X kaebus Rae valla kohustamiseks lükkama ebaõiged faktiväited ümber ning hüvitama kahju
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindaja advokaat Märt Mürk Vastustaja Rae Vald, esindaja HS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. novembri 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 25. novembri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. jaanuaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas halduskohtule kaebuse, milles esitas järgmised nõuded: 1) kohustada vastustajat esitama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt kolme tööpäeva jooksul siinses asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest Y meiliaadressile ilma ükskõik missuguste lisandusteta järgmise sisuga teate: „Lugupeetud Y Rae vald on avaldanud XXX lasteaia endise töötaja X kohta ebaõigeid väiteid. Q kirjutas Teile, nagu oleks X keeldunud teistes rühmades töötamisest ning käitunud oma otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt. Need väited ei vasta tegelikult tõele. X ei ole nimetatud tegusid toime pannud.“; 2) mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; 3) mõista vastustajal kaebaja kasuks välja varaline kahju 192 eurot. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja oli lasteaia endine töötaja. Lasteaia direktor avaldas kaebaja kohta ebaõigeid ja au teotavaid väiteid; 2) kaebaja naasis 12. mail 2021 haiguslehelt tööle ja esitas direktorile lahkumisavalduse. Direktor lubas lastevanematele selgitada, et tööleping lõpetati kaebaja soovil. Ühe lapse vanem saatis 12. mail 2021 direktorile e-kirja, milles küsis mh järgmist: „mis toimub XXX lasteaia WWW õpetajatega. Miks seal kogu aeg personal vahetub? Täna on viimane tööpäev ka Gl ja mõni nädal tagasi läks C.“ Direktor vastas kirjale järgmiselt: „kui töö eeldab õigel ajal kohal olemist, siis see reegel kehtib kõikidele, samuti koostöö tegemine rühmas. Kahjuks on mitmel teie rühmas töötanud assistendil kadunud fookus tegeleda lastega ja suunata oma jõud koostöö tegemisele. Pigem on tekkinud õpetajale ärategemine, tööajast mitte kinnipidamine (näiteks pidev hilinemine kuni 1,5 tundi, mis lõpuks tööd rühmas väga tugevalt häirima hakkas).“ Direktori kirjast jäi lapsevanemale mulje, et iseloomustus käis kaebaja kohta; 3) direktor saatis personali vahetumise asjus kirja ka hoolekogu esimehele, milles märkis mh järgmist: „Vajadusel oleme ka meeskondades teinud ümberkorraldusi, kui on näha, et koostöö ei saagi toimima (näiteks teie rühmast F läks tööle SSS rühma). Suurem arusaamatus tekkis aprillis (varasemalt oli rühmavestlusi paar korda kuus), kui palusime assistente C ja G teistesse rühmadesse asendama. [---] Olukorrast, kus G käitus oma otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt, on võetud ka seletuskirjad.“ Hoolekogu esimees edastas kirja ka teistele lastevanematele; 4) direktori väited ei vasta tõele. Kaebaja oli nt aprillikuus kolm nädalat tööl võõras rühmas ja ta pole ründavalt käitunud. Faktiväide teotab kaebaja au ja annab temale negatiivse hinnangu; 5) vastustaja peab ebaõiged faktiväited ümber lükkama (võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4); 6) kaebajale tekitatud kahju tuleb hüvitada. Väidete tulemusena kahjustus kaebaja au ja hea nimi. Kaebaja peab pidevalt jagama selgitusi. See põhjustab stressi. Kaebajal võib olla raskendatud, kui mitte võimatu leida lasteaias uus töökoht. Vastustaja pani rikkumised toime tahtlikult. Õiglaseks hüvitiseks oleks vähemalt 2000 eurot; 7) kaebaja esitas nõude kohtuväliselt ja pidi õigusabi eest tasuma 192 eurot. See varaline kahju tuleb hüvitada; 8) vastustaja on kohustatud tasuma viivist alates kaebuse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni (VÕS § 113 lg 1).
