Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-20591
Tsiviilasi
ERGO Kindlustuse AS-i hagi AS-i G4S Eesti vastu tekitatud kahju koos viivistega välja mõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
69 198.81 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i G4S Eesti apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant AS G4S Eesti (endine AS Falck Eesti, registrikood 1002095, asukoht Tammsaare tee 25 Tallinnas), esindaja adv Aadu Luberg Vastustaja ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013, asukoht Narva mnt 59 Tallinnas), esindaja Ivo Viires
Menetluse liik
Kohtuistung 16.11.2009
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 31.03.2009 otsus tühistada.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta ERGO Kindlustuse AS-i hagi G4S Eesti AS-i vastu rahuldamata.
Mõista ERGO Kindlustuse AS-lt välja AS-i G4S Eesti kasuks menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes kokku 26 851.10 (kakskümmend kuus tuhat kaheksasada viiskümmend üks krooni 10 senti) krooni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.11.2005 esitas ERGO Kindlustuse AS (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Tallinna Linnakohtusse AS-i Falck Eesti (nüüd G4S Eesti AS; edaspidi kostja, apellant) vastu õigusvastaselt tekitatud kahju 140 277.63 krooni ja 20.03.2007 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste 29 764.65 krooni ning sealt edasi viiviste protsendina põhinõudest väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Finesco AS (nüüd Expert Estonia AS) 12.04.2004 ettevõtte varakindlustuse lepingu nr 476822. Lepinguga kindlustati tehnikakaupluse interjöör, inventar, seadmed, masinad, kaup ja klaas aadressil Pärnu mnt 186 Tallinnas. 05.10.2004 esitas Expert Estonia AS hagejale taotluse kindlustushüvitise saamiseks seoses vargusega. Hageja hüvitas kahju summas 140 277.63 krooni.
3.Kostja ja Finesco AS-i vahel oli 16.07.1997 sõlmitud leping nr P 97 /1810 aadressil Pärnu mnt 186 Tallinnas asuva objekti valveks. Kostja sai häiresignaali 26.09.2004 kell 05.15, patrullekipaaž saabus kell 05.18. Kontrollides objekti, leiti, et kõik on korras ja lahkuti.
4.27.09.2004 tööle saabudes leidis kaupluse juhataja A. S., et kauplusesse on katuse kaudu sisse murtud ja kaupa varastatud. Kostja väljasõiduaktil nr 006474 on häire põhjuse lahtrisse märgitud „teadmata“. Kostja ei kontrollinud häiresignaali saabumise põhjust piisava põhjalikkusega. Konkreetsele objektile oli ka varasemalt, 27.11.2002, katuse kaudu sisse murtud. Kostja seisukoht
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt puuduvad pooltel lepingulised suhted. Valvelepingu p 2.2 järgi tuleb välja selgitada häire põhjus ja p 3.4 kohaselt peab tellija looma tingimused turvateenuse osutamiseks. Patrullekipaaž kontrollis valveobjekti ega tuvastanud välisel kontrollimisel sissetungimise fakti. Kostja informeeris kontaktisikut, kes ei soovinud valveobjektile tulla. Seega jäi sissetungimine avastamata valveobjekti kontaktisiku poolt valvelepingu p 3.4
rikkumisest johtuvalt ehk tema riisikol ja otsustusel. Kostjal puudus õigus iseseisvalt siseneda valveobjektile.
6.Vaidlus on selle üle, kas kostja pidanuks häire põhjuste väljaselgitamisel tegutsema teisiti. Kostja töötajad teostasid põhjaliku visuaalse valveobjekti vaatluse, kontrollides uksi, aknaid ja hoone välisseinu. Valveobjekti katusele ei vii statsionaarselt kinnitatud redelit. Seega on ebamõistlik eeldada, et turvatöötajad pidanuks kontrollima ka katust, selleks puudusid valveobjektil tehnilised võimalused. Sissetungimine toimus II korruse pakettakna eemaldamise teel, selle aknani jõuti ilmselt redeliga ehitise madalama osa katuse kaudu. Hageja seisukoht, et kostja pidanuks jääma valvesse, ei ole õige ega kooskõlas lepingu p-ga 4.4. Kostja vastutus oleks välistatud isegi juhul, kui lepingu tingimusi oleks rikutud. Kui A. S. ei oleks lubanud turvatöötajatel objektilt lahkuda, ei oleks valveekipaaž ka lahkunud. Selleks, et tuvastada põhjuslik seos kahju ja õigusrikkumise vahel, tuleb esmalt kindlaks teha, kas õigusrikkumine kostja poolt üldse esines.
7.Ebaselge on kogu hageja poolt tehtud väljamakse suurus. Menetluse edasine käik
8.13.04.2007 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt välja 170 042.28 krooni. 17.06.2008 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Esimese astme kohtu otsus
9.31.03.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kasuks välja kokku 98 968.97 krooni, sh 69 198.81 krooni kahjuhüvitisena ja 29 770.16 krooni viivistena ning viivised põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.04.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Kummagi poole kohtukulud jättis maakohus poolte enda kanda.
10.Otsuse kohaselt ei ole pooltel vaidlust selles, et kostja täitjana ning AS Finesco ja AS Axman – Finesco tellijatena sõlmisid 16.06.1997 lepingu nr P-97/1810 elektroonilise valve organiseerimise kohta. Vastavalt lepingu p-le 1.2 pidi valveobjektid fikseeritama lepingu lahutamatuteks osadeks olevates lisades. 24.04.2001 sõlmitud lisa nr 12 p 1 kohaselt lisandus valveobjektide nimekirja kauplus aadressil Pärnu mnt 186 Tallinnas. Lepingumuudatus jõustus ning teenust alustati 25.04.2001. 25.09.2004 kell 17.08 anti kauplus valvesse. 26.09.2004 kell 05.15 sai kostja objektilt häiresignaali, patrullekipaaž saabus kohale kell 05.18 ning lahkus sealt kell 05.58 tellija esindaja A. S. nõusolekul häiresignaali põhjust kindlaks tegemata ning sissemurdmist avastamata. 27.09.2004 hommikul kell 08.00 tööle tulles A. S. avastas varguse. Sisse oli murtud läbi II korrusel eest ära tõstetud katuseakna ning kodukino ruumi lakke tehtud augu, varastatud oli elektroonikaseadmeid. 25.11.2004 hüvitas hageja kindlustusvõtjale vargusega tekitatud kahju summas 140 277.63 krooni.
11.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja süüliselt rikkus valvelepingust tulenevaid kohustusi, st, kas kostja 26.09.2004 kell 05.15 häiresignaali saamise järel kontrollis objekti vajaliku hoolsusega ning kas vargus ja selle läbi tekkinud kahju on sellega põhjuslikus seoses. Poolte vahel ei ole üksmeelt varguse toimumise aja suhtes. Samuti on kostja vaidlustanud kahju suuruse.
