Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-24-120379

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Harju Maakohtu menetluses on Elisa Eesti AS-i (hageja) hagi Xi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 9. detsembril 2021 sõlmitud liitumisleping nr 11987838 kostjale internetiteenuse osutamiseks. Kostja sõlmis hagejaga samal kuupäeval ka vara üürilepingu (liitumislepingu nr 11987838 lisa nr 11987840) seadmele Nokia E-240W-A M4, mille igakuine üürimakse oli 2,99 eurot (seadme maksumus on 107 eurot) ning 25. septembril 2022 nutikindlustuse lepingu nr 13752831 seadmele OnePlus 9 5G 256GB, mille kindlustusmakse oli 5,79 eurot kuus. Ajavahemikul 01.04.2023 – 01.07.2023 esitas hageja kostjale 4 arveid, mida kostja jättis tasumata. Hageja ütles lepingud üles 24. juunil 2023, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 243,08 eurot (34,54 + 34,77 + 35,77 + 138). Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid arvete maksetähtajale järgnevatest kalendripäevadest kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani (s.o kuni 17. veebruarini 2025) lepingujärgses viivisemääras 0,065% päevas (vastavalt üldtingimuste p-le 6.10). Hagiavalduse esitamise 2

2-24-120379 kuupäeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 95,76 eurot (15,06 + 14,49 + 14,18 + 52,03). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 18. veebruarist 2025 lepingujärgses viivisemääras 0,065% päevas. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid. Sissenõudmisega seotud kulud on kokku 30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 243,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 95,76 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis summas 30 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagile hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 10. märtsil 2026 postkasti panekuga. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 24. märtsiks 2026 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 243,08 eurot, viivised 95,76 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot, s.o kokku 368,84 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 243,08 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 18. veebruarist 2025. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot ning õigusabikulu summas 85 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja maakohtusse hagiavalduse esitamisel 75 eurot. 3

2-24-120379

Kohus on seisukohal, et hageja tasutud riigilõiv 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu (tõendite kogumine ja korrastamine ning hagiavalduse koostamine ja esitamine) summas 85 eurot on põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 245 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.