Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kütuses oli 13mg/kg kohta ning see vastab diislikütusele kehtestatud nõuetele. Mõlemast nimetatud katseprotokollist nähtub, et prooviks võetud diislikütuse määrimisvõime jääb alla lubatud maksimumpiiri. Seega vastasid müügimahutist nr 17 võetud kütuse proovid diislikütusele kehtestatud nõuetele. Hageja seisukohta kinnitab ka OÜ Eurolabo poolt teostatud kütuseanalüüs, kuna diislikütuse määrimisvõime normi ületamine 35 ηm võrra ei põhjusta diiselmootori kohest seiskumist ja rikkeid. SGS Eesti AS 26.07.2007.a katseprotokoll mahuti number 11 kohta ja ekspertarvamus mahuti nr 10 kütuse kohta ei tõenda, et just hageja poolt müüdud kütus oli ebakvaliteetne. 28.10.2004.a oli kostja Tutermaa tankla mahutis nr 11 diislikütus, mille moodustas kostja enda eelnev kütusejääk, hageja poolt 26.10.2004.a müüdud kütus ja AS Telfer Grupp poolt kostjale müüdud kütus. Samuti pole välistatud kütusesse tahkete osiste sattumine kostja mahuti halva seisukorra tõttu. Seega ei ole kostjal nõuet, mida tasaarvestada hageja nõudega. Samas on kostja tasaarvestusega kinnitanud, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu. Kostja on hageja nõude olemasolu kinnistanud ka saldokinnitusega. Asjaolu, et kostja on tasunud kolmandate isikute sõidukite remondikulusid, ei anna talle neid õigust sisse nõuda hagejalt. Kostja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ja hagejapoolse kohustuse täitmise vahel. Kütust müüdi tanklates 6 päeva jooksul, kuid probleemid tekkisid ainult mõne üksiku sõidukiga. Hageja palub kostjalt võlgnetav summa välja mõista. Kostja vastuväited 19.10.2007.a esitatud vastuses palus kostja jätta hagi rahuldamata ja lugeda nõue tasaarvestatuks AS Krooning nõudega summas 181 219 krooni alates 29.11.2004.a ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ostis hagejalt 22.10.2004.a ja 26.10.2004.a diislikütust. 26.10.2004.a kütuse eest on tasutud. 26.10.2004.a ostetud kütus viidi kostjale kuuluvasse Tutermaa tanklasse ja laeti mahutitesse 10, 11 ja 17. Mahutitest 10 ja 11 viidi 27.10.2004.a osa kütust Hiiu tanklasse ja paigutati müügimahutisse ning 28.10.2004.a osa kütust Linnamäe tanklasse müügimahutisse. Kostja sai 27.10. ja 28.10. klientidelt teateid, et Tutermaa ja Linnamäe tanklast ostetud ebakvaliteetse kütuse tõttu on mootorid seiskunud ning kostja peatas kütuse müügi. 28.10.2004.a ja 01.11.2004.a ostis kostja AS-ilt Telfer Grupp kütust, mis paigutati Tutermaa tanklasse mahutitesse 10 ja 11. AS-ilt Telfer Grupp soetatud kütuse kvaliteeti tõendab vedelkütuse vastavussertifikaat 27.10.2004.a ja katseprotokoll nr Sd 271008. OÜ-lt Telfer Grupp soetatud kütus jõudis Tutermaal asuvasse tanklasse kohale alles 28.10.2004.a pärastlõunal, hagejalt saadud kütus veeti enne seda Hiiu ja Linnamäe tanklatesse. Kostja klientide sõidukitel tekkisid ebakvaliteetsest kütusest tingitud rikked juba enne Telfer Grupilt ostetud kütuse saabumist kostja tanklatesse, seega võisid rikked tekkida üksnes hagejalt ostetud ebakvaliteetse kütuse tõttu. Kostja kütuse tõttu muutus ebakvaliteetseks ka AS-ilt Telfer Grupp ostetud kütus. Hageja vedas ebakvaliteetse kütuse Tutermaa tanklast 02.11.2004.a ning 03.11.2004.a välja ja tõi 09.11.2004.a ja 12.11.2004.a asemele uue kütuse, mida oli 6800 l vähem kui äraviidud kütust. 24.11.2004.a ostis kostja hagejalt veel 35 000 liitrit kütust, mille eest esitas hageja kostjale arve 6800 l võrra väiksemas mahus, kui kütust tegelikult üle anti. Seega on hageja oma tegevusega tunnistanud kütuse ebakvaliteetsust.