12.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 alusel kohus juhindub käesoleva vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS-i) sätetest, sest nõude aluseks olev sündmus toimus aastal 2004. Hageja õigus hagi esitamiseks tuleneb VÕS § 492 lg-st 1
- kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
13.Kostja ning AS-i Finesco (praeguse ärinimega Expert Estonia AS) ja AS Axman – Finesco (kustutatud registrist 26.10.1998 AS-ga Finesco ühinemise tagajärjel) vaheline valveteenuse leping on olemuselt teenuse osutamise leping, mis vastab töövõtulepingu ja käsunduslepingu tunnustele. VÕS § 1 lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. VÕS § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1).
14.Tulenevalt valvelepingu p-st 1.1 oli lepingu eesmärgiks tagada valveobjektil asuva vara säilivus ning objekti puutumatus ja ohutus, objekti vastu suunatud või seda ohustava õiguserikkumise ennetamine, tõkestamine ja tõrjumine ning objekti vastu suunatud õiguserikkumise korral sündmuskoha puutumatuse tagamine. Valvelepingu p 1.2 kohaselt oli lepingu objektiks täitja poolt tellijale osutatav valveteenus, mis seisnes tellija õiguspärases valduses oleva vara jälgimises tehnilise valve seadmete abil, et avastada ja tõkestada valveobjekti vastu suunatud ründed või fikseerida ja võimaluse korral kõrvaldada muud ohud.
15.Hageja hinnangul on kostja rikkunud valvelepingu p 2.2, mis kohustab täitjat häiresignaali valvepulti saabumisel koheselt saatma valveobjektile oma patrullekipaaži ning välja selgitama häire põhjuse ning tagama valveobjekti valve ja kaitse. Sama punkti teise lause kohaselt täitja võtab tarvitusele abinõud valveobjektil olukorra normaliseerimiseks, kahju maksimaalseks vältimiseks või vähendamiseks ning kahju tekitanud isikute kindlakstegemiseks ja kinnipidamiseks. Samuti rikkus kostja hageja arvates lepingu p 2.3, mille järgi täitja kohustus komplekteerima turvateenistuse isikkoosseisu vastava professionaalse ettevalmistuse ja eriväljaõppe saanud isikutest ning kindlustab turvatöötajate poolse korrektse ülesannete täitmise. Kostja lepingurikkumine seisnes selles, et kostja töötajad ei teinud kindlaks häire põhjust; kostja töötajad ei kontrollinud katust ega veendunud, et sealtkaudu ei ole kaupluseruumidesse sisse tungitud; kostja töötajad ei jäänud valvesse kuni tellija esindaja objektile saabumiseni, vaid lahkusid objektilt, olles andnud tellija esindajale eksitavat infot, et kohapeal on kõik korras. Kostja oleks lepingu täitmisel pidanud kasutama vajalikke seadmeid ja abivahendeid, näiteks redelit, mitte laskma kurjategijatel end üle kavaldada. Sissemurdmise mitteavastamine võimaldas varguse lõpule viia ning varastel varastatud kaubaga väljuda.
16.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitatid tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tulenevalt VÕS § 127 lgst 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,
on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Valvelepingu p-s 5.2 leppisid lepingupooled kokku, et käesoleva lepingu täitmisel tellijale turvateenuse osutamisel tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju osas eeldatakse täitja süüd. Täitja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta tõendab, et kahju tekkis valveobjektil mitte tema süül ning seda ei ole põhjustanud täitja poolselt turvateenuste osutamise kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega. Nii VÕS § 104 lg-test 1 ja 6 ning valvelepingu p-st 5.2 nähtuvalt eeldatakse kostja süüd hooletuse vormis. Käesolevas asjas hageja ei ole tõendanud ega esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oli lepingu täitmisel raskelt hooletu või rikkus lepingut tahtlikult.
17.Kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja ei täitnud lepingut käibes vajaliku hoolega. VÕS § 620 lg-test 1 ja 2 tuleneb käsundisaaja kohustus tegutseda käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja osutas valveteenust oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning pidi ülesande täitma oma erialastele teadmistele ja oskustele tuginedes. Tulenevalt VÕS § 621 lg-st 1 ei või käsundiandja sellisel juhul anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Kostja näol on tegemist turvateenust osutava tuntud ettevõttega. Tellija oli õigustatud eeldama, et kostja osutab teenust professionaalselt ning tal on selleks vajalike oskuste ja kogemustega töötajad.
18.Lepingu järgi oli kostja kohustuseks organiseerida turvateenuseid ööpäevaringselt turvalisuse tagamiseks. Valveleping oli sõlmitud tellijale elektroonilise valve teenuse osutamiseks. Valvelepingu lisa nr 12 kohaselt oli alates 25.04.2001 valvatavaks objektiks kauplus aadressil Pärnu mnt 186 Tallinnas. Valvelepingu p-st 1.1 tulenes kostja kohustus korraldada turvateenistuse seaduse (TurTS) § 2 tähenduses valveobjekti tehniline valve ja kaitse. Tulenevalt lepingu p-st 9.5 tuleb kehtetuks muutunud TurTS-i alusel lähtuda 01.05.2004 jõustunud turvaseaduse (TurvaS) sätetest. TurvaS § 2 p 1 järgi turvalisus on seisund, mis tagatakse ohutegurite vältimisega. TurvaS § 7 lg 3 järgi tehniline valve on valveobjekti kaugjälgimine, mille eesmärk on häire- ja jälgimisseadmestiku abil tuvastada ründeoht või rünne ning häireteatele kiiresti reageerida. Sarnaselt mõisteti tehnilist valvet ka TurTS § 2 p-s 11.
19.Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostjal ei olnud häire korral kohustust kontrollida hoone katust, sest leping on sõlmitud I korrusel asuva kaupluse valvamiseks ning katusele pääsemiseks ei olnud AS Expert Estonia loonud võimalusi. Kostja lepinguliseks kohustuseks oli muu hulgas valveobjekti vastu suunatud või seda ohustava õiguserikkumise ennetamine. Tulenevalt VÕS § 621 lg-st 1 pidi kostja kui professionaalne turvateenuse osutaja ise hindama riske, välja selgitama võimalikud ründekohad ning vastavalt sellele korraldama valvetegevust. Valvelepingu alusel kostja osutab AS-le Expert Estonia teenust alates 25.04.2001. Teenuse osutamise ajal, aastal 2002, toimus eelmine samale objektile sissemurdmine samuti katuse kaudu. Seega kostjale oli teada võimalik ohutegur - sissetungi koht läbi katuse. Kostja kohustus oli häire saamisel üle kontrollida kõikvõimalikud valveobjektile sissepääsu variandid. Seejuures ei oma tähtsust, kas ruum II korrusel, mille kaudu kaupluseruumidesse tungiti, kuulus valvelepinguga hõlmatud alasse või mitte. Valveobjekti hulka kuuluva kodukino demonstreerimise ruumi kohal asuv ruum ei olnud tellija kasutuses ega valduses. Kostjal ei olnud küll valvelepingust tulenevat kohustust tagada selle ruumi puutumatust, kuid kostjale pidi olema teada ja kostja pidi
arvestama ohuga, et selle ruumi kaudu võidakse rünnata valveobjekti. Seega lepingu nõuetekohaseks täitmiseks pidi kostja häire saamisel kontrollima ka hoone II korrust ja veenduma, et seal ei ole sissemurdmise jälgi.
