Tsiviilasi nr 2-09-29363
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. detsember 2009 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Rauno Muts vastu 856.90 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
856.90 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Swedbank Liising AS, rk 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn; hageja esindaja Diana Freivald, AS Swdbank, Liivalaia 10, 15039 Tallinn, [email protected] ; kostja Rauno Muts,
Menetlus
Lihtmenetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista Rauno Mutsult (Muts) Swedbank Liising AS-i kasuks 856 (kaheksasada viiskümmend kuus) krooni 90 senti. Välja mõista Rauno Mutsult (Muts) Swedbank Liising AS-i kasuks viivis alates 2. novembrist 2009 kuni põhivõla tasumiseni arvestusega 7 (seitse) % viivitatud summalt aastas. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Swedbank Liising AS menetluskulud jätta Rauno Muts kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Asjaolud ja hageja nõue
Hageja ja kostja sõlmisid 20.07.2007 maastur Jeep Grand Cherokee järelmaksuga müügilepingu nr 0171005L. Kindlustusleppe kohaselt kohustus kostja maksma kindlustusandjale kindlustusmakseid hageja vahendusel, kandes kindlustusmakse iga kuu 15. kuupäevaks hageja vastavale arveldusarvele. 29.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja lepingu lõpetamise kokkuleppe. Kostja on jätnud tasumata kindlustusmakse perioodi eest 16.02. kuni 29.02.2008 summas 856.90 krooni. Hageja on nimetatud summa kindlustusandjale tasunud. Lisaks võlale taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist tulenevalt lepingu punktist 5.1. arvestusega 7 % aastas viivitatud summalt alates hagi esitamisest. Kostja vastuväited hagile Kostja ei ole lihtmenetluses hagile vastuväiteid esitanud. Maksekäsu kiirmenetluses vaidles kostja kogu nõudele vastu. Lepingu lõpetamisel arvutas hageja välja kõik maksed, mis tuli kostjal maksta. Sinna hulka kuulusid nii väljaostu maksed kui ka kindlustus. Leping on lõppenud ja sellega on lõppenud kõik kostja kohustused hageja ees. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Toimikulehel 27 oleva Järelmaksuga müügilepingu nr 0171005L lisa, lõpetamise akti kohaselt „Pooled loevad järelmaksuga müügilepingu, seoses kõigi järelmaksuga müügilepingust tulenevate osamaksete ja intresside tasumisega, lõpetatuks ning nende tasumise suhtes pooled vastastikuseid pretensioone ei oma. Kui pärast lisa allkirjastamist ilmnevad järelmaksuga müügilepingust tulenevate ostja muude kohustuste täitmata jätmine, kohustub ostja need viivitamatult liisingfirma vastavasisulisel nõudel täitma.“ Seega ei ole õige kostja seisukoht, et müügilepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisega kaotas hageja õiguse nõuda tasumata kindlustusmakset. Kaskokindlustuse makse on muu kohustus ning selle kohustuse pidi kostja täitma kohe pärast vastavasisulise nõude saamist. Kindlustusleppe kohaselt oli kostja poolt järelmaksuga omandatud sõiduki kindlustusmakse osamakse tasumise kohustus iga kalendrikuu 15. kuupäeval. Kaskokindlustuse poliisi (tl 32) kohaselt pidi kostja kindlustusvõtjana maksma 1-kuulise perioodi eest 1775 krooni. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on tasunud kaskokindlustuse makse perioodiks 16.02. kuni 29.02.2008 hageja arveldusarvele vastavalt sõlmitud kindlustusleppele. 856.90 krooni tuleb kostjalt välja mõista. Järelmaksuga müügilepingu punkt 10 kohaselt kohustus kostja lisaks osamakse ja intressi tasumisele tasuma tähtaegselt ka kõik muud kulud, sh nii kohustusliku kui vabatahtliku kindlustuse maksed. Lepingu punkt 5.1. kohaselt on kohustuse mittetäitmisel kokku lepitud viivise määr 7 % aastas. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.