Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
23. oktoober 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-2831
Kohtuasi
XXi hagi Viimsi valla vastu nõudega kohustada Viimsi lasteaeda võimaldama YY puhkeajal muu vaikne tegevus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. septembri 2024. a määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75021250), esindaja Gunnar Kender
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. septembri 2024. a määrus osas, millega maakohus jättis XXi hagi Viimsi valla vastu läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 1), samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Harju Maakohtu 9. septembri 2024. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata XXi taotluse tähtaja määramiseks, tühistas 16. septembrile 2024 kell 10.00–11.30 määratud kohtuistungi aja ning 19. juuni 2023. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (määruse resolutsiooni punktid 2–4).
3.XXi määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
1.XX (hageja) esitas 20. veebruaril 2023 (täpsustatud 12. juunil 2023) Harju Maakohtule hagi Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu, kostja) vastu, milles palus kohustada Viimsi lasteaeda võimaldama YYele (laps) puhkeajal muu vaikne tegevus.
2-23-2831
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud lasteaiakoha kasutamise leping nr Õ-4/184 (leping), mille alusel kasutab hageja laps lasteaiakohta munitsipaalasutuses Viimsi Lasteaed (lasteaed). Lepingu p 1.3.1 kohaselt on osapooled kohustatud lisaks lepingule järgima lasteaia põhimäärust. Lasteaia põhimääruse § 1 lg 5 kohaselt on lasteaed kohustatud juhinduma oma tegevuses koolieelse lasteasutuse seadusest, haridusseadusest, teistest seadustest ja õigusaktidest, põhimäärusest ning Viimsi valla õigusaktidest. Sotsiaalministri 24. septembri 2010. a määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ (edaspidi sotsiaalministri määrus) § 14 lg 4 alusel võimaldatakse päevakava kohaselt ühe kuni kolme aasta vanusele lapsele vähemalt üks kord päevane uneaeg. Vanematele lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Viimsi valla Päikseratta munitsipaallasteaia direktori 30. märtsi 2020. a käskkirjaga nr A-8/8 kinnitatud kodukorra p 3.3 kohaselt on lasteaias puhkeaeg kell 13.00– 15.00 ning selles ajavahemikus võimaldatakse ühe kuni kolme aasta vanusele lapsele päevane uneaeg. Vanematele lastele võimaldatakse selles ajavahemikus vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Kodukorra p 3.2 kohaselt vastab lasteaia päevakava sotsiaalministri määrusele. Lepingu p-de 4.6 ja 5.12 kohaselt on lapsevanemal ja lasteaial õigus ja kohustus järgida lasteaia päevakava, kodukorda ja tervisekaitse nõudeid.
1.2.Hageja laps alustas lasteaias käimist 1. septembril 2021. Esimeste nädalate jooksul magas laps lasteaias lõunaund väga üksikutel kordadel ning edaspidi harvenesid lapse magama jäämised veelgi. Hagejale sai teatavaks, et tema last sunnitakse vastu lapse tahtmist lõunaajal magama ning lapsele ei võimaldata une asemel muud vaikset tegevust. Laps peab liikumatult viibima kaks tundi voodis ja see häirib last, seetõttu on hageja lapse heaolu silmas pidades viinud lapse enne lõunaund lasteaiast ära. Neil kordadel, mil hageja ei ole saanud last enne lõunaund lasteaiast ära viia, ei ole laps lasteaias magama jäänud ning ta on pidanud olema voodis. Õpetajad on leidnud, et laps peabki olema voodis; ta küll magama ei pea, aga voodis lamamise kohustus on kõigil.
1.3.Hageja laps on saamas kuue aastaseks ning kodus ta lõunaund ei maga. Hageja ei peaks last enne lõunaund lasteaiast ära tooma, et laps saaks kodus puhkeajal joonistada ja raamatuid vaadata. Hageja maksab lasteaia kohatasu ja päevaraha söögi eest, kuid ei ole saanud sellist teenust, nagu ta saama peaks. Kostjal on kohustus täita lepingut. Lepingust tulenevalt on kostjal kohustus järgida lasteaia põhimäärust ja muid kehtivaid õigusakte. Sotsiaalministri määrusest tulenevalt on hageja lapsel õigus muule vaiksele tegevusele une asemel.