20.Valvelepingu p-st 3.4 tulenev tellija kohustus luua täitjale tingimused turvateenuse osutamiseks ning osutada täitjale tema lepinguliste ülesannete täitmiseks vajalikku muud põhjendatud kaasabi, ei pannud tellijale kohustust kostja vajadusi välja selgitada. Kui kostja leidis, et valveobjektil puuduvad vajalikud vahendid kostja lepinguliste ülesannete täitmiseks ning nende vahendite hankimine on tellija lepinguline kohustus, tulnuks sellest tellijale teatada. Kostja ei ole tellijalt katusele pääsemiseks võimaluste loomist nõudnud. Tuleb nõustuda, et statsionaarse redeli paigaldamine oleks pigem suurendanud võimaliku õiguserikkumise ohtu. Jättes tellijale ülesannete täitmist takistavast asjaolust teatamata, rikkus kostja VÕS §-st 102 ja § 624 lg-st 1 tulenevat teatamiskohustust. Sellest tulenevalt on kostja tuginemine sellele, et katusele pääsemise vahendi puudumise tõttu kostjal ei olnud võimalik katust kontrollida, vastuolus ka VÕS § 6 lg-s 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega.
21.Lisaks, kontrollimaks, kas häire põhjuseks võis olla sissemurdmine, ei olnud vältimatult vajalik katusele ronida. Kostjal oli võimalik kutsuda kohale tellija esindaja ning objekt sisemiselt üle vaadata. Tunnistaja A. S. ütlustest selgub, et kostja ei teatanud tunnistajale, et tema kohaletulek objektile on vajalik. Samuti ei tulene lepingust tellija esindajale kohustust valvesüsteemi häireteate saamisel igal juhul valveobjektile tulla. Kostja professionaalse ettevõtjana on võimeline hindama olukorda objektil ning vastavalt sellele otsustama tellija esindaja objektile tulemise vajaduse üle. Käesolevas asjas nii kostja kui tunnistajana üle kuulatud tellija esindaja A. S. kinnitasid, et hoone välisel vaatlusel sissemurdmist ei tuvastatud, vastav info edastati A. S.le ning viimane lubas ekipaažil lahkuda. Tunnistajad A. S. ja A. K. seletasid, et II korrusel sissepääsemiseks eest ära võetud aken ei olnud maapinnal seistes nähtav. Seega ei olnud maapinnal seistes/kõndides teostatud hoone visuaalne vaatlus valveobjekti vastu toimepandud võimaliku ründe avastamiseks piisav ning sellisel viisil turvateenuse osutamisel rikuti tavaliselt eeldatavat hoolsuskohustust.
22.Asjaolu, et ka A. S., kes oli teadlik varasemast sissemurdmisest katuse kaudu, ei esitanud valveteenistusele täpsustavaid küsimusi II korruse akende ja katuse kontrollimise kohta, ei õigusta kostjapoolset lepingurikkumist, kuid võib mõjutada kahju hüvitamise kohustuse ulatust. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja häireteate saamisel ei teostanud valveobjekti ülevaatust temalt oodatava ja käibes tavapärase hoolsusega ning seega on kostja lepingut rikkunud süüliselt. Üksnes kostjapoolne hoolsuskohustuse rikkumine aga ei tõenda, et selleks ajaks oli katuseaken eest tõstetud ning sissemurdmine ka reaalselt aset leidnud ning et kostja lepingurikkumise tõttu tekkis hagejale kahju.
23.Vaidlust ei ole, et häiresignaali valvepulti saabumisel kostja koheselt saatis valveobjektile patrullekipaaži. Väljasõiduakti kohaselt häire registreeriti 26.09.2004 kell 05.15, ekipaaž saabus sündmuskohale kell 05.18 ning lahkus kell 05.58. Õige on hageja seisukoht, et kostja ei teinud kindlaks häire põhjust. Väljasõiduaktis on häire põhjusena fikseeritud tehniline rike, mille põhjust ei tuvastatud. Kostja tegi kindlaks häire põhjuse, kuid mitte põhjuse (tehnilise rikke) põhjust. Väljasõiduaktis on loetletud häiret põhjustavate võimalike riketena muu hulgas telefoniliini rikkeid, voolukatkestust, rikutud seadmeid. Kostja märkis väljasõiduakti tehnilise rikke üksnes seetõttu, et hoone välisel vaatlusel sissemurdmise jälgi ei tuvastatud. Tagantjärele on kindlaks tehtud, et tehniline rike (seadme rikkumine) võis küll olla häire põhjuseks, kuid selle rikke põhjustas sissetungija. Kostja poolt 27.09.2004 koostatud sündmuse
ülevaatuse aktis on fikseeritud, et kodukino demonstratsiooniruumis paiknev andur on saboteeritud – lääts on sisse vajutatud, samuti ei vilgu liikumisel väikeses muusikakeskuste ruumis olev IP-andur. Akti koostanud ja tunnistajana üle kuulatud J. K., kes töötas kostja juures tehnilise eksperdina, seletas, et andur oli saboteeritud enne häire saamist, vastasel juhul oleks andur valves oleku ajal andnud 100% häire. Samas tunnistaja selgitas, et kui andur oleks olnud korrast ära enne objekti valvesse andmist, ei oleks objekt üldse valvesse läinud. Seega pidi pärast objekti valvesse andmist keegi füüsiliselt sisenema kaupluse ruumidesse ning anduri lõhkuma. Tunnistaja väide, et valvesüsteemi paigaldajalt saadud info põhjal andis häiret kodukino ruumi ees olev ruum, st häiret andis muu andur, mitte laeavaga ruumis asuv saboteeritud andur, ei välista, et häire ajaks oli kaupluse ruumidesse just laeava kaudu sisse murtud. Hageja poolt koostatud skeemilt nähtuvalt kaupluseruumi pääsemiseks vahelaesse tehtud avaus jääb kahe IP-anduri, saboteeritud anduri ja müügisaali väiksema osa anduri, 15meetrisesse töötsooni ning laeava kaudu ruumi laskuv isik jäi ka teise ruumi IP-anduri mõjusfääri. Tunnistaja J. K. sõnul juhul, kui isik liigub väikese ajavahega mitme anduri töötsoonis, edastab vaidlusalusel objektil kasutatud saatja mudel kostja juhtimiskeskusesse ühe signaali, kohalik valve keskseade fikseerib kõik häired. Uue häire valvekeskusesse edastamise aja 1 minutist 255 minutini programmeerib paigaldaja vastavalt kokkuleppele tellijaga. Eelneva alusel kohus asub seisukohale, et igal juhul pidi häire edastamise ajal ruumis viibima inimene, kes saboteeris anduri.
