavõtte järgi on Aime Lapil tasumata arveid 18 801.91 krooni. Kohtuistungil seletas Aime Lapp, et ta ei ole tasunud soojuse eest ja hooldustasu, kuna temale on selgitatud, et hooldustasu on seotud küttega. Hageja tunnistas, et Aime Lapp on osaliselt tasunud arveid, ei ole tasunud soojuse eest ja ei ole tasunud hooldustasusid. Hageja poolt kostjale esitatud arve nr 257216 31.01.2006 järgi on hooldustasu 97 krooni, soojusenergia 1760.58 krooni, arve nr 257803 28.02.2006 järgi on hooldustasu 97 krooni, soojusenergia 1731.64 krooni, arve nr 258442 31.03.2006 järgi on hooldustasu 97 krooni, soojusenergia 1241.91 krooni, arve nr 259023 30.04.2006 järgi on hooldustasu 97 krooni, soojusenergia 888.08 krooni, arve nr 259552 31.05.2006 järgi on hooldustasu 194 krooni, arve nr 260144 30.06.2006 järgi on hooldustasu 194 krooni, arve nr 260411 31.07.2006 järgi on hooldustasu 194 krooni, arve nr 261195 31.08.2006 järgi on hooldustasu 194 krooni, arve nr 261605 30.09.2006 järgi on hooldustasu 194 krooni, arve nr 262385 31.10.2006 järgi on hooldustasu 194 krooni, soojusenergia 261.36 krooni, arve nr 262980 30.11.2006 järgi on hooldustasu 97 krooni, soojusenergia 1021.05 krooni, arve nr 263652 31.12.2006 järgi on hooldustasu 97 krooni, soojusenergia 1153.35 krooni, arve nr 264613 31.01.2007 järgi on hooldustasu 97 krooni, soojusenergia 1136.31 krooni, arve nr 264988 28.02.2007 järgi on hooldustasu 97 krooni, soojusenergia 1883.03 krooni, arve nr 265788 28.02.2007 järgi on hooldustasu 97 krooni, soojusenergia 936.64 krooni, arve nr 266694 30.04.2007 järgi on hooldustasu 97 krooni, soojusenergia 577.90 krooni, arve nr 259552 31.05.2006 järgi on hooldustasu 194 krooni. Kokku hooldustasu 2134 krooni, soojusenergia eest 12 592.30 krooni. Ostu-müügilepingu järgi Aime Lapp on ostnud 24.01.2005 M R korteri Nuia tee 3 elamus. Lepingu p 2.1.7 järgi on lepingu esemeks olevas korteris olemas elektriküte. Kohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud: 1) OÜ Abja Elamu on sõlminud 13.mail 2004 korterelamu Nuia tee 3 kinnistu haldamise lepingu, mille p 4.1. järgi OÜ Abja Elamu kohustub tagama kinnistu Nuia 3 ja kinnistul asuva elamu ekspluatatsiooniks vajalike teeninduslepingute sõlmimise prügiveo, soojaga, elektriga, vee- ja kanalisatsiooniga varustamiseks ja tasuma nende eest. P 4.6. järgi koguma enda arveldusarvele üürnikelt üüri, elamu remonditasu, kommunaalmakseid, riiklikke makse jm ning pidama vastavat arvestust. P 5.2. järgi omanikud kohustuvad p 4 nimetatud kohustuste täitmise eest tasuma haldustasu iga kuu. 2) hageja on esitanud arved elamu Nuia tee 3 igale korteriomanikule eraldi, s.h. kostjale 3) kostja on ostnud 24.01.2005 korteri, milles on elektriküte. 4) kostja seletuse järgi ei ole ta talle esitatud arvetest maksnud soojusenergia eest ja hooldustasu, hageja kinnitab, et kostja on muud arvetel esitatud summad ära maksnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma soojusenergia eest ja hooldustasu. Kostja on nõus tasuma hooldustasu, kui talle on selgitatud, milleks seda kasutatakse. Hageja seisukoha järgi hageja vahendas soojusenergiat Nuia tee 3 elamule. Ta on maja poolt kasutatud soojusenergia tootjale ära maksnud. Selle summa peab ta korterite omanikelt tagasi saama. Neile teatati, et selles korteris pole radiaatoreid. Ta ütles, et need tuleb kohe paigaldada. Ta pole ka näinud ühtegi projekti. Abja Elamu jääb selle juurde, et kostja peaks sooja eest ikkagi tasuma. Teised korteriomanikud pole nõus kostja korteri sooja eest maksma. Kostja korterist käivad läbi soojatorud. Need ikkagi soojendavad korterit. Abja Elamu on kogu maja sooja eest maksnud ja tahab raha tagasi saada maja elanikelt. Omavoliliselt radiaatoreid korterist ei tohiks eemaldada.
