Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
08.detsember 2009 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
AS M hagi OÜ väljamõistmiseks
V
ja
EP
vastu
võlgnevuse
20 728 krooni Hageja: ASM (registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo (AB Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, Tallinn 10148, e-post; [email protected]) Kostja I V OÜ (likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX ), seaduslik esindaja ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Tiina Mitt Kostja II EP(isikukood XXX; elukoht XXX)
Kohtuistung
01.12.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja adv Lillo ja kostja II E. P
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V OÜ-lt (likvideerimisel, registrikood XXX) ja EP’ilt (isikukood XXX) solidaarselt 33 417, 09 krooni (kolmkümmend kolm tuhat nelisada seitseteist krooni ja 9 senti, sh põhivõlg 20 728 krooni ja hagi esitamise ajaks 29.05.2009 sissenõutavaks muutunud viivised 12 689,09 krooni) ASM (registrikood XXX) kasuks.
Välja mõista V OÜ-lt ja EPilt solidaarselt ASM kasuks viivised 0,2 % põhivõla jäägist päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise seisuga on põhivõlg 20 728 krooni
4.Menetluskulud jäävad solidaarselt V OÜ ja EP kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
AS M esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse EP vastu . 27.02.2009 maakohus rahuldas AS M avalduse ja tegi E. P makseettepaneku. E.P vastuväite tõttu edastati avaldus 06.05.2009 menetluse hagimenetluses jätkamiseks Harju Maakohtule. 29.05.2009 AS M esitas motiveeritud hagiavalduse V OÜ ja EP vastu võlgnevuse 29 520 krooni ja viiviste väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt. Pärnu Maakohtu 14.10.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-37023 lõpetati OÜ V suhtes algatatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus määras OÜ V likvideerida ja kustutada äriregistrist, likvideerimine tehti ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile T. Mittile.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
15.05.2008 sõlmis kostja hagejaga koostöölepingu , mille alusel kostja I OÜ V sai hagejalt kaupu soetada krediiti. Kostja I soetas koostöölepingu alusel hagejalt kaupu kahel korral: 2008.a. mais arvel A00490175 näidatud kaubad, tasumise tähtajaga 90 päeva ning 2008.a augustis arvel A00559931 olevad kaubad, tasumise tähtpäevaga 7 päeva arve vormistamisest. 2008.a. novembris hageja esitas kostjale I viivisarve nr 306 tähtaja ületanud maksetele. 2008.a. novembris kostja I osaliselt tagastas arvel A00490175 näidatud varad osaliselt kasutatutena, mille kohta koostati kreeditarve A0060400. 02.12.2008 sõlmis kostja I hagejaga võla tasumise kokkuleppe nr 02.12.2008, mille kohustuse täitmist käendas kostja II. 17.02.2009 hageja pöördus kogu võlgnevuse tasumiseks kostja II poole, kuna kostja I ei täitnud oma lepingulisi kohustusi. 03.03.2009 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 29 520 krooni, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3896,86 krooni ja alates hagi 29.05.2009 esitamise päevale järgnevast päevast 0,2 % päevas põhivõlgnevuse summast 20 728 krooni. Menetluskulud taotleb hageja jätta samuti kostjate kanda. Vastuseks kohtu järelepärimisele hageja selgitas, et nõue kostjate vastu on esitatud 02.12.2008 võla tasumise kokkuleppe alusel. Hageja leiab, et 02.12.2008 võla tunnistamise kokkuleppega oli poolte tahe muuta koostöölepingust tulenev võlasuhe muuta vaieldamatuks ja selgeks. Hageja leiab, et võla tunnistamise kokkulepe on kompromissleping VÕS § 578 lg 1 mõttes.