24.Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt häire järgselt taastus valve 15 sekundi jooksul ja objekt jäi valvesse. Nii on tunnistaja A. S. kriminaalasjas tunnistajana andnud 27.09. 2004 omakäelise seletuse, et pühapäeva hommikul 26.09.2004 kell 5.30 helistas Falck ja teatas häirest, mis taastus 15 sekundi jooksul. Samuti A. S. seletuskirjast hagejale ja AS Hedengren Eesti valvekeskuse HHL-128 sündmuste väljatrükist ajavahemikul 25.09.2004 kell 09.06.43 kuni 27.09.2004 kell 07.16.16 nähtuvalt jäi objekt häiresignaali järel valvesse. Hageja ega kostja ei ole teatanud, et kostjale oleks tulnud kordushäiret. Seda ei nähtu ka kostja 28.09.2004 häireraporti väljatrükist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kohalik keskseade oleks fikseerinud 26.09.2004 korduvaid häired, millest võiks järeldada, et andurite piirkonnas toimus pikemaajaline liikumine, näiteks laeavause kaudu kauba väljaviimine. Kostja valveekipaaž viibis sündmuskohal üle poole tunni ning lahkus kell 05.58. Katuse kaudu elektroonika väljaviimine ei oleks turvatöötajatele tõenäoliselt märkamata jäänud. Seega on ka tõenäoline, et vargust ei pandud toime kohe sissemurdmise järel 26.09.2004 varahommikul. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, eelkõige elektroonilise valvesüsteemi raporteid, tunnistajate A. S. ja J. K. ütlusi ning asja juurde võetud kriminaalasja materjale, ei ole varguse toimepanemine laeava kaudu eemaldatud katuseakna kaudu tõendamist leidnud. OÜ Expert Estonia 16.11.2004 vastuses hageja järelepärimisele kinnitab, et 27.09.2004 kindlustusjuhtumi järgselt teostatud kontrolli tulemusel selgus, et kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli valvesignalisatsioon töökorras ning valveobjekt valve all. Tunnistaja J. K. sündmuse ülevaatamise aktis märkis, et on vajalik taastada rikutud anduri töövõime ning üle kontrollida andurite poolt valvatavad alad ning andurite tundlikkus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et pärast häiret oli võimalik kaupluse ruumides andurite mõjupiirkonnas liikuda ilma, et andurid oleksid edastanud valvekeskusele uue häire. Saboteeritud oli ainult üks andur kodukino ruumis, samas on hageja poolt koostatud sündmuskoha ülevaatuse aktis fikseeritud, et elektroonikaseadmeid on kadunud nii kodukino ruumist, kui selle ees asuvast müügisaali väiksemast osast kui müügisaali suuremast osast. Müügisaali väiksemas osas oli liikumisandur suunatud kodukino ruumi poole, kuid tunnistaja J. K. sõnul varguse avastamise järgselt selle anduri märgutuli liikumisel ei vilkunud. Suures
müügisaalis oli seinal kaks IP-andurit, mille mõlema mõjusfääri jääb videokaamerate riiul, millel on vargust tõendavad tühjad kohad. Seega II korrusel eest ära tõstetud aken, vahelakke tehtud ava ning ava all seisev redel tõendavad üksnes kaupluseruumi sisenemise teekonda, kuid ei tõenda, et seda kaudu on kaupa välja viidud. Arvestades varastatu kogust (8 videokaamerat, 1 CD raadiomakk, 2 kodukino komplekti, 2 televiisorit, 1 resiiver) ja esemete suurust, pidi varas (vargad) käima kaubariiulite ja redeli vahet mitu korda. Kaupa ei olnud võimalik laeava kaudu välja viia, sattumata andurite mõjusfääri ja valvekeskusesse häiret edastamata. Ei ole välistatud, et laeavaus tehti jälgede segamiseks ning tegelikult viidi varastatud kaup välja ukse kaudu, sisenemiseks turvakoodi kasutades. Sellist seisukohta toetab ka see, et varastatud kaubakoguse äraviimiseks oli vajalik transport ning kauba laadimine transpordivahendisse katuselt mööda redelit oleks võimalikes pealtnägijates kindlasti kahtlust äratanud. On mõistlik eeldada, et ruumidesse murdis ning varguse pani toime sama isik või mitu omavahel seotud ja kooskõlastatult tegutsenud isikut. Seetõttu oleks sissetungija tabamine tõenäoliselt peletanud eemale ka võimalikud kaasosalised ning vargus oleks jäänud toime panemata.
25.Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et AS Hendegren Eesti raportist nähtuv turvakoodi kasutamisega korduv kaupluseruumidesse sisenemine pärast häiret, 26.09.2004 päeval, katkestas põhjuslikkuse ahela kostja võimaliku lepingurikkumise ning varguse toimepanemisega kahju tekkimise vahel. Häire oli seotud sissetungiga kaupluseruumidesse. Kostja turvatöötaja A. K. ettekande kohaselt kuulis ta 26.09.2004 kell 05.15 teel juhtimiskeskusesse häiret ning jõudis objektile kohale umbes minutiga, enne objektile saadetud TULI-6 ekipaaži (kes saabus kell 05.18). Häire edastamise ja A. K. saabumise vahele jäänud aeg ei olnud piisav, et sissetungija oleks jõudnud anduri purustada, ronida kaupluseruumist redelit mööda läbi laeava ja katuseakna välja katusele, ca 3 meetri kõrguselt katuselt maha hüpata ning enne turvaauto saabumist märkamatult põgeneda. Seega pidi valveekipaaži kontrollimise ajal sissetungija viibima kaupluseruumides, vahelae peal asuvas ruumis või hoone katusel ning turvatöötajate poolt hoone katuse kontrollimisel oleks sissetungija suure tõenäosusega avastatud ning kinni võetud. Valveekipaaži lahkumise järel toimus esimene koodiga sisenemine 26.09.2004 kell 12.22, seejärel on koodiga sisenetud veel 14.21, 14.26,
14.54.Vahepeal on valvesüsteem lülitatud täisvalvesse kell 14.54 ja 19.21. Varguse fakti kohta algatatud kriminaalasi lõpetati aastal 2007, sest ei suudetud kindlaks teha varguse toime pannud isikut. Samas ei nähtu kriminaalmenetluse materjalidest, et oleks kindlalt tõendatud varguse toimepanemine läbi laeava. Eeltoodust tulenevalt on kostjapoolne lepingurikkumine põhjuslikus seoses AS-l Expert Estonia varguse läbi kahju tekkimisega.
26.Kostja ei vastuta pakettakna ja vahelae lõhkumisega hagejale tekitatud kahju eest. Vahelae ja akna lõhkumist ei oleks ära hoidnud ka kostjapoolne lepinguliste kohustuste eeskujulik täitmine. Kostja osutas elektroonilise valve teenust. Aknal ega vahelael töötavat valvesignalisatsiooni ei olnud, mistõttu nende lõhkumisel kostja valvekeskusele häiret ei edastatud.