Kostja tellis 02.11.2004.a SGS Eesti AS-ilt diislikütuse proovi võtmise mahutitest 10, 11, 12 ja 17. Samal päeval koostati proovivõtmise akt Tutermaal asuvatest mahutitest ja Hiiu tanklast. 26.07.2007.a katseprotokolli kohaselt oli plommiga SGSR19065 suletud pudelist võetud proovis tahkete osiste sisaldus 73 mg/kg lubatava 24 asemel. Kütus pärineb mahutist nr 17. Lisaks tellis SOS Keila Lasteküla Eesti Ühing kütuseproovi võtmise Eurolabo OÜ-lt ning proovivõtuakti T04/1102/3 ja katseprotokolli 45/13 kohaselt ei vasta kütuseproovid nõuetele määrimisvõime 60°C juures. 26.06.2007.a tellitud analüüsist kütuseproovist SGSR 19065 nähtub, et määrimisvõime on 365, kui lubatud on 460. Tahkete osiste sisaldus oli 13, mis mahub küll lubatud 24 piiridesse, kuid on siiski oluliselt kõrgem kui Telfer Grupp OÜ-lt soetatud kütuses. Kuna mahutis nr 11 oli proovide võtmise ajaks segunenud hagejalt ja OÜ-lt Telfer Grupp soetatud kütus, siis on sellega põhjendatav, et 26.06.2007.a läbiviidud analüüsi tulemused on andnud normile suhteliselt vastava kvaliteedi ka hagejalt soetatud kütusele. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 29.09.2008.a ekspertarvamusest nähtub, et kütus ei vasta Eestis kehtestatud standardile EVS-EN 590:2004 lubatud tahkete osiste sisaldusele mittevastavuse tõttu kütuses. Kütuse kvaliteedinõuetele mittevastavust on võimalik tõendada vedelkütuse seaduse § 9 nimetatud vedelkütuse vastavussertifikaadiga. 26.10.2004.a arvele nr 8488 lisatud saatedokumendist ei nähtu kütuse liikumine tolliterminalist (sõiduki registreerimisnumber ja autojuhi nimi). Vastavussertifikaat nr L2 0348.45 ja selle juurde kuuluv katseprotokoll nr L2 0348.45 ei ole välja antud selle kütusepartii kohta, mida kostjale müüdi. Seega on tõendatud, et hageja müüs kostjale 26.10.2004.a 35 000 l ebakvaliteetset diislikütust, mille tulemusena tekkisid mootori ja kütusepumpade rikked kostja klientide autodel. Kostja on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega hageja vastu. Kostja nõue hageja vastu tuleneb asjaolust, et kostja hüvitas klientidele ebakvaliteetse kütuse tõttu tekkinud kahjud järgmiselt: 1)SOS Keila Lasteküla Eesti Ühingule 39 669 krooni; 2)AS-ile Linpet 30 771 krooni; 3)Priit Kaimerile 30 350 krooni ja AS-ile ASPI 29 629 krooni ja 51 153.99 krooni. Kokku tasus kostja klientidele kahjuhüvitistena 181 572.99 krooni. Tasaarvestuse tegemise aeg oli 29.11.2004.a, mille tulemusena poolte vastastikused nõuded lõppesid. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja nõue viiviste tasumiseks. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 05.05.2009.a Harju Maakohus otsustas hagi rahuldada ning mõista välja AS-ilt Krooning Mark Oil OÜ kasuks põhivõlg 181 219 krooni ja viivised 72 100.51 krooni ning VÕS § 113 lg 1 kohased viivised (EKP intress + 7% aastas) alates 08.04.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja kütus jõudis Tutermaa tanklasse 26.10.2004.a ning laaditi mahutitesse 10, 11 ja 17, kusjuures viimane on müügimahuti. Kostja tellis kütuse proovide võtmise (tl 46) ning kütusest võeti proovid 02.11.2004.a. Kohus loeb tõendatuks, et kütuse proovid võeti 02.11.2004.a, s.t pärast OÜ Telfer Grupp kütuse saabumist ning mahutites oli proovide võtmise ajaks ka OÜ Telfer Grupp kütus. Seega ei ole kostja tõendanud, et proovid mahutitest 10 ja 11 on võetud ainult hageja tarnitud kütusest. Hageja väitel oli igas mahutis lisaks hageja tarnitud kütusele ja OÜ Telfer Grupp kütusele ka kostja enda eelnev kütusejääk ning kostja ei ole hageja väidet ümber lükanud. Seega ei ole võimalik mahutitest 10 ja 11 võetud proovide analüüsidega tõendada, et hageja kütus ei vastanud kvaliteedinõuetele. Kohus jätab tähelepanuta SGS Eesti AS 26.07.2007.a

