Võlaõigus › Võõrandamislepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

MOÜ esitas AS KM vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 181 219 krooni ja viivised 72 100.51 krooni. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale 22.10.2004.a diiselkütust Euro ning esitas selle kohta arve summas 388 500 krooni. Kostja on tasunud arve osaliselt, tasumata on 181 219 krooni. Kostja keeldus arve tasumisest ja esitas 29.11.2004.a hagejale neli avaldust nõude tasaarvestamiseks kogusummas 181 219 krooni. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestusega, kostja väited kütuse ebakvaliteetsusest on paljasõnalised. SGS AS võttis kütuseproovid Tutermaa tanklast 02.11.2004.a mahutist nr 10 (plomminumber R19061), nr 11 (R19063) ja nr 17 (R19065). Tarbijatele väljastati kütust mahutist 17. SGS Eesti AS 26.07.2007 katseprotokollist nähtub, et analüüsiti 1⁄2 proovist plommiga SGSR19063. Kütuseproov plommi numbriga SGSR 19065 jagati kolmeks – üks proov anti SGS AS-ile analüüsiks, teine proov suleti klaaspudelisse (plomm nr SGS R 32183) ja kolmas proov suleti (plomm nr 32184) ning anti EKK esindajale. OÜ EKK 02.07.2007 analüüsiakti kohaselt uuriti proovi SGS R32184. SGS Eesti AS 27.06.2007 katseprotokolli kohaselt analüüsiti 1/3 proovist plommiga SGSR19065. OÜ E 03.11.2004 katseprotokollist nr 45/13 nähtuvalt analüüsiti sõiduki paagist võetud proovi. Ekspertiis on määratud võetud proovile nr SGSR19061. Seega analüüsiti müügimahutist nr 17 võetud proovi OÜ EKK poolt 02.07.2007 ja SGS Eesti AS poolt 27.06.2007. OÜ E poolt on müügimahutis olnud kütust analüüsitud 03.11.2004. SGS Eesti AS poolt 27.06.2007 katseprotokollis toodud mõõtmistulemused vastavad diislikütusele seatud tingimustele. OÜ EKK 02.07.2007 analüüsiaktist nähtub, et tahkete osiste sisaldus kütuses oli 13mg/kg kohta ning see vastab diislikütusele kehtestatud nõuetele. Mõlemast nimetatud katseprotokollist nähtub, et prooviks võetud diislikütuse määrimisvõime jääb alla lubatud maksimumpiiri. Seega vastasid müügimahutist nr 17 võetud kütuse proovid diislikütusele kehtestatud nõuetele. Hageja seisukohta kinnitab ka OÜ E poolt teostatud kütuseanalüüs, kuna diislikütuse määrimisvõime normi ületamine 35 ηm võrra ei põhjusta diiselmootori kohest seiskumist ja rikkeid. SGS Eesti AS 26.07.2007 katseprotokoll mahuti number 11 kohta ja ekspertarvamus mahuti nr 10 kütuse kohta ei tõenda, et just hageja poolt müüdud kütus oli ebakvaliteetne. 28.10.2004 oli kostja Tutermaa tankla mahutis nr 11 diislikütus, mille moodustas kostja enda eelnev kütusejääk, hageja poolt 26.10.2004 müüdud kütus ja AS TG poolt kostjale müüdud kütus. Samuti pole välistatud kütusesse tahkete osiste sattumine kostja mahuti halva seisukorra tõttu. Seega ei ole kostjal nõuet, mida tasaarvestada hageja nõudega. Samas on kostja tasaarvestusega kinnitanud, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu. Kostja on hageja nõude olemasolu kinnistanud ka saldokinnitusega. Asjaolu, et kostja on tasunud kolmandate isikute sõidukite remondikulusid, ei anna talle neid õigust sisse nõuda hagejalt. Kostja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ja hagejapoolse kohustuse täitmise vahel. Kütust müüdi tanklates 6 päeva jooksul, kuid probleemid tekkisid ainult mõne üksiku sõidukiga. Hageja palub kostjalt võlgnetav summa välja mõista. Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja mõisa seadusjärgsed viivised kuni 07.04.2009.a kogusummas 72 100.51 krooni ja kuni kohtuotsuse täitmiseni tasumata põhisummalt vastavalt seaduses ettenähtud suuruseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ostis kostja hagejalt 22.10.2004.a ja 26.10.2004.a diislikütust. 26.10.2004.a kütuse eest on tasutud.