27.Põhjusliku seose olemasolu ei väära ka AS-i Expert Estonia poolt kriminaalmenetluses ja kindlustusandjale edastatud varguse arvatav toimumise aeg 26.09.2004 kell 17.00 kuni 27.09.2004 kell 08.00. Varguse toimumise sellise ajaperioodi määras esimesena varguse avastanud tunnistaja A. S., kellelt saadud andmete alusel koostati avaldused politseile ja kindlustusseltsile. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud tunnistaja A. S. võimalikku seost vargusega ega varguse tegelikku toimepanemise aega märgitud ajavahemikul. Eelnev annab alust järeldada, et tunnistaja võis ajaperioodi alguskuupäevas eksida või lähtuda esialgu ajaperioodi määramisel sellest, et oli ise
26.09.2004 peale lõunat ja enne kella 17.00 kauplusehoonet väljast kontrollinud. Kohus ei pea usutavaks Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna 01.12.2006 vastust hageja järelepärimisele, et kriminaalmenetluse alustamise kohta 01.10.2004 hageja päringule saadetud vastuses on kirjaviga ning silmas on peetud varguse algusaega 25.09.2004 kell 17.00. Kuriteoteates ja kriminaalmenetluse alustamise teates kajastub varguse avastanud tunnistaja poolt varguse avastamisel ka tunnistajale G. L. avaldatu, et vargus võis toimuda ajavahemikul 26.09.2004 kell 17.00 kuni 27.09.2004 kell 08.00.
28.VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest kohaldatakse lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Vaidlust ei ole selle üle, et ruumidesse sisenemise õigust kostjal ei olnud, selleks pidanuks kohale tulema tellija esindaja. A. S. tellija esindajana kohale ei tulnud ning lubas kell 05.58 ekipaažil lahkuda. A. S. tunnistajana ülekuulamisel kinnitas kostja sõnu, et hoone välisel vaatlusel oli kõik korras, mingeid sissemurdmise jälgi näha ei olnud. Tunnistaja sõitis järgmisel päeval lõuna paiku jalgrattaga trenni minnes kaupluse juurest läbi, et veenduda objekti korrasolekus. Tunnistaja kinnitas, et kaupluseruumidesse sisenemiseks II korrusel äravõetud akent ei olnud katusele ronimata võimalik näha. Samuti kinnitas tunnistajana ülekuulatud AS Expert Estonia juhatuse liige A. K., et kostjal ei olnud õigust tellija esindajata hoonesse siseneda, kuid katuseakna kaudu sissemurdmine oleks avastatud ka hoonesse sisenemata, kui turvatöötajad oleksid läinud katusele. Tunnistaja A. S. seletuse järgi tema ise ei teadnud, mis vahelae peal on, tema ei olevat seal käinud. AS Expert Estonia juhatuse liikmena valvelepingu sõlminud tunnistaja A. K. ei teadnud, kas vahelaele on paigaldatud valvesüsteemid. Samas on tellija kindlustuslepingu sõlmimisel riskide hindamise lehel kinnitanud, et kõik valvatavad ruumid on kaetud tehnilise valvesüsteemiga, mis kahtlemata vähendas kindlustusriski ning mõjutas kindlustusmakset kindlustusvõtjale kasulikus suunas. Valvelepingust tulenes tellija kohustus tutvustada kostjat valveobjektiga, seal paiknevate valvesüsteemide ja häiresüsteemidega ning teavitada teda võimalikest reaalsetest ohtudest turvateenuse osutamisel. Tunnistajad A. S. ja A. K. tellija vastutavate töötajatena (kaupluse juhataja ja äriühingu juhatuse liige) olid teadlikud, et katuse kaudu on kauplusesse sisse murtud ka aastal 2002. Tunnistaja A. K. ütlustest nähtuvalt toimus varasem sissemurdmine 2004. aastal tehtud laeavast 5 m eemale tehtud avause kaudu. Sellele vaatamata vahelaele tehnilise valve seadmeid paigaldatud ei olnud. Seega AS Expert Estonia pärast esimest sissemurdmist ei võtnud tarvitusele vajalikke abinõusid, et laeava kaudu sissemurdmise võimalust minimaliseerida. Samuti varasemale sarnasele kogemusele vaatamata tunnistaja A. S., saanud kostjalt kõne häire kohta, ei esitanud kostjale täpsustavaid küsimusi ega juhtinud tähelepanu võimalusele, et sisse võib olla murtud katuse kaudu. Tunnistaja A. S. väidetel oli tegemist trafaretse kõnega, tunnistaja rahuldus saadud infoga, et tuli häire, kuid kaupluse aknad-uksed-seinad on korras ja hoone on valves, ning lubas valveekipaažil lahkuda. Eelnev lubab järeldada, et tellija esindajad suhtusid pealiskaudselt omapoolsetesse kohustustesse riskide vähendamisel ning AS Expert Estonia on osaliselt ise vastutav kahju tekkimise eest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole õiglane panna kostjale kõrgemat vastutust kui omanikule
endale. Täidetud on VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud eeldused kahjuhüvitise vähendamiseks.
29.Õige ei ole hageja seisukoht, et kostja töötajad viisid A. S. eksimusse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 mõttes, luues ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning seetõttu A. S. lubas valveekipaažil lahkuda. Kostja töötajad edastasid valvekeskuse kaudu A. S.le info, milles nad olid ise veendunud. A. S. omakorda veendus talle edastatud info paikapidavuses järgmisel päeval kohapeale tulles. Ka A. S. ei pidanud vajalikuks kontrollida hoone katust ega II korruse akent, kuigi oli teadlik selle kaudu sissemurdmise võimalusest. Veenev ei ole A. S. väide, et ta ei kontrollinud II korruse akent seetõttu, et see ei kuulunud tema tööülesannete hulka. Tunnistaja ega hageja ei ole esile toonud, et kauplusejuhataja ülesannete hulka kuulus hoone I korruse välise korrasoleku kontroll, mida tunnistaja 26.09.2004 kohapeal teostas. Eeltoodust kohus järeldab, et tunnistaja kaupluse juhatajana soovis veenduda, et häire ei olnud seotud sissetungiga, kuid ei pidanud seejuures vajalikuks lisaks välisele visuaalsele vaatlusele kontorolliks siseneda kaupluse ruumidesse ega kontrollida katust ja II korruse akent.
30.Õige ei ole tunnistaja A. K. seisukoht, et vastavalt lepingule pidi kostja jääma valvesse ning tellija oleks maksnud selle eest tasu 75 kr/h. Lepingust ei tulenenud kostja kohustust korraldada mehitatud valvet muul juhul, kui valveobjekti vastu suunatud õiguserikkumise sündmuskoha puutumatuse tagamiseks (lepingu p 1.1.c). Kostja töötajad valveobjekti vastu õiguserikkumise toimepanemist ei tuvastanud ning lahkusid objektilt tellija esindaja teadmisel ja nõusolekul.
31.Kostja ei nõustu kahju suurusega. Hageja nõutav kahju koosneb varastatud kauba väärtusest 143 397.63 krooni ning vahelae ja pakettakna parandamise kuludest 1880 krooni, kokku 145 277.63 krooni, millest on maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutus 5000 krooni.