analüüsi proovist SGSR19063 (mahuti 11, tl 84) ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ekspertiisi SGSR19061 (mahuti 10, tl 234-237). Mahutist 17 võetud proovi kohta (plomm SGSR19065) on tehtud SGS Eesti AS 27.06.2007.a analüüs (tl 8) ja 02.07.2007.a OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüs (plomm SGSR32184 – tl 79-80). Asjatundja Heli Väinoja vande all antud ütlustega on tõendatud, et mõlemas analüüsis toodud näitajad vastavad kvaliteedinõuetele (tl 182). Seega on tõendatud, et mahutist nr 17 võetud proovide analüüsid vastavad nõuetele. Lisaks eelnimetatud proovidele on kohtule esitatud Eurolabo OÜ poolt 03.11.2004.a tehtud analüüs (tl 55-57). Proov on võetud sõiduki registreerimismärgiga xxxxxx paagist. Nimetatud sõiduk kuulub SOS Keila Lasteküla Eesti Ühingule ning ühingu pretensioonist nähtuvalt tangiti kütus 28.10.2004.a Tutermaa tanklast. Seega võib eeldada, et analüüs on tehtud mahutist nr 17 tangitud kütuse kohta. Katseprotokollile antud eksperthinnangu kohaselt ületab määrimisvõime tulemus 495 μm maksimaalselt ette nähtud 460 μm (tl 57). Asjatundja Heli Väinoja ütluste kohaselt mahub katsetulemus korduvuspiiridesse (tl 183). Seega ei ole kindlalt tõendatud, et hageja poolt kostjale müüdud kütus oli ebakvaliteetne. Asjaolu, et neli kostja klienti esitas kostjale nõude seoses sõidukite remondiga, ei saa tõendada hageja poolt tarnitud kütuse ebakvaliteetsust. Samuti ei saa kütuse nõuetele mittevastavust tõendada asjaolu, et hageja vahetas kokkuleppel kostjaga osa kütust välja. Tegemist ei ole asjaoludega, mis oleks kindlalt seotud hageja poolt tarnitud kütuse ebakvaliteetsusega. Samuti ei ole asjakohased OÜ Telfer Grupp poolt tarnitud kütuse vastavussertifikaadid, tollideklaratsioonid jms. Ka see, kui kostja tõendaks asjaolu, et OÜ Telfer Grupp kütus oli kvaliteetne, ei too üheselt kaasa järeldust, et hageja poolt müüdud kütus oli ebakvaliteetne. Linnamäe tankla mahutist ei ole võetud proove ning Hiiu tanklast võetud proove ei ole pooled analüüsinud ega esitanud ka kohtule vastavat taotlust. Seega ei ole oluline, millal saadeti OÜ Telfer Grupp kütus Tutermaa tanklast edasi ning kohus jätab kostja vastavad väited tähelepanuta. Asjaolu, et sõidukite mootorid võisid rikki minna enne OÜ Telfer Grupp kütuse laiali saatmist, ei tõenda, et rikete põhjuseks oli just kütus, s.h hageja kütus. Kuna kostja ei ole tõendanud, et müüdud kütus ei vasta lepingutingimustele (s.t et hageja ei ole lepingutingimusi täitnud), ei ole kostjal tekkinud hageja vastu nõuet ning kohus ei analüüsi ülejäänud nõude esitamise eelduseid (müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ja kostja õigus nõuda kahju hüvitamist). Kohus jätab eeltoodu alusel analüüsimata ka kostjale tekitatud kahju suuruse ning seoses sellega esitatud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu nõue, mida tasaarvestada. Kuna kostja ei ole hageja nõutud viiviste arvutust vaidlustanud, rahuldab kohus kogu ulatuses hageja nõude viiviste väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 04.06.2009.a esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 05.05.2009.a kohtuotsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Mark Oil hagi AS Krooning vastu 181 219 krooni nõudes ja viiviste nõudes täielikult rahuldamata, lugeda AS Krooning nõue summas 181 219 krooni tasaarvestatuks OÜ Mark Oil nõudega samas summas, arvestades tasaarvestuse tegemise ajaks 29.11.2004.a ning määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud täielikult OÜ Mark Oil kanda.

