Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
25 november 2009 Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-20235
Tsiviilasi
L O hagi AS PPvastu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L O (ik XXX,elukoht XXX) Kostja AS PP(registrikood XXX,asukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
20.10.2009 ,avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja L O Kostja esindaja K Vahtra
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AS-lt PP 2031 (kaks tuhat kolmkümmend üks) krooni L O kasuks.
Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;vastasel juhul loetakse,et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses.
Asjaolud ja hageja nõue 05.05.2009 a. esitatud hagiavalduse kohaselt tunnistas Töövaidluskomisjon oma 30.03.2009 a. otsusega töölepingu lõpetamise hagejaga TLS § 86 p.6 alusel ebaseaduslikuks ja ennistas hageja tööle.Töölt sunnitud puudumise aja eest mõisteti välja 65 päeva keskmine palk arvestusega 330 krooni päevas.Tegelikult on hageja keskmine päevapalk 449.15 krooni.Hageja palub kostjalt välja mõista vähemsaadud 65 päeva palk arvestusega 449.15 krooni päev. 21.07.2009 on hageja nõudeid täpsustanud ,nõustub kostja poolt esitatud keskmise päevapalga arvestusega 420 krooni ulatuses ,kuid leiab,et talle on 9,32 päeva kasutamata puhkuse eest vähem makstud hüvitist,puhkusetasu ei ole arvestatud tulenevalt keskmisest palgast 420 krooni päev,kasutamata puhkuse eest perioodil 23.12.08-31.03.09 on väljamaksmata hüvitis. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitist 1 kuu keskmise palga ulatuses ja kasutamata puhkuse eest kompensatsiooni arvestusega 420 krooni päev. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja kinnitab,et töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud summa on hagejale välja makstud arvestusega 330 krooni päevas.Raamatupidamisprogrammi veast tulenevalt oli hagejale keskmise palga arvestamisel tehtud viga ,tegelikult oli hageja keskmine päevapalk vastavalt ”keskmise palga arvutamise korrale” 420.079 krooni.Vahe summas 5855.15 krooni on hagejale välja makstud 29.06.2009 a.Hageja esitatud keskmise palga arvestuskäik ei tulene keskmise palga arvutamist reguleerivast määrusest. Kostja vaidleb vastu hageja esitatud puhkusetasu arvestamisele,kus hageja on aluseks võtnud keskmise päevapalga 420 krooni.Perioodi eest 10.09.08-22.12.08 on hagejale arvestatud ja väljamakstud kasutamata puhkuse eest 1145.15 krooni õigeaegselt ja vastavuses puhkusetasu arvestamise korrale.Perioodi eest 23.12.2008-31.03.2009 on hagejal õigus saada puhkusekompensatsiooni 6,99 päeva eest arvestusega 290.56 krooni päevas summas 2031 krooni.Hageja nõue kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise saamiseks 9,32 päeva eest on alusetu.Hageja lõpparvet ei ole kinni peetud. Hagejale tasuti lõpparve töölepingu lõpetamisel .Hageja ennistati 30.03.2008 a.töövaidluskomisjoni otsusega tööle.Tööleping hagejaga lõpetati 31.03.2009 hageja algatusel. Kostja on nõus töölt eemaloldud aja eest hagejale kujunenud kasutamata puhkuse 6,99 päeva eest rahalise hüvitise väljamaksmisega ,kuid vaidleb vastu lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise saamise nõudele.Hagejale on lõpparve välja makstud.Kostja väitel ei olnud töövaidluskomisjoni otsus hagejaga töölepingu lõpetamise ajaks veel jõustunud ja puhkusetasu maksmisega viivituse tekitas vaidlus alusandmete osas.Kostja palub jätta hageja nõue lõpparve maksmisega viivitamise eest keskmise palga saamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil nõustus hageja perioodi eest 23.12.08-31.03.08 kasutamata 6,99 päeva eest saadava rahalise hüvitise kostja esitatud arvestusega ja palus lisaks sellele välja mõista ka ühe kuu keskmine palk lõpparve maksmisega viivitamise eest. Kohus ,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
Vaidlustamata asjaolud: Tööleping hagejaga lõpetati TLS § 86 p.6 alusel 22.12.2008 a. Töövaidluskomisjoni 30.03.2009 otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja hageja ennistati tööle ning mõisteti välja töölt sunnitud 65 päeva eest keskmine palk 21 450 krooni. 31.03.2009 a. asus hageja tööle ja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks .Tööleping hagejaga lõpetati 31.03.2009 a. Hageja väitel oli talle keskmise palga arvestamise aluseks olev päevapalk arvestatud valesti,mistõttu maksti talle keskmist palka vähem. Kostja tunnistab,et viga arvutiprogrammis põhjustas hagejale ebaõige keskmise päevapalga arvestuse.Vähemmakstud palk on hagejale üle kantud,mida kinnitab ka hageja ise loobudes sellest nõudest. Hageja nõue perioodil 10.09.08-23.12.08 kasutamata 9,32 päeva puhkusetasu saamiseks arvestades keskmist päevapalka 420 krooni päev, on alusetu.Puhkusetasu arvutamise kord on sätestatud Vabariigi valitsuse määrusega nr.278,mille kohaselt ,kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud,kuid vähemalt ühe kalendrikuu,võetakse päevatasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Hagejaga lõpetati tööleping detsembris,seega on kasutamata puhkuse tasu arvestamise aluseks detsembrikuule eelnenud kuud (september,oktoober,november).Päevatasu arvutamisel jagatakse väljateenitud palgasumma kalendripäevade arvuga. Hagejale on arvestatud 9,32 puhkusepäeva eest rahaline hüvitus summas 2769.25 krooni,mis on hageja poolt kätte saadud. Hageja nõue keskmise palga saamiseks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab,et kostja ei ole viivitanud hageja lõpparve väljamaksmisega TLS § 119 lg.2 mõttes .Kohtu hinnangul on lõpparve kinnipidamisega tegemist juhul,kui tööandja ei maksa seaduses ettenähtud ajal töötajale tema lõpparvet tervikuna. Lõpparvena on hagejale maksekorraldusega nr.1743 23.12.2008 a välja makstud 3440.25 krooni ,maksekorraldusega nr.253 08.04.2009 a. välja makstud 10 625 krooni,maksekorraldusega nr.821 29.06.2009 a. 4533.15 krooni ja töötasuna maksekorralduse nr.468 11.05.2009 a. alusel 6219 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kasutamata jäänud puhkuse eest perioodil 23.12.0831.03.03.09 6,99 päeva ulatuses rahaline hüvitis 2031 krooni.Kostja nõudele vastu ei vaidle vaid selgitab,et 6,99 päeva kasutamata puhkust lisandus seoses hageja tööle ennistamisega ning kuna toimus vaidlus alusandmete üle ,tekkis viivitus hüvitise väljamaksmisega. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt summas 2031 krooni (brutosummas). Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.