32.Kahju suurus on asjas esitatud tõenditega tõendatud. Kauplusesse müügile võetud vara on hõlmatud kindlustuskaitsega sellele vaatamata, et konkreetset kindlustatud kaubanimekirja ei ole koostatud. Hageja selgitus, et kaup kui pidevalt muutuv objekt ei ole kindlustatud mitte kindlustusandjale esitatud nimekirja alusel, vaid on kindlustatud vastavalt igal ajahetkel olemasolevale reaalsele kauba hulgale. Maksimaalne kindlustushüvitis on piiratud kindlustussummaga 4 500 000 krooni. AS Expert Estonia on nii hagejale kui kriminaalmenetluses esitanud varastatud kauba väärtuse tõendamiseks sama nimekirja samade hindadega. Asjaolu, et sama kauba kohta eksisteerib ka kõrgemate hindadega inventuuriakt, ei anna alust kahelda kahju arvestuse õigsuses. Varastatud kauba olemasolu ja väärtus on asjas esitatud kaubaarvetega tõendatud. Kuna kostja vastutab hageja poolt kostjale hüvitatud kauba vargusega tekkinud kahju eest pooles ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista 138 397.63 krooni (so 140 277.63– 1880) : 2 = 69 198.81 krooni.
33.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viidatud sätte lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja TsÜS § 113 lg-st 8 tulenevaid vastuväiteid viivise suurusele ja arvestusele ei ole esitanud.
34.Hageja taotleb kostjalt välja mõista seisuga 20.03.2007 sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 29 764.65 krooni ja edasi viivised protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja vastutab kahju hüvitamise eest osaliselt, on kostja viivitanud üksnes summa 69 198.81 krooni tasumisega ning vastavalt tuleb vähendada ka viivisenõuet. Viivised tuleb TsMS § 367 kohaselt summaliselt välja mõista kohtuotsuse 31.03.2009 tegemise aja seisuga ning edasi seaduses sätestatud määras protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni.
35.Lähtudes hageja määratud viivis arvestamise perioodist ja määradest, on viivisearvestus põhivõlgnevuse summa 69 198.81 järgi järgmine: 14.12.2004 – 31.12.2005 9 % aastas, so 0,0246 % ehk 17.022 krooni päevas x 383 päeva = 6519.43 krooni 01.01.2006 – 30.06.2006 9,25 % aastas, so 0,0253 % ehk 17.507 krooni päevas x 181 päeva = 3168.77 krooni 01.07.2006 – 31.12.2006 9,75 % aastas, so 0,0267 % ehk 18.476 krooni päevas x 184 päeva = 3399.58 krooni 01.01.2007 – 30.06.2007 10,50 % aastas, so 0,0288 % ehk 19.929 krooni päevas x 181 päeva = 3607.15 krooni; 01.07.2007 – 31.12.2008 11 % aastas, so 0,0301 % päevas ehk 20.829 krooni päevas x 550 päeva = 11 455.95 krooni; 01.01.2009 – 31.12.2009 9,5 % aastas, so 0,0260 % päevas ehk 17.992 krooni päevas x 90 päeva = 1619.28 krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viiviseid perioodil 14.12.2004 – 31.03.2009 kahju hüvitamisega viivitamise eest summas 29 770.16 krooni. Apellatsioonkaebus
36.AS G4S Eesti palub Harju Maakohtu otsuse tühistada, teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
37.Maakohus leidis, et kostja jättis järgimata käibes vajaliku hoole. Kostja leiab jätkuvalt, et tal ei olnud valvelepingust tulenevalt kohustust kontrollida hoone katust, kuna valveleping oli sõlmitud I korrusel asuva kaupluse valvamiseks ning katusele pääsemiseks ei olnud AS Expert Estonia loonud ka tehnilisi võimalusi. Maakohus leidis, et statsionaarse redeli paigutamine tellija poolt, pääsemaks kiiresti II korruse katusele, pigem suurendaks õigusrikkumise ohtu. Asja selliselt käsitledes, jõuaksime praktikas ebamõistliku olukorrani, kus valvefirma peab kaasas kandma redeleid ka oluliselt kõrgemate hoonete katusele ronimiseks ja turvatöötaja peakski katusele ronima.
38.Kui isegi oletada, et turvatöötajad pidanuks valvelepingust tulenevalt II korruse katusele ronima, siis maakohtu järelduste pinnalt selline rikkumine ei olnud põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, so kahju tekkimisega, sest maakohus on samaaegselt ka tuvastanud, et ei ole tõendatud, et häiresignaali saabumise ajaks oli katuseaken eest ära tõstetud ja sissemurdmine aset leidnud. Maakohus on ka tuvastanud, et varastatud kaupa ei saadud välja viia katuseakna (II korruse) kaudu ja seda võidi teha ukse kaudu turvakoode kaustades.
39.Maakohus leidis, et korduv kaupluseruumidesse sisenemine pärast häiret, vastupidiselt kostja seisukohale, ei katkestanud põhjuslikkuse ahelat valvelepingu väidetava rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Maakohtu osundatud järelduses on selged küsitavused, sh miks pidi isik või isikud, kes varguse toime panid, jälgede segamiseks teekonda anduri saboteerimiseks alustama katusele ronimisega, teades, et selle avause
kaudu neil vargust niikuinii sooritada ei õnnestu ja kui neil oli ka võimalus siseneda kaupluseruumi turvakoodide abil, st täiesti segamatult ja praktiliselt riskivabalt.
40.Olulisim vastuolu maakohtu otsuses on järgmine: kohus leidis ühelt poolt, et kaup võidi välja viia ukse kaudu turvakoode kasutades, kuid teiselt poolt, et AS-i Hedengren Eesti raportist nähtuv korduv kaupluseruumidesse sisenemine pärast häiret turvakoode kasutades ei katkesta põhjuslikkuse ahelat kostja poolt väidetava valvelepingu eiramise ja saabunud kahju vahel. Kostja on veendunud, et maakohtu otsuses kirjeldatud olustik katkestab põhjuslikkuse ahela. Kui kauplusesse siseneti turvakoode kasutades ja selliselt viidi välja varastatud kaup ukse kaudu, siis just sellise tegevusega läks kaup kaotsi ja tekkis kahju. Turvakoodidega kauplusse sisenemisel ja kaubaga sealt väljumisele ei olnud kostjal kohustust ega ka võimalust sekkuda sel põhjusel, et sellise tegevuse tagajärjel ei saabu keskusesse valvelepingu alusel reageerimiseks kohustuslikku häiresignaali. 26.02.2009 võttis hageja omaks, et pärast häiresignaali ja enne varguse avastamist võis oma töötaja küll kaupluseruumides sees käia: kas siis mingeid asju võtmas, arvutiga mängimas või koristamas. Sel ajal ei saanud seega olla vargus toime pandud, kuna varguse avastas 27.09.2004 hommikul kaupluse juhataja tööle tulles. Seega on väljaspool vaidlust, et kuidas ka ei käsitletaks turvafirma töötajate tegutsemist häiresignaali peale objektile saabumisel, käisid pärast turvafirma töötajate lahkumist ja enne varguse avastamist kaupluses turvakoode kasutades kaupluse töötajad. Selliste asjaolude ilmsikstulemisel pidanuks maakohus jätma hagi täies ulatuses rahuldamata.
