lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-50207/11

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 04.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-50207/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2619
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 72 lg 4Kaasomandi valdamine ja kasutamineTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineVÕS § 197Tasaarvestuse mõisteVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-50207

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

04.detsember 2009 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu TK hagis KK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

74 002,05 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:TK(elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Peeter M (Amantese Õigusbüroo OÜ ) Kostja: KK(elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Kalle-Kaspar S (AB Seppik & Sirel )

Hagi läbi vaadatud kohtuistungil

05.11.2009

Kohtuistungil osalesid

Hageja T. K , hageja esindaja P. Malve ja kostja esindaja K.

– K. S

RESOLUTSIOON

1.Jätta TKhagis KKvastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

18.07.2008 saabus Harju Maakohtule TK hagi KKvastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja 22.09.2009 täpsustatud hagiavalduse kohaselt TK, NS ja KK leppisid peale viimaste poolt hagejalt korterite omandamist XXX elamus, et T. K renoveerib Xxx asuva ehitise kokkulepitud mahus. Vastutasuks pidi TK saama õiguse antud elamu katusealuse välja ehitamiseks ja omandamiseks uute korteriomanditena, samaaegselt KK pidi saama õiguse omandada enda korteriomandi reaalosa juurde elamus asuv ja seni korteriomandite muu mõttelise osa juurde kuulunud kelder. 03.09.2004 sõlmiti TK ja KK ning teiste isikute vahel notariaalselt tehing korteriomandite registriosade sulgemise ja uute koosseisudega korteriomandite registriosade avamise avaldus, kokkulepped ühishüpoteekide, hüpoteekide ja eelmärke kohta, korteriomandite müügileping, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise leping ja asjaõigusleping. Lepingu punktis 7 sätestati lepinguosaliste täiendavad kokkulepped renoveerimistööde teostamiseks osas, millised olid lisaks suuliste kokkulepete alusel teostatud ja lõpetatud ehitustöödele notariaalse lepingu sõlmimise ajaks veel tegemata. Lepingu punkti 7.2. kohaselt kohustus T. K hiljemalt 31.12.2004 teostama Tallinnas linnas Xxx asuvas ehitises, milles paikneb muu hulgas kostja korteriomand, alljärgnevad ehitustööd: värvima maja fassaadi, vahetama aknad, paigaldama piirdeliistud, aknaplekid, uste katused ja vihmavee süsteemid, parandama keldri põranda ning korrastama trepi. Hiljemalt 01.03.2005 pidi toimuma üleminek 380 V voolule ning hiljemalt 31.05.2005 paigaldama majale akna pitsid. Hageja lasi eelnimetatud kohustuse täitmise raames paigaldada elamule vihmaveerennid, katuseredelid, koridori aknad, koridori elektrisüsteemi ja katusekatte vahetuse koos vajaliku materjaliga. Lisaks leppisid pooled kokku, et hageja rajab ühise katlamaja ja paigaldab kostjale aknad ning teostab muid ühiselt vajalikke töid nagu välisuks, selle lukustus jne. Varasemast perioodist pärineva suulise kokkuleppe alusel oli eelnevalt rajatud katlamaja, kust puudus sisuliselt vaid katel. Hageja vahetas katlamajas nii katla gaasiosa kui ka katla veeosa. Lisaks paigalda hageja kostja soovil tema korterile uued aknad. 03.09.2004 lepingu punktis 7.4 kohustus KK tasuma T. K arvete alusel viimase poolt Xxx ehitises lepingu punktis 7.2. nimetatud ehitustööde eest hiljemalt 3 kuu jooksul alates tööde valmimisest. Lepingu punktis 7.2. nimetatud tööd olid valminud enamuses 200.a. detsembriks, vaid elektritööd lõpetati 14.02.2006. Hageja esitas 09.02.2007 kostjale teostatdu tööde (maja renoveerimine ja katlamaja ja aknad) eest 07.01.2007 arve nr 1 summas 159 883,14 krooni. Kostja arvet ei tasunud. Poolte vahel on eelnevalt toimunud järgmised tasaarveldused: Harju Maakohtu 04.04.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-3820 tunnustas kohus kostja ja N. S õigust nõuda 03.09.2004 lepingu alusel T. K leppetrahvi ühiselt kokku 57 800 krooni lepingus kokkulepitud ehitustööde mittetähtaegse valmimise eest. 09.05.2008 hageja esitas kostjale K. K tasaarvlemisavalduse, millega tasaarvestas oma nõude summas 159 883,14 krooni K. K nõudega 28 900 krooni, millega luges oma kohustuse K. Kursi ees täidetuks. Peale tasaarvestust jäi K. K tasuda arve nr 1, 07.01.2007 alusel 130 983,14 krooni. Vastavalt 03.09.2004 lepingu punktile 7.4. T. K omandas Xxx elamus korteriomandi muu mõttelise osa ehk pööningupinna arvelt K. K kuuluva omandiosa 29,36 m2, mille eest arvestavad pooled tasu 2500 kr/m2. K. K omandas täiendavalt T. K omandis olnud keldriruumi 7,15 m2, mille eest arvestasid pooled tasu 3000 kr/m2.. Omandatud pööninguosa eest pidi T. K tasuma KKle 73 400 krooni ja K. K omandatud keldripinna eest T. K 21 450 krooni. Nende nõuete omavahelise tasaarvelduse tulemusel jäi hageja kohustuseks kostja ees 51 950 krooni, mille hageja tasaarvestas oma remondikulude nõudest kostja kasuks maha täiendavalt. Peale nimetatud tasaarvlemisi jäi kostja kohustuseks tasuda 07.01.2007 arve nr 1 alusel hagejale 79 033,14