Maakohus on otsuse tegemisel eiranud kohtumenetluse norme, hinnanud vääralt kogutud tõendeid ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohtu hinnangul ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et hageja poolt müüdud diislikütus põhjustas rikked kostja klientide autodel. Kohus leidis, et hagejalt saadud kütuse kvaliteedinõuetele mittevastavus ei ole üheselt tõendatav, kuna kostja kütusemahutitest, millesse hagejalt saadud kütus ladustati võeti kütuseproovid SGS Eesti AS poolt 02.11.2004.a, st peale seda kui hageja kütusele oli lisatud ka OÜ-lt Telfer Grupp ostetud kütust. Kohus on otsuses asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et mahutites nr 10 ja nr 11 oli ainult hagejalt ostetud kütus. Kostja hinnangul on kohus otsuses andnud hinnangu asjaolule, mis ei ole tõendamise esemeks. Kostja on kogu tsiviilasja menetluse vältel kinnitanud, et lisaks hagejalt 26.10.2004.a saadud kütusele, on 28.10.2004.a, 01.11.2004.a ja 02.11.2004.a ostnud kütust OÜ-lt Telfer Grupp, mis samuti laaditi maha Tutermaal asuvatesse mahutitesse nr 10 ja 11 ja mis hiljem viidi edasi müügiks kostja teistesse tanklatesse. Samas nähtub asjas esitatud tõenditest, et OÜ-lt Telfer Grupp ostetud kütus (saateleht nr 1053/1, tl 169) ei võinud kuidagi mõjutada kostja klientide sõidukite mootoritel tekkinud rikkeid. OÜ-lt Telfer Grupp soetatud kütus jõudis hageja Tutermaal asuvatesse tanklatesse kohale 28.10.2004.a pärastlõunal, seega kaks päeva peale hageja kütuse paigutamist Tutermaal asuvatesse mahutitesse. Viimast tõendab OÜ Telfer Grupp poolt väljastatud volitus 1031 autojuht Põldveerile, kellele kütus OÜ GT Oil hoiuterminaalist asukohaga Narva 42 Rakveres, kostjale kohaletoomiseks üle anti (tl163). Volikirja vasakul serval on märge volikirja faksiaparaadist lähetamise aja kohta. Lähetamise aeg Telfer Grupp AS-ilt GT Oil AS-i hoiuterminaalile on „28. Oct 04 11:54“. Seega võis auto diislikütusega Rakverest Harjumaale Keila lähedale Tutermaale kohale jõuda kõige varem kella 14.00, samas kui hagejalt 27.10.2004.a saadud kütus veeti samal päeval laiali kostja tanklatesse. 27.10.2004.a kell 13.00 saadeti Tutermaalt kütust 7400 liitrit Hiiu tanklasse ja paigutati sealsesse müügimahutisse (vt koormasaateleht). Hageja kütust lähetas kostja oma peaterminaalist Tutermaalt 7100 liitri ulatuses 28.10.2004.a Linnamäe tanklasse, millist asjaolu kinnitab kostja poolt kell 9.00 väljastatud koormasaateleht. AS-ilt Telfer Grupp soetatud kütuse kvaliteeti tõendab müügiarve ja naftasaaduste saatelehe nr 1053/1 alusel kostjale väljastatud, tollideklaratsiooni I 6804 28102004 (tl166) alusel Eestisse sisse toodud diislikütuse kvaliteedi nõuetekohasust tõendavad vedelkütuse vastavussertifikaat 27.10.2004.a, nr VSD 271008 (tl 167) ja katseprotokoll nr Sd 271008 (tl 168). Kohus ei ole hinnanud OÜ-lt Telfer Grupp ostetud diislikütuse vastavust vedelkütuseseadusest tulenevatele kvaliteedinõuetele. Ehkki kostja mahutitest 02.11.2004.a võetud kütuseproovid sisaldavad nii hageja kui OÜ Telfer Grupp müüdud kütust, ei võinud OÜ-lt Telfer Grupp ostetud kütus vähimalgi määral mõjutada sõidukitel tekkinud mootorite rikkeid peale tankimist 27.10.2004.a ja 28.10.2004.a. Viimane asjaolu tõendab omakorda, et ka sõidukite mootorite seiskumisel peale tankimist Tutermaa ja Linnamäe tanklatest ajavahemikul 29.10.2004.a kuni 01.11.2004.a, oli otsene põhjuslik seos hageja müüdud diislikütusega. Viimane asjaolu omab aga tõenduslikku tähendust hinnangu andmisel hageja müüdud kütuse kvaliteetsuse osas. Maakohus on antud asjaolu jätnud tähelepanuta ega ole ka otsuses põhjendanud tõenditega mittearvestamist.