26.10.2004.a ostetud kütus viidi kostjale kuuluvasse Tutermaa tanklasse ja laeti mahutitesse 10, 11 ja 17. Mahutitest 10 ja 11 viidi 27.10.2004.a osa kütust Hiiu tanklasse ja paigutati müügimahutisse ning 28.10.2004.a osa kütust Linnamäe tanklasse müügimahutisse. Kostja sai 27.10. ja 28.10. klientidelt teateid, et Tutermaa ja Linnamäe tanklast ostetud ebakvaliteetse kütuse tõttu on mootorid seiskunud ning kostja peatas kütuse müügi.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: • hageja müüs kostjale 22.10.2004.a 35 000 liitrit diiselkütust Euro ning esitas selle kohta arve summas 388 500 krooni (tl 4-6); • kostja on tasunud arve osaliselt, tasumata on 181 219 krooni (tl 9, 10); • hageja müüs kostjale 26.10.2004.a 35 000 liitrit diiselkütust Euro ning esitas selle kohta arve summas 388 500 krooni (tl 32), arve on tasutud (tl 33); • kostja esitas 29.11.2004.a hagejale neli avaldust nõude tasaarvestamiseks kogusummas 181 219 krooni (tl 48, 61, 66, 70). Hageja nõue kostja vastu Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud müügileping. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja andis 22.10.2004.a müüdava asjana üle diiselkütuse Euro ning kostjal tekkis selle eest tasumise kohustus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole talle esitatud kütuse eest tasunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnetava 181 219 krooni väljamõistmist. Tasaarvestus Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ta on hageja nõude tasaarvestanud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nõuete tasaarvestamiseks peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused:

peab kohus analüüsima: 1. kas müüdud asi vastab lepingutingimustele ehk kas on tegemist müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega müüja poolt; 2. kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest; 3. kas kostja saab nõuda kahju hüvitamist.

Asjaolu, et 4 kostja klienti esitas kostjale nõude seoses sõidukite remondiga, ei saa tõendada hageja poolt tarnitud kütuse ebakvaliteetsust. Samuti ei saa kütuse nõuetele mittevastavust tõendada asjaolu, et hageja vahetas kokkuleppel kostjaga osa kütust välja. Tegemist ei ole asjaoludega, mis oleks kindlalt seotud hageja poolt tarnitud kütuse ebakvaliteetsusega. Samuti ei ole asjakohased OÜ TGpoolt tarnitud kütuse vastavussertifikaadid, tollideklaratsioonid jms. Ka see, kui kostja tõendaks asjaolu, et OÜ TGkütus oli kvaliteetne, ei too üheselt kaasa järeldust, et hageja poolt müüdud kütus oli ebakvaliteetne. Linnamäe tankla mahutist ei ole võetud proove ning Hiiu tanklast võetud proove ei ole pooled analüüsinud ega esitanud ka kohtule vastavat taotlust. Seega ei ole oluline, millal saadeti OÜ TG kütus Tutermaa tanklast edasi ning kohus jätab kostja vastavad väited tähelepanuta. Asjaolu, et sõidukite mootorid võisid rikneda enne OÜ TG kütuse laiali saatmist, ei tõenda, et rikete põhjuseks oli just kütus, s.h hageja kütus. Kuna kostja ei ole tõendanud, et müüdud kütus ei vasta lepingutingimustele (s.t et hageja ei ole lepingutingimusi täitnud), ei ole kostjal tekkinud hageja vastu nõuet ning kohus ei analüüsi ülejäänud nõude esitamise eelduseid (müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ja kostja õigus nõuda kahju hüvitamist). Kohus jätab eeltoodu alusel analüüsimata ka kostjale tekitatud kahju suuruse ning seoses sellega esitatud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu nõue, mida tasaarvestada. Hageja nõue kostjalt võla 181 219 krooni väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Hageja on palunud kostjalt välja mõista seadusjärgsed viivised kuni 07.04.2009.a kogusummas 72 100.51 krooni ja kuni kohtuotsuse täitmiseni tasumata põhisummalt vastavalt seaduses ettenähtud suuruseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega oleks hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas. Kuna kostja ei ole hageja nõutud viiviste arvutust vaidlustanud, rahuldab kohus kogu ulatuses hageja nõude viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.