41.Lisaks ei ole tõendatud varastatuks kirjeldatud kauba asumine Pärnu mnt 186 kaupluses varguse hetkel ega ka asjaolu, et kirjeldatud kaup üldse oli AS-le Expert Estonia üle antud. Toimikus nähtub ühele ja samale kaubale kolm erinevat sisseostuhinda, millist asjaolu ei ole võimalik seletada raamatupidamiskannetega ega ühegi inventuuriaktiga – ühe ja sama kauba sisseostuhind ei saa muutuda. Vastustaja seisukoht
42.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
43.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära apellandi esindaja ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kooskõlas TsMS § 652 lg 1 p-ga 1 võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja kolleegium ei pea nende asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
44.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) hageja kui kindlustusandja ja Finesco AS-i (hilisem AS Expert lk Estonia) vahel oli 12.04.2004 sõlmitud ettevõtte varakindlustuse leping (poliis t I kd lk 8), mille alusel hüvitas hageja 25.11.2004 kindlustusvõtjale kahjujuhtumi läbi tekkinud kahju 140 277.63 krooni (maksekorraldus samas lk 19); kahjujuhtumiks oli vargus asukohaga Pärnu mnt 186 Tallinnas (samas lk 9); 2) kostja ja Finesco AS-i vahel oli 16.06.1997 sõlmitud elektroonilise valve organiseerimise leping (samas lk 64-68), mille lisa nr 12 kohaselt lisandus alates 04.04.2001 valveobjektide nimekirja kauplus asukohaga Pärnu mnt 186 Tallinnas (samas lk 69).
45.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu.
Kindlustusandja on esitanud kahju hüvitamise nõude kostja kui lepingu alusel kindlustusvõtjale valveteenust osutanud isiku vastu. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas kostja rikkus 16.06.1997 lepingut, siis kas see rikkumine põhjustas hagetava kahju. Nii lepingurikkumise kui põhjusliku seose tõendamiskoormus lasub tulenevalt VÕS § 127 lg-dest 1 ja 4 hagejal, kostjal tuli tõendada rikkumise vabandatavust, mis vabastaks ta vastutusest vastavalt VÕS § 103 lg-le 1.
46.Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega vaidlustatud otsuse p-des 8-12, milles kohus jõudis järeldustele, et kostja ei tegutsenud 26.09.2004 peale valvatavalt objektilt häire saamist professionaalsele valveteenust osutavale ettevõttele vajaliku hoolsusega VÕS § 104 lg 3 mõttes, kui ei selgitanud välja häire põhjust, vaid piirdus objekti visuaalse vaatlusega ja andis tellija esindajale eksitava info, et kõik on korras. Vastavalt kostja väljasõiduaktile nr 006474 26.09.2004 (t I kd lk 71) oli häire põhjuseks teadmata tehniline rike. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et peale häiret objektile sõitnud valvetöötajad oleksid võtnud ette mingeid toiminguid, et saada teada häire põhjust. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et isegi kui maapinnalt ei olnud näha katuseakent ja valvetöötajatel puudus redel või muu tehniline võimalus, et katust kontrollida, oli neil võimalus nõuda tellija esindaja objektile kohale ilmumist, et siseneda kaupluse ruumidesse ja teha kindlaks tehnilise rikke põhjus. Seda võimalust ei kasutatud ja vastavalt sündmuse ülevaatuse aktile (samas lk 72) tehti katuseakna eemaldamine ja anduri saboteerimine kindlaks alles 27.09.2004, see oli peale varguse avastamist.
47.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et tal ei olnud valvelepingust johtuvalt kohustust kontrollida hoone katust, kuna leping oli sõlmitud I korrusel asuva kaupluse valvamiseks ja katusele pääsemiseks ei olnud tellija loonud tehnilisi tingimusi. Vastavalt lepingu p-le 2.2 oli kostja kohustatud valveobjektile saabumisel selgitama välja häire põhjuse. Tulenevalt VÕS § 620 lg-st 2 pidi kostja majandustegevuses tegutseva käsundisaajana tegutsema üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Vastustaja on asjakohaselt juhtinud tähelepanu kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb valveobjekti välise terviklikkuse kontrollimise kohustuse hulka lugeda ka katuse kontrollimise kohustus, sest Eesti oludes on katuse kaudu valveobjektile sissemurdmisi esinenud ja katuse kontrollimine turvafirma poolt on vastavalt asjaoludele kooskõlas valvelepingu olemuse ja eesmärgiga ning kuulub Eesti turvafirmade praktikasse (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-2/915/05 23.09.2005). Kaebuse viide kõrghoonetele on emotsionaalne ega ole konkreetses vaidluses asjakohane. Konkreetsel objektil asuvad valvatavad ruumid I korrusel ja hoone ise on vaid osaliselt kahekorruseline (fotod samas lk 13-17) ning seega pidi ka praktiliselt olema kostja töötajatel võimalik katust kontrollida. Seda enam, et juba aastal 2002 oli toimunud samasse kauplusesse sissemurdmine ja seda nimelt hoone katuse kaudu. Kuidas professionaalsed valvetöötajad igal konkreetsel objektil vajadusel katust kontrollima pääsevad (redeli vmt tehnilise vahendi abil), tuleb otsustada nende poolt koos tööandja ja vajadusel ka tellijaga.
48.Küll aga nõustub kolleegium apellandiga selles osas, et tsiviilasjas esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud põhjuslik seos kostja poolt lepingurikkumise ja kindlustusvõtjal kahju tekkimise vahel. Maakohtu otsus on selles osas tõepoolest vastuoluline. Põhjusliku seose kindlaks tegemiseks tuleb uurida, kas ajaliselt eelnev nähtus oli järgneva nähtusega sellises seoses (kas vahetus või põhjusahelas), et ilma esimeseta ei oleks teist saabunud. Seega käesolevas vaidluses --- kas katuseakna kaudu sissemurdmise ja liikumisanduri saboteerimise tagajärjel läksid kauplusest kaduma asjad, millede väärtuse kindlustusandja hüvitas. Käesolevas asjas juhtis ringkonnakohus juba 17.06.2008 otsuses (t II kd lk 30-38) tähelepanu asjaolule, et
esitatud tõenditest ei ole selge, millal asjad kaduma läksid ehk millal vargus tegelikkuses toime pandi ning et kui peaks leidma kinnitust asjaolu, et kaupluse töötajad on puhkepäeval pärast häiret kauplusesse sisenenud ja on selle nii kindlustusandja, valveteenuse osutaja kui politsei ees maha vaikinud, siis ei vasta tegelikkusele hageja poolt esile toodud sündmuste asjaolud ega ole selge, kas vargus toimus enne või pärast turvakoodidega objektile sisenemist ega seeläbi asjade kaotsimineku seos kostja käitumisega. Tsiviilasja uuel arutamisel pooled täiendavaid tõendeid ega asjaolusid ei esitanud. Seega tuleb otsuse tegemisel lähtuda menetluse käigus seni esitatud tõenditest, sest tegemist on hagimenetlusega ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 on oma väidete tõendamiseks tõendite esitamine poole ülesanne. Ka selgitas ringkonnakohus asjaolusid, millised vajaksid täiendavat tõendamist.