Kostja ei ole nõus soojusenergia eest maksma. Tal on korteris elektriküte. See oli juba siis, kui ta korteri ostis 2005 aastal M R. Talle midagi ei selgitatud, et kas on olemas kütte väljalülimise kohta projekt. 2005 aastal käis korteris majavanem ja nägi, et tal olid sees elektriradiaatorid. Kogu nende püstak oli keskküttesüsteemist välja lülitatud. Ta elab esimesel korrusel. Torud jooksevad läbi tema ühe toa ja köögi, mõlemast ruumist kaks peenikest toru. Peale korteri ostmist ta käis Abja Elamus ja ütles, et ta radiaatoreid sisse panna ei jõua. Siis jäi kõik lahtiseks. Ta ei kasuta keskkütet. Ta on käinud probleemiga vallavanema juures. Vallavanem ütles, et peab maksma. Hageja ütluste järgi hooldustasu on kogu maja arendamiseks, mitte ainult sooja eest. Raamatupidaja pole piisavalt inimesele selgitanud. Hooldustasu võetakse maja parandamiseks, mitte kütte eest. Haldustasu läheb Abja Elamu OÜ-le. Kostja seisukoha järgi hooldustasu käib keskküttega kokku ja sellepärast ei maksa ka seda. Seda ütles talle raamatupidaja. Kui talle seletatakse, milleks hooldustasu on, võib ta maksta. Kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma hooldustasu. Kinnistu haldamise lepingu p 6.2. järgi omanikud maksavad elamu korrashoiuks remondifondi iga kuu 1.25 krooni nende kasutuses olevate ruumide ruutmeetri eest. Nuia tee 3 maja koosoleku protokolli 25.04.2006 järgi on alates 1.aprillist suveks tõstetud hooldustasu 2.50 krooni. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja või elamu haldaja ja korteriomanike (-valdajate) vahelistest ning korteriomanike (-valdajate) omavahelistest kokkulepetest. Kuigi KOS § 13 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 järgi eeldatakse kaasomandi majandamiskulude katmist vastavalt mõtteliste osade suurusele, kehtib selline regulatsioon vaid kaasomanike endi vahelises suhtes. Kohtule on esitatud tõenditena kinnistu haldamise leping nr 5 13.05.2004. See on sõlmitud ühiselt kõigi korteriomanike ja Abja Elamu OÜ vahel. Lepingu järgi OÜ Abja Elamu kohustub tagama kinnistu Nuia 3 ja kinnistul asuva elamu ekspluatatsiooniks vajalike teeninduslepingute sõlmimise prügiveo, soojaga, elektriga, vee- ja kanalisatsiooniga varustamiseks ja tasuma nende eest, koguma enda arveldusarvele üürnikelt üüri, elamu remonditasu, kommunaalmakseid, riiklikke makse jm ning pidama vastavat arvestust. P 5.2. järgi omanikud kohustuvad p 4 nimetatud kohustuste täitmise eest tasuma haldustasu iga kuu omanike käsutuses olevate eluruumide ruutmeetri eest. Tõendeid kokkulepete kohta või lepingut, kuidas omanikud maksavad soojuseenergia eest, kohtule esitatud ei ole. Pooltel ei ole enam vaidlust asjaolu osas, et perioodil, millise eest soojakulu eest tasumist nõutakse, olid kostja korteris radiaatorid maja üldisest küttesüsteemist kõrvaldatud ning kostja korterit läbisid vaid ühise küttesüsteemi püstaktorud. Hageja leiab, et see on kostja enda riisiko. Hageja nimetab oma nõuete aluseks on Korteriomandiseaduse § 8, § 13 lg 1, VÕS § 3 p l, § 76 lg l, § 82 lg l, § 100, § 101 lg l p-d l ja 3, § 108 lg l, ja istungil ka kaugkütteseaduse. Kohus leiab, et kostja on kohustatud kandma korteriomanike kaasomandisse kuuluvate ruumide (trepikojad jms) kütmiskulud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Nimetatud seaduste sätetest ei tulene, et kostja peab tasuma ka tema korteri kui reaalosa soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest võrdsetel alustel teiste korteriomanikega vaatamata sellele, et korterist on radiaatorid eemaldatud. Korteri kui reaalosa kütmiseks tehtavate kulutuste hüvitamiskohustus sõltumata tegelikult tarbitavast soojakogusest ei tulene ka AÕS §-dest 72 ja 75, sest need sätted reguleerivad samuti kaasomanike poolt ühisele asjale, mitte reaalosale, tehtavate kulutuste hüvitamist. Korteri varustamine soojaga on vaadeldav teenusena TKS § 3 p 1 mõistes. Vastavalt TKS § 7 p 7 on müüja või teenuse osutaja kauba müümisel või teenuse osutamisel või nende
