Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-09-2715
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. november 2009, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
KÜ Järveküla tee 62 hagi M.P.`i vastu võlgnevuse nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
3667,26 krooni
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Järveküla tee 62 (RK 80170265)
Hageja esindaja:
M. A. (seaduslik esindaja)
Kostja:
M.P. (IK xxx)
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates kostjale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvele nr 221013921094 AS Hansapank, viitenumber 3100057484 kautsjoni 1000 (üks tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Hageja võib esitada Tartu ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse 1(4)
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
Viru Maakohtu 16. märtsi 2009 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja esitas 01. aprillil 2009 kohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 1 p 3 kohaselt, asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 16. märtsi 2009 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) ei ole kohus täielikult lahendanud hageja nõuet hageja menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Tsiviilasja materjalide kohaselt tasus hageja menetluskuludena riigilõivu 1000 krooni, hagiavalduse koostamise eest 750 krooni ja kohalikus ajalehes kuulutuse avaldamise eest 90 krooni, kokku 2140 krooni. Viru Maakohtu 16. märtsi 2009 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) jättis ohus menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1000 krooni riigilõivu katteks. Seega on Viru Maakohtu 16. märtsi 2009 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud summas 750 + 90 = 840 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses /---/. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja nimetas menetluskuludena hagiavalduse koostamise tasu 750 krooni ja kohalikus ajalehes teate avaldamise kulu 90 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja lg 2, menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Lähtuvalt TsMS § 143 p 1-6, asja läbivaatamise kulud on: 1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud; 2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; 3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; 4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja 2(4)
eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud; 41) menetlusdokumentide väljastamise kulud; 5) väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud; 6) tsiviilasja hinna määramise kulud ning vastavalt TsMS § 144 p 1-7, kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud; 7) maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja poolt hagiavalduse koostamise kulu 750 krooni tuleb lugeda hageja esindaja kuluks, mis on kohtuväline kulu ja seega menetluskulu. Hageja poolt esindaja kulu kandmist tõendab juriidilise büroo 08. jaanuari 2009 arve nr N 09/1 (t.l.-11) ja maksekorraldus (t.l.-12). Hageja poolt kohalikus ajalehes teate avaldamise eest tasutud 90 krooni ei saa lugeda menetluskuluks, kuna tegemist ei ole ei asja läbivaatamise kulu ega kohtuvälise kuluga. Kohalikus ajalehes avaldatud kuulutusest (t.l.-8) selgub, et hageja on teatanud ajalehe kaudu võlgnevuse suuruse ning võimalusest, et hageja pöördub võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Kuulutus ilmus 12. detsembril 2008, s.o enne kohtumenetluse algust. Kohus jõuab järeldusele, et hageja poolt kohalikus ajalehes avaldatud kuulutus ei ole seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ning seega ei ole tegemist menetluskuluga. Ajalehekuulutus on avaldatud hageja enda initsiatiivil ning seotud võlgnevuse sissenõudmisega, s.t ajalehekuulutuse avaldamise kulu on kostja poolt hagejale tekitatud varaline kahju. Nimetatud kahju osas käesolevas tsiviilasjas nõuet esitatud ei ole. Kohus leiab, et hageja taotlus kohalikus ajalehes teate avaldamise eest tasutud 90 krooni väljamõistmiseks menetluskuluna tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses võlgniku kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 750 krooni. Täiendava otsuse menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
3(4)
Hageja esitas taotluse menetluskulude – täiendava otsuse taotluse koostamise kulu summas 300 krooni – väljamõistmiseks kostjalt. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud juriidilise büroo 30. märtsi 2009 arvega nr N 09/4 ja maksekorraldusega 31. märtsist 2009. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendava otsuse menetluskulu 300 krooni. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Evi Kool Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.