Tsiviilasi nr 2-09-40000
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07. detsember 2009.a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-09-40000
Tsiviilasi
Txxxx Jxxxxxxxxx hagi Kxxxx Jxxxxxxxxx vastu kaasomenadi osalise lõpetamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Txxxx Jxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elektronpost: x Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (Advokaadibüroo Valge&Uiga Jõgeva osakond; asukoht Pargi 3, Jõgeva 48306); Kostja: Kxxxx Jxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx; elektronpostxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus; asukoht Ülikooli 4, Tartu 51003)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Kinnitada Txxxx Jxxxxxxxxxxja Kxxxx Jxxxxxxxxx vahel 24.11.2009.a. sõlmitud kompromiss, mis seisneb alljärgnevas:
%, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, pindalaga 9,24 ha;
1 (6)
%, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, pindalaga 4,60 ha;
pindalaga 7026 m .
2 (6)
kasutuskorras järgmiselt:
3 (6)
esitamise õiguse.
Lõpetada menetlus TxxxxxJxxxxxxxxx hagis Kxxxx Jxxxxxxxxxxvastu kaasomandi osalise lõpetamise nõudes. Kohus edastab jõustunud määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Jõgeva jaoskonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotus:
Txxxx Jxxxxxxxx esitas 13.08.2009. a kohtule hagiavalduse Kxxxx Jxxxxxxxxx vastu kaasomandi osalise lõpetamise nõudes. Hageja palus kohtul lõpetada osaliselt poolte kaasomandis oleva kinnistu xxxxxxxxxxx registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas, kaasomand selliselt, et Txxxx Jxxxxxxxxx ainuomandisse jääb maaüksus, mis on kantud kinnistusraamatusse katastritunnusega 57802:003:0269 (xxxxxxxxxx); Kxxxx Jxxxxxxxxx ainuomandisse jääb maaüksus, mis koosneb xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx katastriüksustest (katastritunnused 57802:003:0268, 57802:003:0742 ja 57802:003:0743); Txxxx Jxxxxxxxxx ja Kxxxx Jxxxxxxxxx kaasomandisse, vastavalt 1⁄4 ja 3⁄4 mõttelist osa, jääb maaüksus, mis on kinnistusraamatusse kantud katastritunnusega 57802:003:0267 (xxxxxxxxxx). Hagiavalduse kohaselt ei ole pooltel õnnestunud asja kohtuväliselt lahendada, kuna kostja on soovinud koos kaasomandi osalise lõpetamisega kindlaks määrata ka kaasomandisse jääva maaüksuse kasutuskorra, mille osas on pooltel seni erimeelsusi. Kostja teatas 11.09.2009. a kirjalikus vastuses, et ta ei vaidle vastu hageja nõudele xxxxxxxxxx kinnistu kaasomandi osaliseks lõpetamiseks. Kostja arvates on hageja pöördunud nõudega kohtusse alusetult, kuna kostja ei ole kinnistu kaasomandi lõpetamisest ja vastava lepingu sõlmimisest keeldunud. Kostja peab vajalikuks xxxxxxxxxx kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramist. 24.11.2009. a esitas kostja esindaja kohtule poolte vahel 24.11.2009. a sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.
4 (6)
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on kompromissiga leppinud kokku nende kaasomandis oleva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu osalise kaasomandi lõpetamises, mis oli hagi esemeks. Lisaks on pooled kompromissiga kindlaks määranud kaasomandi osalise lõpetamise tulemusena kaasomandisse allesjääva maaüksuse ja sellel asuva elamu kasutuskorra. Ehkki kasutuskorra seadmine ei olnud hagi esemeks, leiab kohus, et kaasomandisse jääva maaüksuse ja sellel asuva elamu kasutuskorras kokku leppimine ei välista kompromissi kinnitamist, kuna nii hagis kui kostja vastuses kinnitavad pooled vajadust kasutuskorras kokku leppida. Seega on xxxxxxxxxx kinnistu kaasomandisse jääva osa kasutuskord olnud pooltevahelise vaidluse esemeks. Praeguseks on pooled allkirjadega kompromissil kinnitanud, et nad on kasutuskorras kokku leppinud. Hagiavalduses, kostja vastuses ja kompromissis sisalduv võimaldab kohtul hinnata ka kompromissi selle osa täidetavust, vastavust headele kommetele, seadusele, olulisele avalikule huvile. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning taotlus kompromissi kinnitamiseks kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kinnistusraamatuseaduse § 27 lg.6, § 34 lg.21 sätestab: märke kandmise avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg.7 sätestab: puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluva kohtumääruse või – määruse või kohtutäituri avalduse alusel. AÕS § 621 lg.2 sätestab: jõustunud kohtuotsuse või –määruse alusel tehakse kinnistusraamatu kanne jõustunud kohtulahendi ärakirja alusel. TsÜS § 68 lg.5 järgi võib isiku tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus. Pooled on andnud nõusoleku kinnistusraamatusse märkuse tegemiseks xxxxxxxxxx kinnistu kasutuskorra olemasolu kohta, mistõttu kompromissi kinnitamine selle kohta saab olla aluseks vastava märkuse kandmisele kinnistusraamatusse. Kaasomanike vahelise kaasomandi kasutamist reguleeriva kokkuleppe kandmine kinnistusraamatusse märkusena on võimalik tulenevalt AÕS § 79 lg.1, lg.2, § 63 lg.1 p.4, § 631lg.7. Pooled on palunud edastada kohtul määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Jõgeva jaoskonnale. Selline taotlus on põhjendatud, kuna asja lahendamine kohtumenetluses on osutunud vajalikuks just eesmärgil saada kohtulahend, mis oleks aluseks kinnistusraamatusse kannete tegemisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et loobuvad määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
5 (6)
Kompromissi alusel kannete tegemiseks kinnistusregistris tuleb kinnistusametile selle nõudmisel esitada riigi maakatastri pidaja väljastatud kinnistute plaanide koopiad või skeemid ja muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel tasus hageja 10.08.2009 a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 5000 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 2500 krooni hageja arvelduskontole nr 1101246364 Swedbank AS-s.
Ülle Raag Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.