Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 31. märts 2026
Tsiviilasja number
2-17-17420
Tsiviilasi
Jevgeni Adlersi kohustustest vabastamise menetlus Kohustustest vabastamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. mai 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jevgeni Adlersi määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (võlgnik/usaldusisik) Jevgeni Adlers (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Maria Kraav
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 12. mai 2025. a määrus muutmata.
2.Jätta Jevgeni Adlersi määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Jevgeni Adlersi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 11. märtsi 2020. a määrusega lõpetati Jevgeni Adlersi (võlgnik) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning maakohus kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku ainukeseks võlausaldajaks on Swedbank AS (võlausaldaja), kellel jäi pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 alusel raha saamata kokku 70 716 eurot 95 senti. Maakohus selgitas võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, sh kohustust esitada aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta 11. märtsiks, esimene aruanne tuli esitada maakohtule 11. märtsil 2021.
2.Võlgnik esitas aruanded maakohtule 19. mail 2021, 23. märtsil 2022, 12. märtsil 2023, 29. veebruaril 2024, 25. veebruaril 2025. Maakohus kuulas võlgniku ära ja võttis võlgniku vande
5.septembril 2023. Võlgnik esitas 14. märtsil 2025 lõpparuande koos taotlusega kohustustest vabastamiseks. -
19. mai 2021. a aruande ja lisade kohaselt töötas võlgnik alates 16. novembrist 2016 OÜ-s XXXXXXXXXX klienditeenindajana. Võlgnik märkis, et sissetulekud puuduvad pandeemia tõttu, ettevõtte töö on peatatud. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav. Võlausaldajale on tehtud väljamakse 1000 eurot Jekaterina Aumeister poolt.
-
23.märtsi 2022. a aruande ja lisade kohaselt võlgnik jätkas töötamist OÜ-s XXXXXXXXXX klienditeenindajana. Võlgnik märkis, et võlgnikul sissetulek puudub pandeemia tõttu ja ettevõtte tegevus on jätkuvalt peatatud. Võlausaldajale on tehtud väljamakse 1200 eurot Valery Sharipovi poolt.
-
12.märtsi 2023. a aruande ja lisade kohaselt jätkas võlgnik töötamist klienditeenindajana OÜ-s XXXXXXXXXX. Perioodil september 2022 kuni veebruar 2023 oli võlgniku igakuiseks sisstulekuks töötasu 315 eurot. Võlgnik tasus 12. märtsil 2023 võlausaldajale 1116 eurot 95 senti.
-
29.veebruari 2024. a aruande ja lisade kohaselt oli võlgniku igakuiseks sissetulekuks alates märtsist 2023 töötasu 650 eurot. Võlgnik sai AS-ilt Pensionikeskus väljamakse 2948 eurot. Võlgniku sissetulekuks aruande perioodi eest (28. veebruar 2023 kuni 1. märts 2024) oli 5483 eurot. Võlausaldajale on tehtud 23. veebruaril 2024 väljamakse 1200 eurot. Võlgnik märkis, et on alates 15. juulist 2019 arvel Töötukassas. Tema tervis on alates 2022. aastast halvenenud ning haiguse iseloom välistab keskmise raskusega töö tegemist. Aruande esitamise perioodil haigestus ka abikaasa ema. Perekond otsustas, et võlgnik hakkab abikaasa ema eest hoolitsema ning teadmata perioodil on töö tegemine välistatud.
-
25.veebruari 2025. a aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks töötasu 72 eurot kuus. Võlgnik sai AS-ilt Pensionikeskus väljamakse 3685 eurot. Võlgnik on tasunud 20. veebruaril 2025 võlausaldajale 1000 eurot. Aruande lisaks oleva Swedbank AS-i pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud OÜ-lt XXXXXXXXXX 23. märtsil 2024 sissetulekut summas 200 eurot. Võlgnik kordas, et tema tervis on halvenenud ja hoolitseb abikaasa haigestunud ema eest.
-
14.märtsi 2025. a lõpparuande kohaselt on võlgnik seisukohal, et ta on täitnud oma kohustusi kogu menetluse ajal nõuetekohaselt. Võlgnik on tasunud võlausaldajale menetluse ajal kokku 5516 eurot 95 senti. 2
3.Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, sest võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud ning on seega rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Võlgnik on esitatud usaldusisiku aruannete ning 5. septembril 2023 toimunud ärakuulamise põhjal olnud alates 15. juulist 2019 töötukassas arvel ning töötanud endise abikaasa ettevõttes miinimumpalga eest. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks võlgniku pingutused tasuvama töökoha leidmiseks. Samuti on tõendamata võlgniku väidetavad terviseprobleemid. Kohustustest vabastamise menetlus ei saa oma eesmärki täita, kui võlgnik elab terve menetluse aja endise abikaasa kulul ning sellises olukorras võlgniku kohustustest vabastamine oleks äärmiselt võlausaldaja huve riivav. Võlgnik oleks olnud võimeline leidma kõrgema palgaga töökoha, mis oleks võimaldanud täita võlausaldaja ees lasuvat kohustust ning võlgnik on seega rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks on võlgnik kahjustanud oma tegevusega ka võlausaldaja huve, sest eeltoodud kohustuse rikkumise tõttu on võlausaldaja nõue vähenenud väga väikeses ulatuses. Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad laekumised kolmandatelt isikutelt, mille makseselgitused viitavad uute kohustuste võtmisele. Seega on võlgnik võtnud kohustustest vabastamise menetluse kestel uusi kohustusi ning kahjustanud ka seeläbi võlausaldaja huve.
4.Võlgnik selgitas, et on menetluse ajal aktiivselt tööd otsinud ning teinud kõik endast oleneva stabiilse sissetuleku leidmiseks. Täiskohaga töötamine ei olnud võimalik ja osalise tööajaga töö leidmine oli keeruline, sest lapsel diagnoositud suhkrutõbi nõuab võlgniku kohalolekut ja hoolitsust. Võlgnik otsis sobivaid töökohti ja kandideeris neile. Võlgnik selgitas, et ta töötas miinimumpalga eest ja oli ka töötuna registreeritud, kuid lapse tervisliku seisundi tõttu oli rohkem tasustatud töö leidmine piiratud. Võlgnik võttis uusi kohustusi, et maksta võlausaldajale, kuid tänaseks on need kohustused täidetud.
5.Maakohus kuulas võlgniku ära 21. aprillil 2025. Võlgnik selgitas, et töötas varem endise abikaasa ettevõttes. Võlgnik on omandanud koka eriala ja omab veoautojuhi kogemust, kuid töö leidmine ei ole käesoleval hetkel õnnestunud. Võlgniku selgituste kohaselt takistab täiskohaga töötamist lapsel esinev diabeet. Võlgniku sõnul peab teda üleval endine abikaasa.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Viru Maakohus lõpetas 12. mai 2025. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Maakohus vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Menetluskulud jäid võlgniku kanda. Hüvitatavad menetluskulud puudusid. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt kohaldatakse enne seaduse jõustumist (1. juuli 2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 näeb ette, et 3
võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust. Võlgnik on esitatud aruannetest nähtuvalt rahuldunud viie aasta jooksul töötasuga, mis on jäänud isegi alla miinimummäära. Võlgniku sissetulek on jäänud vahemikku 200–650 eurot. Võlgnik on avaldanud, et on proovinud uut tasuvamat töökohta otsida, kuid tulutult. Võlgnik teatas 21. aprilli 2025 ärakuulamisel, et ta on töötu. Võlgniku selgituste kohaselt on teda kogu menetluse jooksul ülal pidanud endine abikaasa. Maakohtu hinnangul oleks võlgnik pidanud otsima tulutoovamat tegevust, sh arvestades sellega, et võlgnikul lasub kohustus pidada ülal ka alaealist last. Võlgnik ei ole usutavalt põhjendanud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud lisatöö või suurema sissetulekuga töökoha saamiseks. Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda ja oma alaealise lapse igapäevavajaduste katmisele ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud lisatööd või kõrgema töötasuga tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldaja nõuet, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldaja huve ja takistanud nõude arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgnik on seega rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnik on kogu menetluse kestel, s.o viie aasta jooksul, olnud oma endise abikaasa ülalpidamisel (sh on võlgnik 5. septembri 2023. a ärakuulamisel väitnud, et elas Hispaanias endise abikaasa kulul (dtl 295), kui viimane pidas seal restorani (dtl 404), ning 21. aprilli 2025. a ärakuulamisel, et elab endisele abikaasale kuuluvas korteris ja sööb igapäevaselt endisele abikaasale kuuluvates kohvikutes (dtl 404)). Maakohus tuvastas, et võlgniku laps on 9-aastane ning võlgnik avaldas 21. aprilli 2025. a ärakuulamisel, et laps käib koolis (dtl 404). Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et kogu võlgniku aeg kulub lapse ja tema tervise eest hoolitsemisele. Võlgniku esitatud tõendid ei tõenda, et võlgniku töövõime oleks vähenenud ja halvenenud. Võlgnik teatas, et tulutoova töö leidmist takistasid ka 2025. a aasta alguses tekkinud rasked stressi ja depressiooni probleemid (dtl 347). Maakohtu hinnangul ei ole võlgniku esitatud tõendist (retsept) aru saada, kellele see ravim on välja kirjutatud (XXXXXXXXXX). See ei tõenda võlgnikul mistahes tervisehäirete olemasolu või nt viiteid vajadusele vähendada võlgniku töökoormust. Töövõime vähenemist ja töökoormuse vähendamise vajadust hindab töötervishoiuarst, samuti tegeleb töövõime hindamisega töötukassa, kes väljastab isikutele tõendeid osalise töövõime kohta. Toimiku materjalidest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks olnud alates 14. jaanuar 2019 Soome Vabariik. Maakohus tuvastas, et võlgnik on tegev Soome ettevõttes XXXXXXXXXX (Soome registrikood XXXXXXXXXX, dtl 409), mistõttu on eluliselt usutav, et võlgnik omab lisaks elukohale Soomes seal ka sissetulekut ning pangakontot. Sellist informatsiooni ei ole võlgnik aga kohtule 21. aprilli 2025. a 4
ärakuulamisel ega usaldusisiku aruannetes avaldanud. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute, vara ja elukoha vahetumise kohta. Käesoleval juhul on võlgnik oma vara varjanud. Lisaks on ka võlgniku elukohad Hispaanias ja Soomes selgunud vaid kohtu uurimisel. Võlgnik on 5-aastase perioodi jooksul teinud võlausaldajale väljamakseid 5516 eurot 95 senti, mis moodustab võlgnevuse kogumahust 7,8%. Maakohtu hinnangul näitab see samuti võlgniku huvi puudumist võlgadest vabastamise menetluse eesmärgi vastu ja tahtmatust teha pingutusi pankrotimenetluse põhjustanud kohustuste vähendamiseks. Lisaks on menetluse kahe esimese aasta maksed tasunud võlausaldajale kolmandad isikud (dtl 227, 239), mistõttu nõustus maakohus võlausaldajaga, et võlgnik on võtnud kohustustest vabastamise menetluse kestel uusi kohustusi ning kahjustanud ka seeläbi võlausaldaja huve. Maakohtu hinnangul on võlgnik oma kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Lisaks on võlgnik oma vara varjanud. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitatav võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Eelnevast tulenevalt lõpetas maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega lõpetada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Menetluskulud palub võlgnik jätta riigi kanda. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole võlgnik süüliselt rikkunud pankrotiseaduses sätestatud kohustusi ega varjanud oma vara. Maakohtu määruses on olulised vasturääkivused, kuna maakohus ei ole arvestanud võlgniku objektiivseid isiklikke asjaolusid, mis takistavad suurema sissetuleku teenimist võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Maakohus ei selgitanud, milles seisnes võlgniku raske hooletus. Võlausaldaja nõude rahuldamata jätmine ei saa olla raske hooletuse tunnuseks. Maakohus on eksinud tõendamiskoormuse jagamisega hagita menetluses. Hagita menetluses kogub tõendid nii asjas teatud lahendist huvitatud isik kui ka kohus. Usaldusisiku aruannetest on näha, et võlgnik tegeles kogu menetluse ajal oma haige lapse hooldamisega, mistõttu tal polnud võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtule esitatud dokumendid kinnitavad haige lapse vajadusi. Lisaks sellele on võlgniku psüühiline seisund halvenenud. Võlgnik on kogu menetluse ajal aktiivselt tööd otsinud ja teinud kõik endast oleneva stabiilse sissetuleku leidmiseks. Mõnel perioodil on ta ka töötanud. Kohtu kahtlused, et võlgnikul on Soomes sissetulekud ja pangakonto, on oletused. Võlgniku püüdlused alustada Soomes ettevõtlusega pigem tõendavad, et võlgnik soovis leida endale tuluallikad. Ettevõtlus on sel juhul paindlikum lahendus tulu teenimiseks. Ettevõtte loomise taga oli soov taastada tööalane aktiivsus ja finantsiline iseseisvus pärast pankrotti. Ettevõte ei ole tegevust alustanud. Seega ei ole tegemist vara varjamisega.
5
Võlgnik on stabiilselt kogu menetluse ajal võlga tasunud. Ühel hetkel võttis võlgnik isegi lühiajalise laenu eraisikult ja tasus võlausaldaja võla. Laen on tagasi makstud ja võlgnik ei ole oma võlakoormust sellega menetluse ajal suurendanud. Võlgnik ei ole võlausaldaja huve eelnevaga kahjustanud. Võlgnikule ei saa ette heita võlausaldajale tehtud väljamaksete suurust. Esile toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Võlgniku käitumine ei ole olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Võlausaldaja ei nõustu määruskaebusega ja jääb 27. märtsil 2025 esitatud seisukoha juurde. Võlgnik ei ole menetluse jooksul ega ka koos määruskaebusega esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks võlgniku pingutused tasuvama töökoha otsimisel. Võlgniku ülesanne on menetluse ajal tulutoova tegevusega tegeleda ja seda ka tõendada. Võlgnik on esitanud üksnes paljasõnalised väited, et tema elukorralduse juures on keeruline tasuvat tööd leida. Kui võlgnik enda kohustuste täitmist ei tõenda, ei pea kohus vastupidist tõendama. Võlgniku etteheited on täiesti asjakohatud ning pigem võib jaatada ka võlgnikupoolset teabe andmise kohustuse rikkumist. Kohustustest vabastamise menetlus ei saa oma eesmärki täita, kui võlgnik elab terve menetluse kestel endise abikaasa kulul ning sellises olukorras võlgniku kohustustest vabastamine oleks äärmiselt võlausaldaja huve riivav. Võlgnik on esitanud üksnes tõendi, et tema lapsel on diagnoositud diabeet, mitte aga seda, et laps vajaks pidevat vanema järelevalvet. Eeltoodu ei tõenda seega seda, et võlgnikul ei oleks olnud võimalik vähemalt osakoormusega tööd leida. Võlgnik kirjutab ka ise määruskaebuses, et laps käib koolis ja võlausaldajale teadaolevalt kõrvaldab insuliinipumba kasutus just vajaduse, et vanem viibiks pidevalt lapse kõrval. Ei ole usutav, et võlgnik üksi lapse eest hoolitseb ja 24 tundi päevas tema kõrval peab viibima. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust, kahjustanud seeläbi oluliselt võlausaldajate huve ning tuleks seega jätta kohustustest vabastamata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659) ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
11.Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni
30.juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku 6
kohustustest vabastamine välistatud. Seega kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis võlgniku põhjendatult kohustusest vabastamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659).