49.Otsuse p-s 13 jõudis maakohus A. S. kriminaalasjas antud ütluste (kr/asja t väljavõte lk 9-10), sama isiku poolt hagejale esitatud seletuskirja (t I kd lk 61) ja AS Hedegren Eesti valvekeskuse sündmuste väljatüki (kr/asja t väljavõte lk 51-52), samuti kostja häireraporti väljatrüki (samas lk 40-45) alusel järeldusele, et on tõenäoline, et vargust ei pandud toime kohe sissemurdmise järel 26.09.2004 varahommikul ja seda ei pandud toime laeava ja eemaldatud katuseakna kaudu. Kolleegium nõustub selle järeldusega, kuna tõendeid, mis vastupidist tõendaks, tsiviilasja toimik ega selle juurde võetud väljavõte kriminaalasjast ei sisalda. Ajavahemik häire kostja valvekeskusesse jõudmise ja ekipaaži objektile jõudmise vahel oli 3 minutit, ekipaaž lahkus 40 minuti möödudes peale häiret, 15 sekundi möödudes peale häiret valve taastus, korduvaid häireid ei fikseeritud. Ka puuduvad tõendid, et valvesignalisatsioon ei oleks olnud töökorras, välja arvatud saboteeritud andur kodukino demonstratsiooniruumis ja muusikakeskuste ruumis olnud IP-andur. Tunnistaja J. K., kes töötas kostja juures tehnilise eksperdina, ütluste ja hageja poolt koostatud sündmuskoha ülevaatuse akti (t I kd lk 11) alusel jõudis maakohus lisaks veenvale järeldusele, et puuduvad tõendid, et pärast häiret oleks olnud võimalik kaupluse ruumides andurite mõjupiirkonnas liikuda ja kaupa laeava kaudu välja viia ilma, et andurid oleksid edastanud valvekeskusesse uue häire.
50.Samas on kr/asjas kogutud dokumentaalsete tõendite hulgas AS-i Hedegren Eesti valvekeskuse väljatrükk vaidlusaluse objekti kohta (väljavõte kr/asjast t lk 51-52). Puudub vaidlus, et tegemist on äriühinguga, milline paigaldas valvatavatesse kaupluseruumidesse valveseadmed ja millisel on oma valvekeskus, kus salvestatakse paigaldatud seadmetega fikseeritud sündmused. Nimetatud väljatrükist nähtub, et 26.09.2004 päeva jooksul (see oli päev peale häiret) oli korduvalt (kell 12.22, 14.21, 14.26, 14.54 ja 19.19) sisenetud koodidega kaupluseruumidesse, samuti pandud ruumid uuesti täisvalvesse (kell 14.54, 19.21). Sellist liikumist kohtule teadmata põhjusel kostja poolt ei fikseeritud, kuid hageja esindaja on kohtumenetluse käigus möönnud, et mingi liikumine (koristajad või töötajad asju toomas või arvutiga mängimas) võis ruumides tõepoolest toimuda (t II kd lk 51). Ka ei ole hageja esitanud tõendeid, mis lükkaks AS-i Hedegren Eesti andmed ümber või annaks aluse tõlgendada neid muul viisil, kui teeb seda kostja ja tegi maakohus. Puudub vaidlus, et asjade kadumisest (vargusest) teatati politseile alles 27.09.2004 (esmaspäeva) hommikul, kui tööle jõudis kaupluse juhataja. Seega saab kogu sündmustikust olla vaid üks mõistlik järeldus --- asjad pidid kaupluses alles olema veel 26.09.2004 kell 19.21, kui keegi pani ruumid täisvalvesse, sest vastasel korral oleks juba 26.09.2004 päeva jooksul vargusest teatatud. Kuna seda ei tehtud, siis järelikult pidid asjad alles olema. Ja seega ei saanud kostja käitumine häire järgselt (häire põhjuse kindlaks tegemata jätmine) olla põhjuslikus seoses kaupluse ruumidest asjade kadumisega. Ei
ole tõendatud, et kui 26.09.2004 varahommikul oleksid kostja töötajad sisenenud kaupluse ruumidesse või oleksid avastanud katkise katuseakna (juhul, kui see siis tõepoolest katki juba oli), ei oleks sama päeva õhtul või järgmisel öösel kauplusest asjad kaduma läinud. Muud varguse toimumise aega (varasemat) aga tsiviilasjas esitatud tõendite alusel järeldada ei ole võimalik.
51.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, kes seostas põhjusliku seose kostja lepingurikkumise ja kahju vahel selliselt, et kui kostja töötajad oleksid peale häiret kontrollinud kaupluse katust, oleksid nad suure tõenäosusega avastanud kas kaupluseruumidest, vahelae peal asuvast ruumist või katuselt sissetungija ja oleksid ta kinni võtnud ning sissetungija tabamine oleks peletanud eemale ka võimalikud kaasosalised ning vargus oleks jäänud toime panemata. Tegemist on maakohtu oletusega, küll loogilisega, kuid siiski oletusega. Puuduvad tõendid, mis kasvõi kaudselt tõendaksid, et vahetult peale häiret katusel või ruumides keegi isik viibis ja seda ka siis, kui kohale oli jõudnud valveekipaaž. Eelpool nõustus kolleegium maakohtu järeldusega, et tõendatud on, et kaupa ei olnud selleks ajaks veel ära jõutud viia, kuid samad tõendid ei anna alust järeldada, et väidetav sissemurdja/häire põhjustaja ei oleks ise füüsiliselt jõudnud katuselt alla hüpata ja lahkuda.
52.Kuna eelpool jõudis kolleegium seisukohale, et tõendamist ei leidnud üks õigusvastaselt kahju tekitamise koosseisu elementidest (põhjuslik seos), siis sõltumata lepingurikkumise tuvastamisest langeb kostja vastutuse alus ära ja tähtsust ei oma seega ka kahju suurus. Nimetatud põhjusel ei analüüsi kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohti kahju suuruse kohta. Põhinõude rahuldamata jäämise korral ei ole võimalik rahuldada ka kõrvalnõuet.
53.Hagi rahuldamata jäämisel ja apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jäävad menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus hageja/vastustaja kanda. Käesolevas vaidluses kuulub rakendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, mille kohaselt enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele rakendada kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega kuuluvad rakendamisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg-d 1 ja 8 ning § 61 lg 1 p 1. Nimetatud sätete kohaselt mõistis kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, kusjuures õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldamata osalt kostjale.
54.Eeltoodu alusel tuleb hagejal hüvitada kostjale järgmised kulud: 1) riigilõiv 9250 krooni apellatsioonkaebuselt (tasutud 09.05.2007, dokument t II kd lk 9); 2) riigilõiv 10 000 krooni apellatsioonkaebuselt (tasutud 29.04.2009 ja 22.05.2009, t II kd lk 80, 86); 3) 5% 152 142-st (140 277.63 + 11 864.37), see on 7601.10 krooni õigusabi eest (dokumendid kulu kandmise kohta t I kd lk-d 230-247, II kd lk-d 49-50 ja 101-104).
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.