3-21-1620 1) direktori vastuses lapsevanemale ei ole viidatud kaebajale, vaid välja on toodud üldised põhjused personali vahetuse kohta viimaste aastate jooksul (kaebaja töötas XXX Lasteaias alla ühe aasta); 2) kaebaja ei teatanud 5. aprillil 2021, et ta ei tule tööle. Haigus- ja hoolduslehe võtmist ei nähtunud. Kaebaja teatas alles majandusjuhatajale e-kirjaga, et ta ei tule tööle. Pärast direktori pöördumist oli nähtav hoolduslehe võtmine. Lasteaias toimus 8. aprillil 2021 personali koosolek, kus märgiti, et kahe rühma lapsed tõstetakse õppeaasta lõpuni kokku, sest ühes rühmas käis vähe lapsi. Kaebaja viibis koosolekul. Järgmisel päeval helistas kaebaja majandusjuhatajale ja teatas vihasel toonil, et tema ei ole uue töögraafikuga nõus. Viimati märgitu tähendas, et ta polnud nõus uuel nädalal minema tööle teise rühma. Vale on väide, et kaebaja oli kolm nädalat võõras rühmas tööl. Kaebaja oli aprillis tööl 8 tööpäeva. Vastustaja pole väitnud, et kaebaja pole üldse teistes rühmades töötanud. Vastustaja pole kaebaja mainet ja au teotanud; 3) majandusjuhataja kutsus 27. aprillil 2021 kaebaja enda juurde, et arutada töögraafiku muudatusi. Ühes rühmas olid assistendid haiguslehel ja tööjõudu oli puudu. Samal ajal ei olnud kaebaja rühmas tööd pakkuda. Olukorda selgitati kaebajale. Kaebaja ärritus ja ütles, et annab kohe lahkumisavalduse või jätkab tööd lõpupeoni. Kaebaja oli järgmisest päevast hoolduslehel. Kaebaja käitus ebaviisakalt ja tõstis häält; 4) kaebajale ei sobinud töö ümberkorraldused lasteaias, mida ta teatas kohtumisel. Seetõttu ta esitaski avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil; 5) vastustaja pole kaebajale kahju tekitanud.
3.Tallinna Halduskohus jättis 25. novembri 2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) direktori 12. mai 2021. a e-kirja sisu on neutraalne, pole solvav ja selles ei ole ühtegi nime mainitud. Kirjas mainiti üldistavalt nelja juhtumit, assistente mainiti umbisikuliselt ning neid ei halvustatud ega solvatud. Kiri ei sisalda negatiivseid kommentaare; 2) direktor kirjutas üksnes hoolekogu esimehele ning viimane saatis kirja edasi enda algatusel; 3) kohus palus direktoril esitada juhtumi kohta selgitused. Nendest selgitustest nähtub, et direktor selgitas hoolekogu esimehele tekkinud olukorda, kus rühmast lahkuvad mõlemad assistendid. Direktor ei võinud arvata, et tema kiri edastatakse lastevanematele. Direktori selgitustest nähtub, et ta tugines e-kirjas kajastatud seletuskirjadele, sh suulisest vestlusele kaebaja vahetu juhiga. Direktor ei avaldanud oma hinnanguid toimunule; 4) tunnistajate ja kaebaja vande all antud ütlused kaebaja käitumise kohta on erinevad. Tunnistajate ütluste kohaselt arutati 27. aprillil 2021 toimunud vestluse ajal uut töögraafikut, kuna kaks rühma pandi kokku ja oli tööjõupuudus. Õhkkond oli pingeline ja ärritav. Kaebajale ei sobinud töögraafiku aeg. Kaebaja oli ärritunud ja ründav, rääkis üsna valju häälega, hääletoon ei olnud tavapärane. Kaebaja ütluste kohaselt kolleegid ütlesid temale 27. aprillil 2021, et tuleb hakata tööd tegema uue töögraafiku järgi. Kokkuleppele ei jõutud. Kaebaja sõnul käitus majandusjuhataja vestluse ajal ebameeldivalt ja ründavalt. Ütlustest võib aru saada, et vestluse teema ei olnud asjaosalistele meeldiv ning tekitas pingeid, mille tulemusel hääletoon võis olla kõrgendatud. Direktor