Mahutist nr 10 võetud kütuseproovi analüüsimisel selgus, et kütus ei vasta Eestis kehtestatud standardile EVS-EN 590:2004 lubatud tahkete osiste sisaldusele mittevastavuse tõttu kütuses, kuna see on 55 mg/kg, lubatud on aga 24 mg/kg (tl 235-236). Asjaolu, et mahutist nr 10 võetud kütuseproov on segu erinevatest kütustest, ei ole aluseks kütuse kvaliteedinõuetele vastavuse kohta tehtud ekspertiisi tulemuste kõrvalejätmiseks muude tõendite hulgast. Kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, millisest õigusaktist kohus oma järeldustes juhindus, kui ta asus seisukohale, et kütuseproov, mis on võetud samas mahutis olevast kütusesegust ei võimalda anda objektiivset hinnangut hageja kütuse kvaliteedile. Et kohus ei ole otsuse tegemisel OÜ Telfer Grupp müüdud kütuse kvaliteedinõuetele vastavust esitatud tõendite alusel analüüsinud, ei ole õige ka kohtu seisukoht, millest võib järeldada, et kostja ei ole tõendanud OÜ-lt Telfer Grupp saadud kütuse kvaliteetsust ja hageja kütuse ebakvaliteetsust. Kostja hinnangul tõendavad asjas esitatud tõendid vastupidiselt kohtuotsuse järeldustele just hageja kütuse ebakvaliteetsust. Kohus ei ole andnud hinnangut, kas mahutist nr 17 võetud proov jagati kolmeks vastavalt standardile. Kostja on seisukohal, et SGS Eesti AS esindaja Heli Väinoja rikkus teadlikult kütuseproovi jagamisel protseduuri reegleid jättes tegemata kütuse homogeniseerimise mehaanilise segisti abil (nn Power Mixing). Selle asemel ainult loksutas (nn Shaking). Mehaaniline segisti oleks pudeli seina küljes olevad tahked osised lahti löönud. Samuti jättis määramata tahkete osiste sisalduse. Teades et tühi pudel, mille seina küljes on tahked osised on oluline asitõend, ei ole Heli Väinoja ütlus veenev, et pani tühja pudeli oma laua alla kust see teadmata põhjusel kadus. Diislikütuse analüüsid mahutitest 10 ja 11, mis on tehtud järgides protseduuri reegleid tõestavad, et kütus ei vasta kvaliteedinõuetele. Standard EN ISO 3170:2002 Petroleum Liquids – Manual Sampling ning sellega kooskõlas olevad dokumendid MPMS Chapter 8.1 ja ASTM D 4057 sätestavad, et kui mingi tootepartii on ühes kuni kolmes mahutis (package), tuleb selle partii analüüsiks proov võtta igast mahutist. Seetõttu peab mahutitest nr 10 ja 11 võetud proovid tunnistama vaidlusaluse kütuse jaoks võrdselt esinduslikuks mahutist nr 17 võetud prooviga. Autojuhi poolt käsitsi kirjutatud saateleht ja hageja poolt hiljem kohtule esitatud vastavussertifikaat käib just vaidlusaluse kütusepartii kohta ja mitte kolme erineva kütusepartii kohta. Kohtuotsuses ei ole piisavalt põhjendatud, miks ei tõenda kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate H. L., T. E., M .P. ja M. Ü. ütlused hageja kütuse ebakvaliteetsust. Ometi olid nemad isikuteks, kes tanklast vahetult kütust tankisid ja olid vahetult tunnistajateks sõidukite mootorite seiskumisele peale tankimist. Kostja poolt hüvitatud kulutused rikki läinud mootoritega sõidukite remondiks on käsitletav kostjale tekitatud kahjuna. Kuna kostja on esitanud asjas tõendid, millest kuupäevalise ja kellaajalise täpsusega saab jälgida OÜ-lt Telfer Grupp ostetud kütuse liikumist müüja terminaalist kostjani, omavad tunnistajate ütlused olulist tähtsust tõendamaks OÜ Telfer Grupp kütuse kvaliteetsust ja hageja kütuse ebakvaliteetsust, samuti hageja kütuse ebakvaliteetsusest põhjustatud rikkeid kostja klientide sõidukitel. Kostja hinnangul kinnitavad esitatud tõendid kogumis OÜ Telfer Grupp kütuse vastavust kvaliteedinõuetele. Kohus on need tõendid alusetult kõrvale jätnud, ei ole samas veenvalt põhjendanud tõendite kõrvalejätmise põhjust. Eeltoodust tuleneb, et olenemata asjaolust, et 02.11.2004.a võetud kütuseproovid sisaldavad nii Hageja kui OÜ Telfer Grupp saadud kütust, ei võinud kohus 02.11.2004.a võetud kütuseproovide analüüsitulemusi asja otsustamisel kõrvale jätta.

