Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Tiia Mõtsnik 26.novembril 2009.a,, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-19400/500 BIGBANK AS hagi J V ja RP vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
9 734.27 krooni
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja BIGBANK AS , hageja esindaja: A Rjabova Kostja J V isikukood XXX, elukoht: XXX Kostja RP isikukood XXX, elukoht: XXX
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista J V ja RP solidaarselt 15 090,47 krooni BIGBANK AS-i kasuks. Välja mõista J V ja RP viivist 29,268% aastas põhivõla summalt 8 284,27 krooni alates 18.02.2009.a. kuni põhinõude täieliku täitmiseni BIGBANK AS-i kasuks. Menetluskulu jätta täies ulatuses solidaarselt J V ja RPi kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Menetlusabi taotlemise kord
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja J V (edaspidi põhivõlgnik) 2.02.2007 tarbijakrediidilepingu . Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 9 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 29,26% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Hageja sõlmis 2.02.2007 RP’iga (edaspidi käendaja) käenduslepingu. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Hageja hoiatas 07.08.2007 kostjatele saadetud lepingu ülesütlemishoiatustega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 30.08.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses ning käendajale saadetud nõudekirjas nõudis hageja kostjatelt 12 549,08 krooni tasumist, millest 8 284,27 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 1 121,26 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 656,85 krooni leppetrahv, 36,70 krooni viivis ning 1 450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 29,26% krediidisummast ühe aasta kohta. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Kostjad on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1 450 krooni kostjatele 04.06.2007 ja 02.07.2007 saadetud meeldetuletuskirjade, 07.08.2007 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ning 30.08.2007 saadetud lepingu ülesütlemisavalduste eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.3 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista 1 450 krooni. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 9 734,27 krooni ja viivise rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumisega viivitamiselt määraga 29,26% võlgnetavalt summalt aastas. 18.02.2009 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4 234,94 krooni. Käendaja vastutab põhivõlgnikuga solidaarselt VÕS § 145 lg 1 alusel käenduslepingust tulenevas maksimummääras 23 375 krooni ning käenduse tähtajaga 1.03.2011. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja 15 090,47 krooni, millest 8 284,27 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 1 121,26 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 4 234,94 krooni viivis. Samuti palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt alates 18.02.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,26% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
Kostja J V hagile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Kostja RPi vastuse kohaselt loobub ta võla tasumisest, kuna põhivõlgnik on maksevõimeline isik.
Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja J V sõlminud 2.02.2007 tarbijakrediidilepingu . Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 9 000 krooni krediiti intressiga 29,26% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. 2.02.2007 on hageja ja RPi vahel
sõlmitud käendusleping. Kostjad ei ole võlga tasunud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingu alusel andis hageja põhivõlgnikule 9 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Põhivõlgnik on rikkunud lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 07.08.2007 kostjatele saadetud lepingu ülesütlemishoiatustega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kuivõrd kostjad lepingulist kohustust ei täitnud, ütles hageja põhjendatult 30.08.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduse ning käendajale saadetud nõudekirjaga on tõendatud, et hageja nõudis kostjatelt 12 549,08 krooni tasumist, millest 8 284,27 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 1 121,26 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 656,85 krooni leppetrahv, 36,70 krooni viivis ning 1 450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kohus leiab, et käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingu rikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostjad ei ole kohtule tõendanud pärast lepingu ülesütlemist tagastamata krediidisumma katteksmaksete tegemist, on kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 8 284,27 krooni, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Ülalnimetatud tarbijakrediidilepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 29,26% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostjad ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb
kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 1 121,26 krooni. Kohus leiab, et hagi võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmise osas tuleb samuti rahuldada. Hageja 1 450 krooni suurune kulude hüvitamise nõue põhineb üldtingimuste p-l 9.3 ja hinnakirjal, mille kohaldamises olid pooled kokku leppinud. Üldtingimuste p 9.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus nõustub hagejaga, et hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Hageja on esitanud kohtule tõendid kostjatele meeldetuletuskirjade, hoiatuste ja lepingu ülesütlemisavalduste saatmise kohta. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Seega on antud juhul lepingujärgselt viivise määraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 29,26% võlgnetavalt summalt aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et 18.02.2009 seisuga, mil hageja esitas kostjate vastu hagi kohtule, tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 4 234,94 krooni. Kostjad ei ole hageja viivise arvestust vaidlustanud. TsMS § 367 alusel tuleb lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 18.02.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,26% tagastamata krediidisummalt aastas. Eeltoodud põhjendustele kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses.
TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.