Tsiviilasi nr 2-08-48741
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse tegemise aeg ja koht
25. november 2009. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-48741
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avaldus Estela Makkar (endine Albert) vastu 25 900,67 krooni väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetlustähtaja ennistamise lahendamine ja määruskaebuse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
avaldaja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); avaldaja lepinguline esindaja Ene Solovjev (Julianus Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); võlgnik Estela Makkar võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Marina Valge (Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht Vanemuise 21a, 51014 Tartu).
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
31.08.2009. a tegi Tartu Maakohus kohtumääruse (maksekäsu) ja nõudis võlgnikult avaldaja kasuks sisse võlgnevuse 25 900,67 krooni ja menetluskulud 5 770 krooni. Võlgnik sai määruse kätte 21.09.2009. a ja esitas 24.09.2009. a kohtule avalduse, milles teatas, et on perioodil 07.12.2007. a kuni 14.08.2008. a tasunud Tele2 Eesti AS-le kogu võlgnevuse 26 960,70 krooni. 13.10.2009. a saabus kohtusse võlgniku määruskaebus koos taotlusega määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 191/2009/2806. Menetlustähtaja ennistamise taotluse kohaselt arvas võlgnik 24.09.2009. a kohtule avaldust esitades, et tema võlgnevuse probleem on lahendatud. Alles pärast kohtust saabunud telefonikõnet 09.10.2009. a sai võlgnikule selgeks, et määrus on jõus ning selle tühistamiseks tuleb esitada määruskaebus. Võlgnikul oli määrusest nähtuvalt teadmine, et kaebetähtaeg on kolm nädalat. Samuti usaldas võlgnik kohtust talle öeldut, et määruskaebus tuleb esitada 13.10.2009. a. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik seisukohal, et kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel, mistõttu palub võlgnik määruskaebuse esitamise tähtaja ennistada. Määruskaebuse kohaselt leiab võlgnik, et Tele2 Eesti AS on 31.05.2008. a nõuet avaldajale loovutades käitunud pahatahtlikult, kuna võlgnik maksis Tele2 Eesti AS-le võlga igakuuliselt ja nõude loovutamise ajaks oli võlast tasutud juba 11 000 krooni. Vaatamata sellele ei teavitanud nõude loovutaja avaldajat, et võlgnevust tasutakse ja on juba tasutud. Kogu võlgnevus summas 26 960,70 krooni sai Tele2 Eesti AS-le tasutud 14.08.2008. a. Nõude loovutamisest avaldajale sai võlgnik teada alles 09.04.2009. a. Võlgnik ei ole nõus maksma ka avaldaja menetluskulusid summas 5 770 krooni (riigilõiv 250 krooni ja lepingulise esindaja tasu 5 500 krooni). Võlgnik palub määruskaebuse rahuldada ja maksukäsu tühistada. 20.11.2009. a esitas avaldaja kohtule kirjaliku vastuse määruskaebusele. Vastuses peab avaldaja vajalikuks selgitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise tagamaid. Vastuse kohaselt oli Tele2 Eesti AS-l võlgniku vastu nõue 26 978,97 krooni, millest enne nõude loovutamist oli tasutud 16 018,27 krooni. 5 000 krooni tasuti vahetult nõude loovutamise käigus ning seetõttu jäi nimetatud summa ka märkamata. Pärast nõude loovutamist tasus võlgnik Tele2 Eesti AS-le kokku 10 960,70 krooni, kuid kuna Tele2 Eesti AS-l oli võlgniku vastu ka viivisenõue, siis luges avaldaja maksed osaliselt tasutuks viiviste katteks. Eeltoodust tuleneb, et makskäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks oli võlgniku põhivõlg 10 960,67 krooni. Kuna võlgnik tasus avaldaja teadmata pärast nõude loovutamist nimetatud summa Tele2 Eesti AS-le, siis on võlgnik tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud viivisenõude 10 000 krooni ning põhivõlast 960,70 krooni, olles jätkuvalt avaldajale võlgu 9 999,97 krooni. Samuti on avaldajal üleval võlgniku vastu nõu riigilõivu osas summas 250 krooni ja õigusabikulude osas 5 500 krooni. Avaldaja märgib, et võlgnik on 01.10.2009. a pöördunud Julianus Inkasso OÜ poole sooviga sõlmida võlasumma osas maksegraafik. Muus osas puuduvad avaldajal vastuväited määruskaebusele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 67 lõige 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Selle sätte kohaldamise üks eeldus – tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha – on täidetud. Nimelt määruse tegemise ajal kehtinud TsMS § 4891 lõike 1 järgi võis võlgnik esitada maksekäsu peale 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. 