kuulis vestlusest nelja XXX lasteaia töötaja käest, kes kirjeldasid temale toimunut. Nende kirjelduste põhjal koostaski direktor selgituskirja hoolekogu esimehele viimase palvel. Mingeid omapoolseid hinnanguid direktor e-kirjas kaebaja käitumise kohta ei anna. Direktor viitab asjaolule, et ta ei viibinud ise vestluse juures (oli teises lasteaias) ning võttis töötajatelt seletuskirjad, sh kaebaja vahetult juhilt. Kaebajalt ta seletuskirja võtta ei jõudnud, kuna too esitas lahkumisavalduse ja lahkus töölt omal soovil; 5) tegemist ei olnud teadvalt ja tahtlikult ebaõigete faktiväidete edastamisega hoolekogu esimehele. Neli XXX lasteaia töötajat selgitasid kirjalikult 27. aprilli 2021. a vestluse asjaolusid, millest direktor sai infot toimunu kohta. Lisaks selgitas kaebaja vahetu juht direktorile juhtunut suuliselt. Kaebaja kinnitas kohtus, et talle ei sobinud uus töögraafik ning et 3(7)
3-21-1620 selles osas ei jõutudki kokkuleppele. Seega on väidetavate valeandmete ümberlükkamise nõue ja kahju hüvitamise nõue põhjendamatu; 6) kaebaja lahkus töölt vabatahtlikult, kuigi tal oli võimalik töötamist jätkata. Direktor ei esitanud 13. mai 2021. a kirjas kaebajale ühtegi etteheidet.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus leidis ekslikult, et direktor pole au teotavaid väiteid avaldanud. Direktor edastas e-kirja hoolekogu esimehele, kes omakorda saatis kirja edasi teistele inimestele. Direktori eesmärgiks oli edastada e-kirjas sisalduvad väited kõigile rühmas käivate laste vanematele. Direktor saavutas taotletud eesmärgi. Seetõttu oli tegemist õiguslikus mõttes avaldamisega. Kirja esimeses lauses toodud pöördumine viitab selgelt sellele, et kiri oli mõeldud laste vanematele; 2) väited avaldati kaebaja kohta ning need teotavad kaeabaja au ja head nime; 3) valed väited on, et kaebaja keeldus teistes rühmades töötamast ning ta käitus ebameeldivalt ja ründavalt; 4) VÕS § 1047 lg 3 kohaldamise eeldused pole täidetud. Halduskohtu hinnang on vale, et vastustaja oli oma väiteid enne nende avaldamist piisavalt kontrollinud. Vastustajal ei olnud õigustatud huvi, et avaldada kaebaja kohta ebaõigeid andmeid. Samuti pole vastustaja andmeid piisavalt kontrollinud; 5) ebaõigete väidete ümberlükkamise nõue ei eelda seda, et avaldamine oleks õigusvastane; 6) mittevaraline ja varaline kahju tuleb hüvitada.
5.Vastustaja palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) direktori eesmärgiks ei olnud saata e-kirja kõigile vanematele, vaid see saadeti hoolekogu esimehele; 3) e-kirjas väidetud asjaolud vastavad tegelikkusele ja need on tõendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
6.Esmalt on küsimus selle üle, kas tegemist on eraõigusliku või avalik-õigusliku toiminguga, kuna sellest sõltub kohtute pädevus ja eeldused, mille alusel nõue tuleb lahendada. Kui tegemist peaks olema avalik-õiguslikust suhtest võrsunud haldustoiminguga, on vaidlust pädev lahendama halduskohus (HKMS § 4 lg 1). Kui isiku au ja head nime on riivatud avalikõiguslikus suhtes, peab õiguspärase haldustoimingu aluseks olema esmalt seaduslik alus ning alles pärast seda tuleb hinnata, kas avaldatud faktiväide ja väärtushinnang on kooskõlas VÕS §‐dega 1046 ja 1047 (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2023. a otsus asjas nr 319-1565, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika).