krooni. Hagi täpsustuses hageja vähendas hagihinda 74 002,54 kroonile. Hageja korrigeeris nõuet katlamaja ehituskulude osas 5030,60 krooni võrra kostja kasuks. Esialgses hagis olid katlamajaga seotud kulud jagatud üksnes katlamaja kasutavate korteriomanike omandis olevate korteriomandite pinnaga, kuid kuna kostja suulist kokkulepet selles osas ei tunnista ning nõude aluseks on selles osas AÕS § 72 lg 4, tuleb katlamaja kulud jagada maja üldpinna suurusega. Sellest tulenevalt on 07.01.2007 arve õige summas 154 852,54 krooni. Pärast tasaarvlemisi jääb hageja nõudeks kostja vastu 74 002,54 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised vastavalt 03.09.2004 lepingu punktile 7.4.2. 0,038 % tähtajaks tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest alates 08.03.2007, so kui oli möödunud 3 kuud tööde valmimisest ja arve esitamisest. Hagi täpsustuse esitamise seisuga oli kostja viivituses 895 päeva, viivis päevas 28,12, krooni, kokku 25 167,40 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista nimetatud viivisesumma ja edasi alates 23.09.2009 viivised 0,038 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUS

Kostja 17.09.2008 kirjalikus vastuses ja 24.08.2009 täiendavas vastuses hagile nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele kogu ulatuses vastu. Kostja pidas võimalikuks asja lahendamist kompromissiga, kuid selle eelduseks on hagejapoolne nõude tõendamine. Kostja hagejaga mistahes suulisi kokkuleppeid sõlminud ei ole. Hageja ja kostja vahelise lepingu puntki 7.3. kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma vaid lepingu punktis 7.2. nimetatud tööde eest: maja fassaadi värvimine, akende vahetus, piirdeliistude, aknaplekkide, uste katuste ja vihmaveesüsteemide paigaldus, keldri põranda parandus, trepi korrastamine, maja viimine 380 V voolule, aknapitside paigaldus. Mõistetamatu on, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kostjalt tasumist katlamaja, gaasitööde, ukselukkude, ustekatuse tarvikute, erinevate rentide jms eest, mille osas hageja ja kostja vahel kokkulepe puudub. Hageja esitatud arve ja kuludokumendid ei tõenda kulutuste tegemist vaidlusalusele hoonele. FIE VLkalkulatsioon ei vasta üheti kriteeriumi kohaselt dokumendile, millest võiksid tuleneda kostjale mis tahes kohustused. Hageja ei ole esitanud ühtegi arvet ega muud dokumentaalset tõendit, millest nähtuks, mille eest konkreetselt on FIE VLtasutud, siis ei ole võimalik tuvastada seda, et viimane teostas töid XXX objektil, rääkimata sellest, et oleks võimalik tuvastada, kas teostatud tööd kuuluvad hüvitamisele kostja poolt. Nimetatud kalkulatsioon koostatid ja maksed FIE VL tehti enne 03.09.2004 hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist. Lepingu punktist 7.2. nähtub üheselt, et lepingu sõlmimise hetkel on kõik loetletud tööd veel teostamata. Seega on ilmne, et hageja on esitanud asjakohatud tõendid ning taotleb kostjalt välja mõista summasid, mille hagejale hüvitamise osas poolte vahel kokkulepped puudusid. Kostja leiab, et hageja nõue on täies ulatuses tõendamata, kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTUISTUNG

05.11.2009 hageja jäi oma nõude juurde. Hageja leidis, et esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on teostatud tööde eest tasunud. Osaliselt tugineb hageja nõue notariaalsele kokkuleppele, katlamaja tööde osas asjaõigusseadusest tulenevale kaasomaniku kohustusele kulud hüvitada. Alternatiivselt hageja leiab, et kuna kostja kütab oma korterit katlamaja kaudu, kuid ei ole katlamaja ehituskuludest osa võtnud, samuti on kostja korteriomandi väärtus maja renoveerimise tulemusel tõusnud, siis kostja on teostatud tööde hagejale hüvitamata jätmisega alusetult rikastunud hageja arvelt. Kostja kohtuistungil loobus vastuväidetest kostja korterile akende paigaldamise maksumuse osas. Samuti kostja tunnistas, et hagis nimetatud tööd on reaalselt teostatud. Kostja jäi selle juurde, et tõendamata on tööde tegelik maksumus ja hageja poolt kulu kandmine taotletud suuruses. Hageja kohustus tegema elamu renoveerimistöid, sest hageja korteri kostjale müüjana pidi vastutama eseme müügilepingu tingimustele vastavuse eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Hageja ja kostja on korteriomandite omanikena Tallinnas, Xxx kinnistu kaasomanikud. 03.09.2004 notariaalse lepinguga (p 7.2.) pooled ja kaasomanik N. S leppisid kokku, et kaasomanik TK teostab elamu renoveerimisel hiljemalt 31.12.2004 järgmised tööd: värvib maja fassaadi, vahetab aknad, paigaldab piirdeliistud, aknaplekid, uste katused ja vihmaveesüsteemid, parandab keldri põranda ja korrastab trepi; tagama hiljemalt 31.03.2005 pidi toimuma elamu üleminek 380V voolule ning hiljemalt 31.05.2005 pidi paigaldama maja akna pitsid. Samas lepiti kokku kostja ja N. S õiguses nõuda hagejalt leppetrahvi 200 krooni iga viivitatud päeva eest, kui hageja ei teosta lepingus kokkulepitud ehitustöid tähtaegselt. Lepingu punktis 7.4. võttis kostja endale kohustuse tasuma hageja poolt lepingu punktis 7.2. nimetatud tööde teostamise eest arvete alusel hiljemalt kolme kuu jooksul arvates ehitustööde valmimisest. Tasumisega viivitamisel nähti lepingu punktis 7.4.2. ette hageja õigus nõuda kostjalt viivist 0,038 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Lisaks lepingus nimetatud töödele soovib hageja kostjalt saada katlamaja ehitamiseks kantud kulude hüvitust.
3.Kohtumenetluse käigus poolte vahel ei olnud sisulist vaidlust selle üle, et lepingu punktis 7.2. nimetatud tööd (va akna pitside paigaldamine) on teostatud, kuigi mitte tähtaegselt. Tööde tähtaegsus ei puudu käesoleva hagi esemesse, tähtaegade rikkumisega kaasnenud leppetrahvi nõue on lahendatud jõustunud kohtuotsusega. Pooled vaidlevad lepinguliste tööde teostamiseks tehtud kulude tõendatuse üle, lepingus nimetamata tööde tegemiseks (sh katlamaja ehitamiseks) kaasomanike kokkuleppe olemasolu, kokkuleppeta tehtud tööde kulude hüvitamise nõude põhjendatuse ja tõendatuse üle.
4.Kostja tunnistas nõuet kostja korteril vahetatud akende maksumuse 25 976,92 krooni osas. Nõude suurus on tõendatud samuti VWAS pakkumisega (tl 92) ja arvetega OÜ-le N (tl 94, 98 ja 103) ning TK pangakonto väljavõttega (tl 99) ja maksekorraldustega (tl 90, 91, 95, 100 – 102), millest nähtub, et akende eest ettemaksu ning OÜ N nimele väljastatud arved on tasunud hageja. Seega on hageja nõue 25 976,92 krooni ulatuses põhjendatud.
5.Hageja on esitanud nõude kahel alusel: esiteks lepingus kokkulepitud tööde teostamise osas on tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohase kohustuse täitmise nõudega ning lepingus nimetamata tööde osas on nõue esitatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel. Alternatiivselt hageja leiab, et lepingus nimetamata tööde teostamise tagajärjel on kostja elamistingimused paranenud ja korteriomandi väärtus suurenenud, st kostja on hageja arvel rikastunud. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendatud selles osas, et tõendamata on poolte vahel varasemate suuliste kokkulepete olemasolu lepingus nimetamata tööde teostamiseks. Veenev on kostja väide, et kui pooltel oleks olnud varasematest väidetavatest kokkulepetest tulenevaid täitmata kohustusi, oleks need tõenäoliselt fikseeritud 03.04.2009 lepingus. Lepingu sellise tõlgendamise kasuks räägib ka samas lepingus punktis 7.1. sisalduv kokkulepe samal kinnistul teises hoones asuvate korteriomandite, mille reaalosadeks on korterid 5 – 8, omanikega, milles on fikseeritud enne lepingu sõlmimist alustatud tööde (parkla ehitus, katusevahetus) lõpetamine., Hageja väited suuliste kokkulepete kohta kostjaga on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja kohtuistungil väitis, et varasemaid kokkuleppeid ta tõendada ei saa, sest võimalikud tõendid e – kirjade näol hävisid, kuna arvuti jooksis kokku.
6.Lisaks ei oma kostja nõusoleku olemasolu või selle puudumine ei oma asjas tähtsust. Hageja tugineb AÕS § 72 lg –le 4, mille kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda

asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on KK XXX Tallinnas asuva korteriomandi, mille reaalosaks on korter nr 9, omanik alles alates 18.11.2005. Hageja ei ole esile toonud, et K. K sõlmis väidetavaid suulisi kokkuleppeid korteriomandi eelmise omaniku AS Sampo Liising nimel ja volituse alusel. Seda ei muuda ka asjaolu, et 03.09.2004 lepingu punktis 7.2. on kostjat nimetatud „omanik K “, sest lepingu õigusliku olukorra kirjelduses ning muudes punktides on omanikuna nimetatud AS Sampo Liising, samuti on lepingu punktis 7.4. selgelt eristatud omanikku Sampo Liisingut ja KK. Kuna hageja ei ole tõendanud kaasomanike kokkuleppe olemasolu, samuti ei ole esile toonud, et enne lepingut väidetavalt suuliselt sõlmitud kokkulepetest tulenevad AS Sampo Liising võimalikud kohustused läksid koos korteriomandi omandiõigusega üle kostjale, tuleb hagi jätta rahuldamata osas, milles nõue puudutab lepingus nimetamata tööde teostamist. Kostjal ei saanud tekkida kohustust hüvitada kaasomanikule kulutused enne kostja kaasomanikuks saamist.

7.Kuna kostja sai korteriomandi omanikuks alles 18.11.2005 ning selleks ajaks olid väidetavatest lepingueelsetest kokkulepetest tulenevad tööd teostatud, sh katlamaja ehitus (OÜ G esitas viimase arve XXX gaasitööde III osamaksu tasumiseks 17.09.2005, tl 89), on alusetu ka hageja alternatiivne väide kostja alusetust rikastumisest hageja arvel korteriomandi väärtuse tõusmise tõttu.
8.VÕS § 76 lg 1 alusel on kostja kohustatud täitma 03.09.2004 lepingust tulenevaid kohustusi. Kohus osaliselt nõustub kostjaga, et hageja nõue lepingus ettenähtud tööde teostamise kulude suuruse osas on tõendamata. Lepinguliste tööde teostamise kulude suurust ei tõenda hageja poolt kostjale esitatud arve. Samuti ei tõenda lepingus nimetatud tööde teostamise kulude suurust FIE VL 15.07.2002 koostatud kalkulatsioon (lk 96 – 97 ja lk 135 -136), sest VL on tehtud makseid 2002 – 2003 (tl 137 – 152), so enne lepingu sõlmimist. Hageja kohtuistungil kinnitas, et 2005.a. arved (tl 153 – 156) koostas V. L tagantjärele, arvetel kajastatud sularahas tasumine oli samuti toimunud 2002 – 2003.a. Pooled kinnitasid kohtuistungil samuti, et notariaalsesse lepingusse lülitati need tööd, mis olid lepingu sõlmimise ajaks tegemata. Seega ei saa V. L ühistele enne lepingu sõlmimist tehtud maksed tõendada 03.09.2004 lepingus sätestatud tööde eest tasumist.