pakkumisel tarbijale muu hulgas kohustatud tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse. Nimetatud sättest tuleneb, et soojavarustusteenust osutav isik on kohustatud tagama tarbijale osutatava teenuse hulga mõõtmise ning tarbija on kohustatud tasuma soojavarustuse eest vastavalt tegelikult tarbitud soojahulgale. Asjaolu, kas radiaatorite eemaldamiseks kostjale kuuluvas korteris oli olemas nõusolek või mitte, ei oma käesoleval juhul õiguslikku tähtsust, sest seadusest ei tulene tarbija kohustust tasuda teenuse või selle osa eest, mida ta tegelikult ei tarbinud. Radiaatorite eemaldamise õigusvastasuse fakt võiks omada tähtsust kahju hüvitamise või kaasomandi rikkumise kõrvaldamise nõuetes, milliseid ei ole aga käesolevas tsiviilasjas esitatud. Arvestades asjaolu, et kostja korteris ei olnud vaidlusalusel perioodil radiaatoreid olemas, on ilmselge, et kostja ei ole tegelikult tarbinud soojusenergiat nii suures ulatuses, kui on tuletatav talle hageja poolt esitatud arvetest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli vaidlusalusel perioodil kostja korteri kütmiseks kulunud tegelik sooja hulk ja maksumus. Kohus leiab, et ei ole välja selgitatud, kui palju kostja faktiliselt on tarbinud soojusenergiat seoses korteri püstaktorudest eralduva soojuse ja kõrval asuvate korterite kütmisega. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole tõendatud, et soojusehulk korterile nr 3 on võrdne teistele korteritele antava soojushulgaga. Kohus möönab, et on võimalik, et kui jagada tarbitud maja soojusenergia 23 korteri peale, siis mingil määral tasuvad nende korterite omanikud ka 24.-nda korteri küttekulusid. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja on saanud korteris sooja korterit läbivate püstaktorude kaudu ja teistest korteritest seinte kaudu ja köetud on ka üldkasutatavaid ruume, oleks mõistlik kostjal hüvitada mingi osa maja küttekuludest. Kohus leiab, et antud juhul on kostjale arvestatud soojusenergia osa suurem, kui ta tegelikult on tarbinud. Kohus leiab, et selle soojusenergia kasutamise hulk peab olema tõendatud. Kohus leiab, et kuna sellist arvestust kohtule esitatud ei ole, ei ole kohtul võimalik hinnata, millises osas kostja on tarbinud soojusenergiat, tuleb jätta hagi nõude osa tasu soojusenergia eest täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et hagi nõue tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Hagiavalduse järgi on kostjal tasumata kogu summad arvete järgi perioodil 31.01.2006-30.04.2007, kokku 18 801.91 krooni. Kohtuistungil pooled tunnistasid, et kostja poolt on tasumata hooldustasu ja tasu soojusenergia eest. Arvete järgi on hooldustasu 2134 krooni, tasu soojusenergia eest 12 592.30 krooni. Muud arvetel toodud tasud on kostja ära tasunud. Kuna hageja tunnistas, et kostja on osaliselt arved tasunud, on tasumata hagi nõude suurus 14726.30 krooni. Sellest summast tuleb kostjalt välja mõista hooldustasu võlg ja tuleb jätta välja mõistmata tasu soojusenergia eest. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv 1250 krooni. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt tuleb kostjal kanda kohtukulude osa, mis puudutab hooldustasu nõuet ja teiste kulutuste nõuet, mis kostjal kohtuistungi ajaks on tasutud. Soojusenergia nõuet puudutav osa kohtukuludest tuleb kanda hagejal. Haginõudest rahuldamata osa on 12 592.30 krooni, hagi hind on 18801.90 krooni, seega rahuldamata osa on proportsionaalselt hagist 67 %. Kohtukuludest 33 % tuleb kanda, kostjal, 67 % hagejal.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.