2.Harju Maakohus võttis 20. juuni 2023. a määrusega hagi menetlusse.
3.Kostja esitas 21. juunil 2023 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagile vastu.
4.Kostja esitas 3. septembril 2024 seisukoha, milles tõi välja, et alates 1. augustist 2024 lõppes hageja lapse osas leping. Lepingu lõpetamise aluseks oli lapsevanemate esitatud lasteaiakoha kasutamise lepingu lõpetamise avaldus Õ-4/184-1-1. Hageja laps on alates 2024. a septembrist Xxxxxxxx kooli 1. C klassi õpilane. Seega on hagi ese muutunud sisutuks, mistõttu palus kostja kohtul kaaluda 16. septembriks 2024 määratud eelistungi toimumise otstarbekust ja menetluse lõpetamist.
5.Kohus määras 4. septembri 2024. a kirjaga hagejale tähtaja kostja seisukohale vastamiseks.
6.Hageja esitas 8. septembril 2024 seisukoha, milles avaldas, et soovib menetluse jätkumist. Hageja hinnangul on kostja lepingut rikkunud ning hagi esitamisega soovis hageja selles osas kohtu seisukohta ja soovib seda jätkuvalt. Hagejal on õigus nõuda esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teist eset või muud hüve (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 3). Arvestades menetluse kestust ja kostja tegevusetust selle vältel, on 2 (5)
2-23-2831 hagejal soov vaielda kostjaga ka hageja võimaliku rahalise nõude üle. Asjaolu, et kohustamisnõuet ei ole enam võimalik täita, ei tähenda, et hageja hagi eesmärk oleks ära langenud. Kuna hageja palub kohtul määrata hagejale täiendav tähtaeg, on eesmärgipärane planeeritud eelistung tühistada. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus jättis 9. septembri 2024. a määrusega TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja hageja taotluse tähtaja määramiseks rahuldamata. Maakohus tühistas varem määratud kohtuistungi aja ja 19. juuni 2023. a kohtumäärusega asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, jättes need rahaliselt kindlaks määramata.
7.1.Maakohus märkis, et kuivõrd 1. augustist 2024 lõppes hageja lapse osas leping ja laps on alates 2024. a septembrist Xxxxxxxx kooli 1. C klassi õpilane, ei ole hagiga enam võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Hageja taotlus määrata talle tähtaeg, mille jooksul hageja saab esialgu nõutud eseme asemel nõuda teist eset, tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja saab esitada muid nõudeid kostja vastu üldises korras.
7.2.Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega tühistas maakohus 19. juuni 2023. a kohtumäärusega asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu ning 16. septembrile 2024 kell 10.00–11.30 määratud kohtuistungi aja. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, millega jäeti hagi läbi vaatamata. Hageja leiab, et maakohus kohaldas TsMS § 423 lg 2 p-i 2 ennatlikult, rikkudes selgitamiskohustust ja eirates hageja õigust nõuda esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teist eset või muud hüve. Hageja palus kohtult täiendavat tähtaega hagi täpsustamiseks. Olukord, kus hageja peab esitama kohtusse uue hagi, ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
9.Kostja palub jätta määruskaebus rahuldama ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et hetkel kostjal menetluskulud puuduvad.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Hageja määruskaebus rahuldatakse.
12.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Seega on maakohtu määrus muus osas TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud. Hageja tähtaja määramise taotluse rahuldamata jätmine ja kohtuistungi aja tühistamine ei ole ka vaidlustatavad. 3 (5)
2-23-2831
13.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, leides, et seoses asjaolude muutumisega ei ole hagiga enam võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et seoses hageja lapse kooliminekuga ei ole hageja esialgse lepingu täitmise nõude rahuldamine enam võimalik. Seda ei vaidlusta määruskaebuses ka hageja ise. Küll aga nõustub ringkonnakohus hagejaga selles, et maakohus jättis hagi ennatlikult läbi vaatamata, andmata hagejale võimalust hagi läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks.