9.Kohus leiab, et tõendatud on elamu 380 V elektrile üleviimise kulu kokku summas 24 780 krooni. Selle töö tegemise eest kostja tasumiskohustuse on pooled kokku leppinud 03.09.2004 lepingus. OÜ A ja T. K vahelisest töövõtulepingust nr 008-05 (tl 201-203), OÜ A arvetest (tl 106 ja 108) ja T. K pangakonto väljavõtetest (tl 107 ja 109) nähtub, et XXX elektripaigaldise rekonstrueerimistööde eest on hageja tasunud kokku 24 780 krooni. Nimetatud summa tuleb jagada elamu üldpinnaga 370,4 m2 ja korrutada kostja korteri reaalosa pinnaga 72,8 m2= 4870,37 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Samuti on tõendatud aknaplekkide ostmise kulu (vt lk 132 Valtsplekitooted OÜ arve, lk 133 OÜ N maksekorraldus V OÜ-le ja lk 134 samas summas T. K sularaha sissemaks OÜ-le N ). Sellest kulust tuleb kostjal hagejale hüvitada 79,52 krooni (404,60 krooni : 370,4 m2 x 79,52 m2). Muude tööde osas tuleb hageja tasunõue jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata.
10.Kuna vaidlust ei ole, et lepingus sätestatud tööd on tehtud ning loetletud tööd nõuavad tööriistade ning tellingute renti, on põhjendatud renditasu hüvitamise nõue. Võttes arvesse tööde mahtu, ei nõustu kohus kostja väitega, et tööriistu ja tellinguid on renditud põhjendamatult pika aja jooksul. Hageja esile toodud tööde teostamise ja rendi tähtaeg 4 kuud on kohtu hinnangul mõistlik ega ole ülemäärane. AS Ehitustööriist arvetega ning T. K maksekorraldustega, pangakonto väljavõttega, OÜ N maksekorraldustega ning kassa sissetulekute orderitega T. K poolt samas summas OÜ-le N tehtud sularaha maksete kohta (tl 113 – 131) on tõendatud tööriistade ja tellingute rendikulu Õle tn 2 objektil kokku summas 17 926,55 krooni, millest kostjal tuleb hüvitada 17 926,55 krooni : 370,4 m2 x 72,8 m2 = 3523,36 krooni.
10.Eeltoodust nähtuvalt on hageja nõue kostja vastu tõendatud summas kokku 34 450,17 krooni. Hageja on hagile lisatud tasaarveldusavalduste ja hagis esitatud selgituste kohaselt XXX hoone renoveerimisest kostja vastu tuleneva nõude tasaarvestanud kostjal hageja vastu oleva nõudega 51 950 krooni, mis seisneb lepingu punktist 7.4. tulenevate poolte vastastikuste hüvitisnõuete vahes, ja hagejalt kostja kasuks kohtuotsusega välja mõistetud leppetrahviga 28 900 krooni. Seega on hageja 34 450,17 kroonine nõue kostja 80 850 kroonise nõudega tasaarvestamise tulemusel vastavalt VÕS § 197 lg –tele 1 ja 2 lõppenud ning hagi tuleb jätta rahuldamata ka osas, milles hageja nõue on tõendatud.
11.Kuna hageja nõue on tasaarvestamisega lõppenud, ei saa kostja olla kohustuse täitmisega viivituses ning hagi tuleb jätta rahuldamata ka viiviste väljamõistmise osas.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse hagi asjaolusid, samuti seda, et hagi jäi suures osas rahuldamata tõendamatuse tõttu, kuid vaidlust ei ole, et hageja on vaidlusalused tööd teostanud, peab kohus õigeks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja