Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. novembril 2009 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-09-8853
Kohtuasi
BIGBANK AS hagi NŠ ja J Š vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
85 484,06 krooni
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: BIGPANK AS lepinguline esindaja Artur M Kostja I: NŠ (isikukood: xxxx elukoht: xxx) Kostja II : J Š (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostjate I ja II esindaja Aleksander Pahmurko Kolmas isik: V U(isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kolmas isik: I Š(isikukood: xxx elukoht: xxx) 28. oktoober 2009
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja NŠ (edaspidi põhivõlgnik) 18.05.2007 tarbijakrediidilepingu nr. 0700960/25, mille kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 94 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus põhivõlgnik maksma hagejale intressi 65,49% krediidisummast
ühe aasta kohta. Lepingule kohaldatakse üldtingimusi. 18.05.2007 sõlmis hageja kostja J Šga (edaspidi käendaja) lepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse põhivõlgnikuga sõlmitud krediidilepingutest tulenevate nõuete täitmise eest. Kostjad ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja neile tasulisi meeldetuletuskirju. Leping lõppes 28.11.2007, hageja nõudis kostjatelt tagastamata krediidisumma 94 000 krooni, 15 810 intressi, 18 800 krooni leppetrahvi, 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude ja 2361,23 krooni tasumist. Kostjad tasusid pärast lepingu lõppemist krediidisumma katteks 11 800 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad tunnistavad hagi selles osas, et sõlmisid lepingud ning võlgnevad hagejale 85 484,06 krooni. Samas paluvad nad arvesse võtta, et ei ole raha saanud, kuna andsid selle kohe üle kolmandatele isikutele, kelle huvides nad krediidi- ja käenduslepingud sõlmisid ning kohtuistungil palusid vähendada kõrvalnõudeid. Kolmandate isikute arvamus Menetlusse kaasatud kolmandad isikud hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kostjad võtsid tarbijakrediidilepingu ja käenduslepingu alusel solidaarselt esitatud hagi õigeks summas 85 484,06 krooni, mis sisaldab valdavalt põhivõlga ning mistõttu kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtu tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402, § 101 lg 1, § 108 lg 1 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ilma täiendava põhjendamiseta. Vaidlust ei ole, et hagejale tasutud summadest kustutas hageja osaliselt kostjate krediidivõlgnevust ja täielikult võla sissenõudmiseks tehtud kulutused ning, et kostjatel on tasumata krediidilepingu punktis 2.1 kokkulepitud intress 65,49% krediidisummast aastas, mis lepingu lõpetamise ajaks oli 15 810 krooni. Kohus leiab, et intressivõlgnevus ei ole võrreldes põhivõlgnevusega ülemäära suur, mistõttu ei pea põhjendatuks vähendada väljamõistetavat intressivõlgnevust. Tulenevalt krediidilepingu punktist 2.1, VÕS § 101 lg 1, 108 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1 tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista intressivõlgnevus 15 810,00 krooni. Hageja ja põhivõlgnik on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, mistõttu on neil VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt kohustus maksta viivist sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumisega viivitamise korral lepinguga ettenähtud intressimäära 65,49 % järgi. Kostjad palusid kõrvalnõudeid vähendada raske majandusliku olukorra tõttu. Nii on kostja NŠ, kes kasvatab üksinda 5 aastast last, alates 2009 aasta veebruarikuust töötu ning 900 kroonise töötu abiraha maksmine lõpetatakse käesoleval aastal. Pärast seda jääb tema sissetulekuks 300 kroonine peretoetus. Kostja J Šl, kes töötab NOÜ-s netotöötasuga 9200 krooni, on kohustus tagastada Swedbankilt võetud eluasemelaenu makstes pangale igakuiselt 7800 krooni kuni 2025.aastani. Kostjal jääb elamiseks vajalikeks kulutusteks 1500 krooni. Kohus asub seisukohale, et viivist tuleb lähtudes kostjate majanduslikult raskest olukorrast ning juhindudes VÕS §-st 113 lg 8 ja VÕS §-st 162 vähendada selliselt, et ühekordse viivisena tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt 15 000 krooni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni viivis 10% tagastamata krediidisummalt aastas, mis on ligilähedane VÕS §-s 94 lg 1 sätestatud määrale, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ühekordse summana 116 294,06 krooni suurune võlgnevus ja alates 01.12.2009 82 200 krooniselt põhivõlalt viivis 10% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist jätta
hagimenetluse kulud 70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 30 % ulatuses hageja kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.