14.Asja materjalidest nähtuvalt avaldas hageja 8. septembri 2024. a seisukohas, et soovib endiselt kohtu seisukohta selle kohta, kas kostja on lepingut rikkunud. Ühtlasi viitas hageja soovile esitada rahaline nõue võimaliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega nähtus hageja menetlusdokumendist soov nõuda esialgu nõutud eseme asemel teist eset (TsMS § 376 lg 4 p 3 mõttes) või hagi muuta (TsMS § 376 lg 1 mõttes). Ringkonnakohus selgitab, et iseenesest ei välista lepingu täitmise nõude (võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1) võimatuks muutumine seda, et hageja võib saada kasutada muid VÕS § 101 lg-s 1 toodud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Samas ei olnud hageja taotlus nõude muutmiseks piisavalt selge selleks, et kohus oleks saanud võtta selle lubatavuse kohta seisukoha.
15.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 376 lg 4 p 3 võimaldab hagejal asjaolude muutumisel nõuda esialgu nõutud eseme asemel teist eset või muud hüve ning seda ei peeta hagi muutmiseks. Seega võib hagejal olla võimalik korrigeerida oma nõuet muutunud asjaolude tõttu vastaspoole ja kohtu nõusolekuta. Riigikohus on selgitanud, et kui kohtumenetluse käigus on muutunud õiguslik olukord ja hagi alusena esitatud asjaolud võivad anda aluse nõuda esialgu nõutud eseme asemel teist eset, tuleb seda hagejale selgitada ning määrata TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg, mille jooksul hageja võib esialgu nõutud eseme asemel nõuda teist eset (RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975, p 12.2). Juhul, kui hageja soovitud muudatus väljub TsMS § 376 lg 4 p 3 kohaldamisalast, võimaldab TsMS § 376 lg 1 vastaspoole nõusolekul või 2. lõikes sätestatud tingimuste täidetuse korral kohtu nõusolekul hagi pärast selle menetlusse võtmist ka muuta.
16.Siinsel juhul oli hageja 8. septembri 2024. a menetlusdokumendist nähtuvalt teadlik võimalusest oma hagi eset TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi korrigeerida, mistõttu maakohtule ei ole alust heita ette selle selgitamata jätmist. Küll aga jättis maakohus hagejale andmata mõistliku tähtaja hagi läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks ja hageja 8. septembril 2024 esitatud taotluse täpsustamiseks. Sellega rikkus maakohus TsMS § 3401 lg-t 1 ja jättis hagi ennatlikult läbi vaatamata.
17.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et ehkki iseenesest on õige maakohtu viide, et hagejal oleks võimalik esitada korrigeeritud nõue eraldi menetluses, ei ole menetlusökonoomia kaalutlustel põhjendatud suunata hagejat alustama uut kohtumenetlust olukorras, kus nõue oleks võimalik lahendada juba pooleliolevas kohtuasjas hagi korrigeerimise või muutmise teel, eriti kui see tugineb juba poolelioleva menetlusega (olulises osas) samadele asjaoludele.
18.Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi läbi vaatamata jätmine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel õigustatud. Maakohtu määrus tuleb hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas tühistada ning asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Menetluse jätkamisel tuleb maakohtul esmalt määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg
8.septembri 2024. a taotluse täpsustamiseks ning seejärel võtta vastavalt hageja esitatud täpsustustele seisukoht hagi eseme asendamise (TsMS 376 lg 4 p 3 järgi) või hagi muutmise (TsMS § 376 lg 1 järgi) kohta.
19.TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 4 (5)
2-23-2831
20.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, ei saa praeguse määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.