Kohus on otsuse tegemisel jätnud analüüsimata hageja seadusliku esindaja Jaan Soometsa 27.11.2008.a kohtuistungil vande all antud ütlused. Kostja on seisukohal, et hageja ütlustega on tõendatud ebakvaliteetse kütuse müük kostjale. Kostja arvates ei ole vähetähtis kaasuse asjaolude objektiivsel hindamisel ka asjaolu, et hageja vahetas 26.11.2004.a kostjale müüdud diislikütuse tasuta välja. Kohus on antud asjaolule otsuses osundanud, kuid ei ole siiski mingit hinnangut andnud. Kohus põhjendab oma seisukohta väitega, et kütuse asendamine uuega hageja poolt ei saa tõendada kütuse kvaliteedile mittevastavust, ei ole seejuures ka põhjendanud, millise järelduse hageja sellisest käitumisest antud kaasuse asjaolusid arvestades võib teha. Kohtuotsus on selles osas olulisel määral põhjendamata. Kohus ei ole otsuses tehtud järeldusi veenvalt põhjendanud. Nii on kohus otsuses märkinud, et 03.11.2004.a Keila SOS Lasteküla Ühingule kuulnud sõiduauto Volkswagen Sharan, registrimärgiga XXXXXX kütusepaagist võetud proov ja selle analüüsimisel OÜ Eurolabo poolt saadud tulemustega „ei ole kindalt tõendatud“, et hageja poolt kostjale müüdud kütus oli ebakvaliteetne. Seega ei ole kohus oma järelduses veenev ja järjekindel. Ehkki kohus osundab oma järelduse tegemisel asjatundja Heli Väinoja ütlustele, jätab kohus otsuse tegemisel vaadeldava tõendi hindamisel tähelepanuta, et OÜ Eurolabo poolt võetud ja analüüsitud kütuseproovi katseprotokolli andmeil ei vasta auto kütusepaagist võetud kütuse määrimisvõime kvaliteedinõuetele, mis majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.06.2003.a määrusega nr 76 kehtestatud eurostandardi EVS-EN ISO 12156 kohaselt võib olla maksimaalselt 460. Katseprotokolli andmeil on see 495, ületades lubatud piirmäära. Samuti tahkete osiste hulga poolest diislikütuses, mis EVS-EN ISO 12156 nõuete kohaselt peaks olema null, katseprotokolli andmetel on kütus kergelt hägune. Eeltoodust nähtuvalt on kohtuotsuse järeldused tõendite hindamisel vastuolulised. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Asi ei vasta lepingu tingimustele eelkõige, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kütuse kokkulepitud omadusena tuleb eeldada kvaliteeti, mis võimaldab sõidukite tõrgeteta käitlemist. Kui kütus ei vasta määrimisvõimelt ja tahkete osiste sisalduse poolest nõuetele, põhjustab selline kütus sõidukite mootorite rikkeid, nagu on juhtunud ka käesoleval juhul. VÕS § 218 lg 1 alusel müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, kui mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Asjas kogutud ja esitatud tõendid kinnitavad üheselt, et müüdud kütus ei vastanud tavapärastele nõuetele kütusele esitatud kvaliteedi osas juba enne asja üleandmist kostjale. Kvaliteedinõuetele mittevastavus ilmnes kostja jaoks alles kütuse kasutamisel klientide poolt klientide sõidukites. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asjas kogutud tõenditest tulenevalt on hageja müünud kostjale ebakvaliteetset diislikütust, millest olid tingitud mootoririkked kostja klientide sõidukitel. Kostja on hüvitanud klientide sõidukite remondiga seotud kulud. Remondikulude hüvitamist klientidele ei oleks olnud, kui hageja oleks müünud