KOSTJATE VASTUS
01.09.2009 kirjalikus vastuses kostja I seaduslik esindaja ja kostja II E. P hagi ei tunnista põhivõlga 16 794 krooni, kuna arve A00490175 alusel saadud kaup on hagejale tagastatud. Selle kohta tehtud kreeditarvel on hageja kajastanud ebaõiged seadmete hinnad, mis ei vasta soetusmaksumusele. Täiendavaid kokkuleppeid hinnamuutuse osas ei ole sõlmitud. Kostjad tunnistavad põhivõlana nõuet 3934 krooni arve nr A00559931 alusel. Kostjad kinnitavad, et hageja sõlmis 15.05.2008 OÜ-ga V makse- ja allahindlustingimustega lepingu. Selle alusel sai kostja I osta kaupu krediiti 15 000 krooni eest. Lepingu punktis 4.2. lepiti kokku, et müüdud asja omandiõigus läheb üle kliendile ehk osaühingule pärast arve täielikku tasumist. Hageja ei pidanud krediidilimiidist kinni ja müüs kostjale I kaupa üle 49 000 krooni eest. Kostja I ostis 21.05.2008 tööriistu 49 837 krooni eest ja 29.09.2008 töövahendeid 3934 krooni eest. Septembri lõpuks oli võlgnevus 53 771 krooni. Osaühingu tulud olid sellel perioodil ebapiisavad kulude katmiseks ning 2008.a. novembris tagastati hagejale tööriistad summas 49 837 krooni. Seega asjade omandiõigus läks üle tagasi hagejale. Peale seda jäi kostja võlgnevus arve A00559931 alusel 3934 krooni. 27.11.2008 kostjale I saabunud kreeditarvest nähtus, et hageja on omaalgatuslikult soetusmaksumust vähendanud 16 794 krooni võrra. Eraldi kokkulepet ei sõlmitud tagastatud kaupade kasutamise või kulumise kohta selles summas. Detsembris 2008 sõlmis hageja võla tasumise kokkuleppe kostjaga I, võla käendajaks oli kokkuleppes märgitud kostja 2 E. P. Kokkuleppest jääb selgusetuks, kes on laenuvõtja punkti
9.3.mõistes, kuna tegemist ei ole laenukohustuse täitmise nõudega. Kostjad leiavad, et hageja on kreeditarve koostamisel rikkunud raamatupidamise seaduse § 4 lg 2 ja § 16 lg 3 raamatupidamise korraldamise põhinõudeid ja on jätnud dokumenteerimata kreeditarvel kajastatud kauba hinna ja summa muutuse. Kui ostja tagastab kauba müüjale, siis esitab müüja kreeditarve samas summas ja sama suure käibemaksu määraga, millega toimus kauba müük. Kuna tegemist ei ole laenusuhtega, taotlevad kostjad jätta kohustus OÜ V kanda. Kostjad tunnistavad riigilõivu kostjate poolt omaks võetud nõudesummalt, samuti taotlevad arvestada nõude proportsiooni muude kohtukulude väljamõistmisel. 21.09.2009 täiendavas selgituses kohtule E. P märgib, et 02.12.2008 kokkuleppe sõlmimise eesmärk oli võla tasumise kokkulepe hagejaga. Kokkuleppe allkirjastamine toimus hageja Paide tööriistakeskuse müügileti taga, kus läbirääkimisi oli võimatu teha, sest ruumis oli kolmandaid isikuid. Kokkuleppe sõlmimisega E. P ei soovinud luua isiklikku iseseisvat kohustust tasuda kokkuleppes märgitud summa osaühingu eest, vaid eesmärgiks oli sellel momendil pikendada osaühingu võla maksetähtaega. Samuti oli eesmärgiks vähendada võlgnevuse eest viivise arvestuse summat, mida osaühing oli kohustatud tasuma maksetähtaja ületamise eest. Kokkulepet allkirjastades E. P sai aru, et osaühingul on võlgnevus, kuid ei olnud teadlik selle suurusest. E. P oli alustav ettevõtja ega osanud pöörata tähelepanu kokkuleppes kirjas olnud isikliku käenduse punktidele, E. P sai aru, et allkirjastab kokkuleppe kui juhatuse liige. E. P kokkuleppe sõlmimisel soovis tasuda võla osaühingu vahenditest esimesel võimalusel ja selleks saada ajapikendust. Pideva majanduslanguse tingimustes ei õnnestunud kostjal I leida koostööpartnereid ega kliente ning selgituse esitamise ajaks oli kostja I oma teenuste pakkumise peatanud ning algatanud pankrotimenetluse.
KOHTUISTUNG
Kohtuistungil hageja jäi oma nõuete juurde. Kostja II E Pkohtuistungil loobus oma varasematest vastuväidetest ja tunnistas nõuet, kuid märkis, et tal puuduvad nõude rahuldamiseks vahendid. Pooled kohtuistungil olid üksmeelel, et 02.12.2008 võla tasumise kokkulepe tähendas sisuliselt
hageja ja kostja I koostöölepingust tuleneva võla suuruse määratlemist kokkuleppe sõlmimise seisuga ja võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel, mille täitmist kostja II tagas käendusega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal I oli tekkinud hageja ees võlgnevus: kostja I jättis tasumata hageja ja kostja I vahel 15.05.2008 sõlmitud makse- ja allahindlustingimuste lepingu (edaspidi koostööleping) alusel Stokkerist krediiti omandatud kaupade eest. Tulenevalt koostöölepingu lisaks olevate Stokkeri üldtingimuste punktist 5.6. läheb müüdud asja omandiõigus Stokkerilt kliendile üle pärast Stokkeri poolt kliendile esitatud arve täielikku tasumist. Seega oli hageja ja kostja I vahel omandireservatsiooniga ostu-müügileping.
3.Samuti pooled ei vaidle, et 02.12.2008 hageja ja kostjad sõlmisid võla tasumise kokkuleppe, milles lepiti kokku võlgnevuse 29 520 krooni tasumise maksegraafik ning kostja II võttis endale kohustuse käendada kokkuleppest tulenevaid kostja I kohustusi. Kostja II kohtuistungil võttis hagi õigeks. 21.09.2009 EP kostja I juhatuse liikmena esitas kirjaliku vastuse hagile mõlema kostja nimel. 14.10.2009 Harju Maakohtu otsusega on lõpetatud kostja I pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, äriühing otsustati likvideerida ning likvideerijaks määrati pankrotihaldur Tiina Mitt, mistõttu ei ole kostjal II kostja I endise juhatuse liikmena enam kostja I esindamise õigust ning seega ei saa kostja II hagi õigeks võtta kostja I nimel. Seega tuleb kohtul hinnata kostja I vastuväiteid.
