Tsiviilasi nr 2-09-49109
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
24. november 2009, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-49109
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu hagi Sergei Redkini vastu tekitatud keskkonnakahju 2025 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
2025 krooni hageja Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu (asukoht Kopli 76 10416 Tallinn), esindaja Kristel Saik, [email protected];
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja Sergei Redkin Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Sergei Redkin võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt püüdis kostja 04.05.2009 Peipsi järvel Varnja traversil kolme nakkevõrguga kala, omamata selleks nõutavat püügiluba. Väljapüütud kalade loendamisel selgus, et oli püütud 27 latikat. Kostja eiras püügil kalapüügiseaduse (KPS) § 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatut, mille kohaselt nakkevõrguga, kui kutselise kalapüügi vahendiga, tohib kala püüda vaid kalapüügiloa alusel. Keskkonnainspektsiooni Lõuna regioon on 05.05.2009 koostanud Sergei Redkinile Peipsi järvel Varnja traversil ilma loata kalapüügiga looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise akti nr 12039109. Vabariigi Valitsuse 25.07.1995 määruse nr 275 „Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine“ alusel on kahju hüvitamise määr ebaseadusliku latika püügi korral 75 krooni isendi kohta. Seega on keskkonnale tekitatud kahju suurus kokku 2025 krooni (75 × 27). Neil asjaoludel nõuab Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu hagis Sergei Redkini vastu VÕS §-de 133 lg 1, 2; 1043; 1045 lg 1 p 7 alusel tekitatud keskkonnakahju 2025 krooni hüvitamist.
Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
Kohus kohustas kostjat 01.10.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 15). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja elukaaslasele edasiandmiseks kostjale 15.10.2009 (tl 16). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagi kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus määras hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule kohtuvälise menetleja 05.05.2009 otsuse üldmenetluses nr 12028309, looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju suuruse 2(3)
kindlaksmääramise 05.05.2009 akti nr 12028309 ja Keskkonnainspektsiooni 13.05.2009 pretensiooni (tl 6-9). VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 7 kohaselt peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks keskkonnale tekitatud kahju 2025 krooni välja mõista. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eesti Vabariik kui menetlusosaline on TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Kostjalt tuleb TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista riigilõiv 1000 krooni riigituludesse. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.