Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Otsuse avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi

01.detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Hagi ese

nr 2- 08- 8461 Elisa Eesti AS hagi Endel Leppundi vastu võlgnevuse 1916.98 krooni ja viivise 1915.98 krooni nõue

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

Elisa Eesti AS (registrikood10178070; Vilmsi 47 10126, Tallinn ) Eerika Erlach ( Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn ) Endel Leppund ( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx xx-x xxxxx xxxxxxxx )

Hageja esindaja Kostja

Resolutsioon Välja mõista Endel Leppundilt Elisa Eesti AS kasuks põhivõlg 0.98 krooni ( 0 krooni 98 senti ) ja viivis 1915.98 krooni ( üks tuhat üheksasada viisteist krooni ja 98 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Hagi sisu Hagiavalduse järgi on poolte vahel sõlmitud 12.03.2005 liitumisleping nr 1163823. Hageja esitas kostjale teenuste eest arved kogusummas 1916.98 krooni, kostja ei ole nende eest tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlg 1916.98 krooni ja viivitusintress 1915.98 krooni. 24.03.2008 esitas hageja kohtule taotluse nõude vähendamiseks. Kostja on peale hagiavalduse esitamist tasunud kogu põhiosa summas 07.03.2008 1916 krooni. Lähtuvalt TsMS § 206 lg 1 vähendab hageja oma nõuet 1916 krooni võrra. Hageja palub 10.04.2008 kostjalt välja mõista põhivõlg 0.98 krooni, viivis 1915.98 krooni ja esitada menetluskulude jaotus. Kostja vastuväited Kostja vastas, et ta tasus 05.03.2008 arve 1916 krooni. Üllatavalt saabus veel kohtukutse Elisa poolt nõudes veel lisatasu. Ta palub see tühistada.

Kostja vastas 22.09.2008, et Elisa vähendas rahanõuet 1916 krooni, mille ta ka tasus. Ta arvas, et sellega lõpeb nende vahekord. Elisa aga nõuab veel. Kuna ta on kõik Elisale tasunud, palub ta temale esitatud arve tühistada. Ta keeldub selle tasumisest. Kohtu põhjendused Kohus määras 12.11.2009 määrusega TsMs § 404 lg1 ja 2 alusel kohtu algatusel asja lahendamise kirjalikus menetluses. Täiendavaid avaldusi ja dokumente poolte poolt kohtule kohtu poolt antud tähtajaks ei esitatud. Elisa Mobiilsideteenused AS on esitanud kostjale mobiilteenuste arve nr 0017268289 01.10.2006, maksetähtaeg 18.10.2006 summas 1916.98 krooni. Elisa Eesti AS esindaja Lindorff eesti AS on esitanud kohtusse hagi 06.03.2008. Kostja väitel on ta tasunud 1916 krooni 05.03.2008, hageja väitel 1916 krooni 07.03.2008. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagiavalduse järgi lepingust tulenev viivise määr on 0,15 % päevas, s.o. 54 % aastas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Seisuga 19.01.2006-05.03.2008 on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 2202.61 krooni ( viivise arvestus 0,15%x766x1916.98/100=2202.61 krooni). Tuginedes mõistlikkuse ning hea usu põhimõttele palub hageja kostjalt välja mõista viivis 1915.98 krooni. Kohus leiab, et on põhjendatud viivise välja mõistmine. Kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu ega põhjendust, mille alusel peaks kohus jätma viivise välja mõistmata. Vaidlusaluse arve tasumise tähtaeg oli 18.10.2006, kostja tasus arve märtsis 2008. Seega arve tasumine viivitusega on tõendatud. Viivise maksmise kohustus ja määr on kirjas liitumislepingus, millele kostja on alla kirjutanud. Ka kõigil kostjale esitatud arvetel on kirjas märge, et maksetähtaja ületamisel arvestatakse viivist 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kohtukulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.