4.Kostja I arvates ei ole hageja nõudesumma õige, kostja tunnistab nõuet tasumata arvest nr A00559931 tuleneva võlgnevuse 3934 krooni osas, arve nr A00490175 järgi saadud kaup on hagejale tagastatud ning hageja pidanuks kreeditarve vormistama kauba soetusmaksumuse koguulatuses.
5.Kohus leiab, et 02.12.2008 võla tasumise kokkuleppe näol on kostja I suhtes tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Ka kostja II kohtuistungil kinnitas, et 02.12.2008 kokkuleppe eesmärk oli saada OÜ V võlgnevuse tasumiseks ajapikendust. Seega kokkuleppe sõlmimisel ei olnud vaidlust võlgnevuse suuruse üle. Õiguseõpetuses levinud seisukohtade järgi deklaratiivse võlatunnistuse eesmärk ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat kohustust ja seeläbi välistada võlgniku võimalikud vastuväited sellest kohustusest ning lihtsustada sellega võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine selle ülekandmisega võlgnikule, kes peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Seega käesolevas tsiviilasjas kostja I pidanuks tõendama oma väidet, et võlgnevuse suurus ei ole õige tagastatud tööriistade eest valesti arvestatud kreeditarve tõttu. Kostja I ei ole seda teinud.
6.Kohus leiab, et hageja selgitused tagastatud tööriistade kreeditarve summa kujunemise osas on veenvad. Kostja I seisukoht, et pärast ostu-müügitehingut 6 kuu möödumisel kasutatuna tagastatud tööriistakomplekti ja soojapuhuri eest tulnuks krediteerida kogu ostuhind, on ebamõistlik ja ebareaalne. Hageja poolt esitatud fotodelt (lk 76) on selgelt näha, et tööriistad on kasutatud ja komplekt ei ole täielik (tühjad on kolm kruvikeeraja otsikut jaoks mõeldud kohta ja vähemalt üks kruvikeeraja koht). Üldtingimuste punkti 5.7 järgi läks asja kliendile üleandmisega Stokkerilt kliendile üle risk asja kadumise, hävimise, kasutuskõlbmatuks muutumise või riknemise eest. Hageja selgitas, et kostjal ei olnud raha ostetud kauba eest tasumiseks, mistõttu lepiti kokku tagasiostu hind ning samaaegselt sõlmiti võla tasumise kokkulepe. Kostja II kohtuistungil kinnitas selle selgituse õigsust. Eeltoodu alusel on kostja I võlgnevuse suurus võla
tasumise kokkuleppega tõendatud, hagi kostja I suhtes on põhjendatud ja tuleb VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada.
7.Kostja II vastutab käendajana kostja I võlgnevuse eest kostjaga I solidaarselt (VÕS § 145 lg 1). Kostja II ei ole esile toonud, et esineksid käenduslepingu tühisuse alused. Kostja II oli üks kahest kostja I osanikust ja juhatuse liikmest. Vaidlust ei ole, et käendusleping oli eelduseks, et kostjale I võimaldatakse võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel. Kostja II kohtuistungil kinnitas, et võla tasumise kokkuleppe eesmärk oli saada võlgnevuse tasumiseks ajapikendust. Seetõttu kohus leiab, et kostja II, kes kostja I juhatuse liikmena ja osanikuna oli huvitatud osaühingu majanduslikust käekäigust, sõlmis käenduslepingu juhatuse liikmena oma majandusvõi kutsetegevuse raames ning tarbijakäenduslepingus vastutuse piirsumma puudumist tühisuse alusena ettenägev VÕS § 143 lg 2 sellele võlasuhtele ei kohaldu. Käendusleping on kehtiv ning kostja II vastutab VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise maksmise eest.
8.VÕS § 113 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise suuruseks on pooled koostöölepingus ja võla tasumise kokkuleppes kokku leppinud 0,2 % päevas. Hageja taotleb vastavalt TsMS § -le 367 kostjatelt solidaarselt välja mõista viivisarvel nr A 306 näidatud viivised 8792,23 krooni (mida on arvestatud ka võla tasumise kokkuleppes võlgnevuse summas), perioodi 24.02.2009 – 29.05.2009 (so hagiavalduse esitamise seisuga) eest arvestatud sissenõutavaks muutunud viivised 3896,86 krooni ja edasi 0,2 % põhivõlast 20 728 krooni päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kuna kostja I on arvete tasumisega viivitanud ega ole täitnud ka võla ajatamise kokkulepet, on viivisenõue põhjendatud ja kohus mõistab viivised kostjatelt solidaarselt välja.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1)
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.