12.Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Võlgniku väide, et maakohus ei ole esitanud omapoolseid tõendeid võlgniku kohustuste rikkumise tõendamiseks ja on rikkunud tõendamiskoormist, on asjakohatu. Maakohus ei pea kohustustest vabastamise menetluses ise tõendeid koguma. Maakohus kontrollib usaldusisiku aruannet ja võlgniku poolt kohtu ette toodud asjaolude usaldusväärsust, kõrvutades neid muu hulgas kohtule avalikest andmekogudest kättesaadavate andmetega. Maakohus on oma järeldusi põhjendanud ning need ei sisalda vastuolusid. Võlgniku esitatu põhjal saab kohus hinnata, kui suures ulatuses saab võlgnikult tulutoova tegevusega tegelemist eeldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja võlausaldajaga, et võlgniku väited, et tema pidi lapse eest kogu aeg hoolitsema ja et lapsel diagnoositud diabeet vajab pidevat hoolt ja järelevalvet, on tõendamata. Võlgnik on eksitavalt määruskaebuses väitnud, et usaldusisiku aruannetest on näha, et võlgnik tegeles kogu menetluse ajal oma haige lapse hooldamisega. Vastavaid andmeid 2021. (dtl 223–224), 2022. (dtl 237–238) ega 2023. a (dtl 250–251) aruannetest ei nähtu. Võlgnik esitas maakohtule esmakordselt andmed lapsel 2018. a diagnoositud diabeedi kohta alles juunis 2023 (dtl 280– 282) seoses palvega lükata maakohtu poolt määratud võlgniku ärakuulamise aeg edasi. Ka 2024. a (dtl 320) ega 2025. a (dtl 336) aruannetes ei ole võlgnik lapse hooldamisvajadusele tuginenud. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku selgitused ja kirjeldused tema elukorralduse kohta kogu menetluse vältel üldised ja tõendamata. Tõendeid selle kohta, millist abi laps tulenevalt temal diagnoositud diabeedist vajab, ei ole võlgnik kohtule esitanud. Võlgniku esitatud ainukesest 2018. aasta septembrist (laps oli sel ajal 2 a 11 kuu vanune) pärineva lapse haigust puudutavast epikriisist ei nähtu lapse abivajaduse ulatus ja selle muutus kohustustest vabastamise menetluse ajal. Võlgnik on 5. septembri 2023. a ärakuulamisel avaldanud, et laps sai endale uue seadme, millega laps saab ise hakkama. Lisaks eelnevale leiab ringkonnakohus, et ainuüksi abivajava perekonnaliikme olemasolu ei õigusta tasuvamal kohal mitte töötamist või tasuvama töökoha mitte otsimist. Lapsel on ka ema, kes on võimeline lapse eest hoolitsema. Kohustustest vabastamise menetluse ajal lapse emaga sellise väidetava kokkuleppe tegemine, et võlgnik jääb lapsega koju ja elab endise abikaasa kulul (dtl 295), ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga ega võlausaldajate huve arvestav. Võlgniku väited, et ta on püüdnud leida tasuvamat tööd, on tõendamata. Oma väiteid saab tõendada vaid võlgnik ise, mida ta ei ole teinud ka määruskaebuse esitamisel. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks on rahvastikuregistri andmetel olnud võlgniku elukoht kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal registreeritud Soomes. Maakohtu kahtlustused, et võlgnik omas Soomes lisaks ka sissetulekut, on eluliselt põhjendatud. Elukoha andmetest ja nende muutumisest kohtu teavitamata jätmist tuleb käsitleda PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumisena. Kohustustest vabastamise menetluse ajal laenu võtmine, et tasuda võlausaldajale võlga, ei ole tulu teenimine. Ringkonnakohtu hinnangul ilmestab võlgniku süülist kohustuste rikkumist kohustustest vabastamise menetluse ajal määruskaebuses esitatu, mille kohaselt Soomes 7
ettevõtte registreerimise eesmärk 13. veebruaril 2025 oli soov taastada tööalane aktiivsus ja finantsiline iseseisvus pärast pankrotti. Seda, et ettevõtte ei ole tegevust alustanud, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähendust. Ettevõtte loomine kinnitab muu hulgas võlgniku seotust Soomega ning kohtute kahtlust, et võlgnik soovis luua petlikku muljet, et lapsel diagnoositud haigus takistas tal menetluse ajal PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuste täitmist. Tööalast aktiivsust tuli hoida kogu menetluse vältel, mitte hakata tegema selleks ettevalmistusi vahetult enne kohustustest vabastamise menetluse lõppu. Võlgnik on oma käitumisega kahjustanud võlausaldaja huve. Kuna võlgnik on rikkunud oma § 173 lg-tes 1 ja 2 kohustusi süüliselt, vähemalt raske hooletusega, ja kahjustanud võlausaldaja huve, ei ole võlausaldaja nõude rahuldamise ulatus sellises olukorras määrav. Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi ning võlgniku kohustustest vabastamisest tuli PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda.
13.TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.