kvaliteedinõuetele vastava asja. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus teha tasaarvestus hageja arvega tekitatud kahju ulatuses, so 181 219 krooni. Seega arvestades asjas kogutud ja esitatud tõendeid ning tuvastatud asjaolusid, on kohtuotsuse järeldus tasaarvestuse mittelubamisest VÕS § 197 alusel ebaõige ja käsitletav õigusnormi väärkohaldamisena. Vastustaja seisukoht Hageja leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole selles, et kostja on arve nr 8419 kogusummas 388 500 krooni osaliselt tasunud, tasumata on 181 219 krooni. Vaidlus poolte vahel on selles, kas hageja poolt 26.10.2004 kostjale müüdud diiselkütus Euro vastas kvaliteedinõuetele ning selles, kas kostja poolt kolmandatele isikutele tehtud kulutused olid tingitud hageja kütuse ebakvaliteetsusest, ehk kas kostjal on hageja vastu tasaarvestuse nõue. Maakohus leidis, et kostja ei ole kohtumenetluses hageja müüdud diiselkütuse mittekvaliteetsust tõendanud ja sellest tulenevalt ei ole tal ka hageja vastu tasaarvestamisele kuuluvat nõuet tekkinud. Kolleegium nõustub eeltoodud maakohtu seisukohtadega. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tulenevalt VÕS § 217 lg 2 p-dest 1 ja 2 ei vasta ostjale üleantav asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et kütuse kokkulepitud omadusena tuleb eeldada kvaliteeti, mis võimaldab sõidukite tõrgeteta käsitlemist. Samas ei saa nõustuda kostjaga selles, et OÜ-lt Telfer Grupp ostetud kütus ei võinud vähimalgi määral mõjutada sõidukitel tekkinud mootorite rikkeid peale tankimist kostja tanklas 27.10.2004 ja 28.10.2004, kuna ASilt Telfer Grupp ostetud kütuse kvaliteeti tõendab müügiarve ja naftasaaduste saatelehe nr 1053/1 alusel kostjale väljastatud ja tollideklaratsiooni I 6804 28102004 alusel Eestisse sisse

toodud diislikütuse kvaliteedi nõuetekohasust tõendavad vedelkütuse vastavussertifikaat nr VSD 271008 ja katseprotokoll nr Sd 271008 (I kd tlk.167-168). Kolleegium peab vajalikuks märkida, et samasisulised tõendid, mis kostja arvates kinnitavad OÜ Telfer Grupp kütuse kvaliteetsust ja hageja kütuse ebakvaliteetsust, on kohtule esitatud ka hageja poolt. Hageja poolt saatedokument/veokirja nr 8488 (tlk. 34) alusel kostjale müüdud diiselkütus pärineb partiist, mis vedelkütuse vastavussertifikaadi ja katseprotokolli kohaselt vastab täielikult kütusele kehtestatud nõuetele (I kd tlk. 246-247). Maakohus on õigesti tuvastanud ja kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kütuseproovide võtmise ajal 02.11.2004 kostja mahutitest nr 10 ja 11 oli mahutites kütusena segu hageja müüdud kütusest, OÜ Telfer Grupp müüdud kütusest ja ka mahutites eelnevalt olnud kütuse jäägist. Toimikus puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et hageja poolt müüdud ja kostjale tarnitud kütusest oleks eraldi proovi võetud või sama kütust eraldiseisvalt analüüsitud. Samas kinnitavad kostja müügimahutist nr 17 võetud proovide katseprotokollid (I kd tlk 8, 79-80), et kostja müügimahutis nr 17, millest sõidukid diiselkütust tankisid, oli kvaliteedinõuetele vastav kütus. Seda on kinnitanud vande all ka asjatundja H.Väinoja. Eurolabo OÜ katseprotokolli ja proovivõtuaktile antud eksperthinnangust (I kd tlk. 55-57) nähtub küll, et määrimisvõime tulemus ületab maksimaalselt ettenähtu, kuid H.Väinoja vande all antud ütluste kohaselt mahub katsetulemus korduvuspiiridesse ja määrimisvõime tõttu ei saanud auto lühikese vahemaa läbimisel rikneda. Et Linnamäe tankla mahutist ei ole kütuseproove võetud ning Hiiu tanklast võetud proove ei ole kohtumenetluses analüüsitud, puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis saaksid kinnitada hageja poolt müüdud kütuse ebakvaliteetsust. Kostja ei ole hageja autost vahetult kütuse ostmisel otse kütuseproove võtnud