31.08.2009. a kohtumäärusest (tl 10) nähtub, et kohus ise on andnud võlgnikule võimaluse esitada maksekäsu peale määruskaebus kolme nädala jooksul. Seega on kohus ise eksinud kaebetähtaega määrates ja lähtunud enne 15.07.2008. a kehtinud redaktsioonist. Toimikus olevast väljastusteatest (tl 15) nähtub, et võlgnik sai maksekäsu isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 21.09.2009. a. TsMS § 62 lõike 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha
tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse määruskaebus kohtule tähtaegselt esitatuks, kui see on tähtaja jooksul kohtusse saabunud ehk antud juhul määruses näidatud tähtajast lähtudes 12.10.2009. a hiljemalt kell 24.00. Määruskaebus on kohtusse saabunud 13.10.2009. a (tl 33), seega seaduses sätestatud tähtaja möödudes, mistõttu ei ole menetlusosalisel võimalik enam menetlustoimingut teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas TsMS § 67 lõike 1 kohaldamise teine eeldus – mõjuva põhjuse olemasolu – on täidetud. Võlgniku väitel tingis määruskaebuse hilinemisega esitamise kohtust saadud ekslik informatsioon. Oma väite kinnitamiseks on võlgnik esitanud kohtule kirjavahetuse võlgniku esindaja ja kohtu vahel (tl 36, kordub tl 43). Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lõikes 1 sätestatust, kuid viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Mõjuv põhjus TsMS § 67 lõike 1 järgi tähendab ka seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Kuigi võlgnik ei ole tähtaja ennistamise avalduses toonud välja, et tal oleks esinenud mõjuv põhjus menetlustoimingu tegemata jätmiseks TsMS § 422 lõike 1 mõttes (enda ootamatu haigestumine, lähedase ootamatu raske haigus, liikluskatkestus), leiab kohus, et kohtu enda sellekohane kinnitus, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on 13.10.2009. a, on objektiivseks põhjuseks, mis tingis määruskaebuse õigeaegselt esitamata jätmise. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul oli mõjuv põhjus menetlustähtaja järgimata jätmiseks, mistõttu tuleb tema avaldus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldada. Kohus loeb määruskaebuse tähtaegselt esitatuks. TsMS § 149 lõike 5 esimese lause kohaselt tagastatakse menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral kautsjon kohtumääruse alusel. Advokaadibüroo Valge & Uiga on 22.10.2009. a tasunud kautsjoni 250 krooni. Kuna kohus rahuldas võlgniku avalduse menetlustähtaja ennistamiseks, tuleb kautsjon TsMS § 149 lõike 5 alusel tagastada. TsMS § 663 lõige 4 sätestab, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Kohus on selgitanud võlgnikule TsMS § 489 lõikes 5 sätestatut, mille kohaselt on määruskaebuse esitamine võimalik üksnes TsMS § 4891 lõikes 2 nimetatud juhtudel. Võlgnik on määruskaebust esitades tuginenud asjaolule, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 3). Kohtule esitatud maksekorraldustest (tl 16-19) nähtuvalt on võlgnik tasunud perioodil 07.12.2007. a kuni 14.08.2008. a Tele2 Eesti AS-le kokku 26 960,70 krooni. Avaldaja on vastuses määruskaebusele kinnitanud, et tegelikkuses oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal võlgniku põhivõlg 10 960,67 krooni 15 900,67 krooni asemel ja et käesoleval ajal on kogu nõudest tasumata veel 9 999,97 krooni. Kohus leiab, et kuna võlgnik oli enne maksekäsu tegemist rahuldanud osaliselt maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse, siis oli maksekäsk tehtud nõude kohta, mis oli selgelt põhjendamatu ning seetõttu tuleb maksekäsk tühistada. Maksekäsu tühistamine ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses (TsMS § 4891 lõige 4). Kuivõrd määruskaebus rahuldati, siis tuleb määruskaebuse esitajale TsMS § 150 lõike 1 punkti 5 alusel riigilõiv tagastada. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 32) tasus Advokaadibüroo Valge & Uiga 13.10.2009. a võlgniku eest riigilõivu 400 krooni, mistõttu tagastab kohus riigilõivu selle maksjale. TsMS § 172 lõike 9 alusel jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse kulud avaldaja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.