ega selgitanud, mis takistas seda tegemast. Kostja ei saa kaebuses tugineda asjaolule, et mahutitest võetud proovid on kolmeks jagatud väidetavalt ebaõigesti. Kuna toimikus selle asjaolu kohta tõendid puuduvad, ei saa kaebuses sellist väidet esitada, mistõttu see kaebuse väide tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium ei nõustu kaebusega ka osas, milles kostja leiab, et kohus jättis ebaõigesti hindamata tunnistajate ütlused. Kolleegium jagab kohtu seisukohta, et tunnistajad saavad kinnitada kütuse tankimist teatud ajal ja kohas, kuid nende ütlused ei saa olla tõenditeks kütusele kehtestatud kvaliteediomadustele hinnangu andmisel. Kütuse vastavust kvaliteediomadustele kehtestatud nõuetele saab tõendada üksnes vastav kütuseproov ja selle laboratoorne analüüs. Kohtu seisukohaga selles, et kütuse väljavahetamine ei ole asjaolu, mis iseenesest tõendab hageja müüdud kütuse ebakvaliteetsust, kolleegium nõustub. Hageja seadusliku esindaja J.Soometsa seletust, mille kohaselt kütuse kvaliteeti peaks tõestama kütuse analüüs, on kohus analüüsinud koos teiste tõenditega. Eelnevast nähtub, et hageja nõudis koheselt peale kostjalt pretensioonide saamist kütuse analüüside teostamist. Õige ei ole kaebuses väidetu, et kütuse vahetas hageja välja tasuta. Kostja on hagejale tasunud 26.10.2004 esitatud arve, kuid jätnud osaliselt tasumata 22.10.2004 esitatud arve, mille alusel tarnitud kütuse kvaliteetsuse kohta ei ole kostja hagejale pretensioone esitanud. J.Soometsa apellatsioonikohtu istungil antud seletuse kohaselt vedas hageja kostja esindaja palvel tankla mittemüügimahutitest välja probleemse kütuse segu, mis kootööpartnerite puhul on tavaline. Kostja on kogu menetluse käigus väitnud, et mootorid rikkus liigne tahkete osiste sisaldus. Kaebuses on kostja esitanud uue väite, mille kohaselt väidetavad mootoririkked põhjustas kõrvalekalle diislikütusele kehtestatud määrimisvõime näitajatest. Kolleegiumi arvates ei kinnita ka see kaebuse väide hageja müüdud kütuse ebakvaliteetsust, kuna kohus on asjatundja H.Väinoja ütlustele tuginedes teinud õige järelduse, et minimaalne kõrvalekalle

mahub katsetulemuste korduvuspiiridesse ja määrimisvõime tõttu ei saanud auto rikneda lühikese vahemaa läbimisel. Seega ei ole kohtuotsus ka toodud osas vastuoluline ega ebaõige. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebuse p-s 2.2. esitatud väidet „kui kütus ei vasta määrimisvõimelt ja tahkete osiste sisalduse poolest nõuetele, põhjustab selline kütus sõidukite mootorite rikkeid”. Kuna kostja ei ole tõendanud hageja müüdud kütuse ebakvaliteetsust, ei ole tal tekkinud ka nõuet hageja vastu, nagu maakohus õigesti leidis. Kostja kahjunõude rahuldamise eelduseks oleva põhjusliku seose olemasolu hageja müüdud kütuse ja sõiduki mootori purunemise vahel on käesolevas asjas tõendamata. Kolleegium ei jaga kostja seisukohta kohtu poolt VÕS § 197 ebaõigest kohaldamisest. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Et kostja ei ole tõendanud hageja kohutuse rikkumist (ebakvaliteetse kütuse müüki), puudub tal hageja vastu nõue, mida tasaarvestada. Kaebuse viide VÕS § 103 lg-le 1on asjasse puutumatu, kuna hageja kohustuse rikkumise tõendamatuse tõttu puudub alus kohustuse rikkumise vabandatavuse analüüsimiseks. Et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg-ga 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul kostja AS Krooning.

Urmas Reinola

Ülle Jänes

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.