7.Teabe avaldamine on halduse avalik-õigusliku ja eraõigusliku tegevuse skaalal iseenesest neutraalse iseloomuga toiming. Kuid riigi autoriteet võib tema jagatavale teabele anda avalikkuse silmis uue kvaliteedi. Seega võib riigi avaldatud teave olla vaid näiliselt, mitte aga oma eesmärkide ja mõjude poolest sarnane eraisikute avaldustele. Seetõttu tuleb eeldada, et 4(7)
3-21-1620 riigi, kohalike omavalitsusüksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute avaldatud teave on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus. Selle eelduse võib kummutada vaid avaldatava teabe ülekaalukas ja tihe seos eraõiguslikus vormis täidetavate ülesannetega (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-3-12, p 14).
8.Praegune vaidlus on võrsunud sellest, et lasteasutuse direktor vastas ühe e-kirjaga lapsevanema ja teise e-kirja hoolekogu esimehe pöördumistele, milles viimased uurisid, miks rühmas töötajad vahetuvad.
9.Lasteasutuse direktor põhjendas vastuses lapsevanemale ja hoolekogu esimehele, miks lasteasutuses töötajatega töösuhted lõppesid. Sellist laadi teabe avaldamist ei tule käsitada avalik-õiguslikus suhtes teabe avaldamisena, kuna see oli ülekaalukalt ja tihedalt seotud eraõiguslikus vormis täidetava ülesandega.
9.1.Kaebaja ja lasteasutuse vaheline suhe oli tekkinud töölepingu alusel ja seetõttu oli tegemist eraõigussuhtega (vt ka RVastS § 1 lg 3 p-d 1 ja 4). Eraõigusliku suhte raames kogutud teave ja selle teisele isikule edastamine on praegusel juhul käsitatav eraõigussuhtena.
9.2.Munitsipaallasteaed täidab lasteaiateenust osutades küll avalikku ülesannet, kuid lapsevanemaga sõlmitud lepingu täitmisega ei kaasne riigivõimu volitusi, mistõttu on munitsipaallasteaed olemuslikult samas olukorras, milles võivad olla eraisikud, näiteks eralasteaiad või lastehoiuteenust pakkuvad isikud. Sellest lähtudes tekivad munitsipaallasteaia ja teenust saava isiku vahel teenuse osutamisel eraõiguslikud suhted (Riigikohtu 17. mai 2023. a määrus asjas nr 2-23-2831, p 8). Seega ei saa ka lapsevanema ja lasteasutuse direktori vahelist teabevahetust, mis põhineb eraõiguslikul suhtel, olemuslikult käsitada avalik-õigusliku suhtena. Suhte olemus ei muutunud sellest, kui teave saadeti ka hoolekogu esimehele. Hoolekogu esimehe tegevus oli kantud sellest, et uurida, kuidas lasteasutus eraõiguslikku teenust osutab. Hoolekogu esimees vahendas antud juhul direktori ja lastevanemate vahelist suhtlust eespool nimetatud küsimuses.
10.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja ja vastustaja vaheline suhe teabe edastamisel ei olnud käsitatav avalik-õigusliku suhtena. Tegemist oli eraõigusliku suhtega.
11.Kuna isik pöördus halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei ole mõistlik tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus (Riigikohtu erikogu 10. aprilli 2002. a otsus asjas nr 3-3-4-2-02, p 10). II
12.Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1046 lg 1). Isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Teisele isikule 5(7)
3-21-1620 (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043).
13.1.Lasteasutuse direktor vastas lapsevanema pöördumisele mh järgmist: „Vajadusel oleme ka meeskondades teinud ümberkorraldusi, kui on näha, et koostöö ei saagi toimima (näiteks teie rühmast F läks tööle SSS rühma). Suurem arusaamatus tekkis aprillis (varasemalt oli rühmavestlusi paar korda kuus), kui palusime assistente C ja G teistesse rühmadesse asendama“. Kaebaja hinnangul tekitas direktor mulje, et kaebaja keeldus teistes rühmades töötamast. Kaebaja väidab, et faktiväide – keeldus teises rühmas töötamast – on vale. Kaebaja on seisukohal, et sellega on teotatud tema au, sest töökohustuse mittetäitmine kannab halvustavat tooni ja annab isikule negatiivse hinnangu.
13.2.Lasteasutuse direktor vastas hoolekogu esimehe pöördumisele mh järgmist: „Olukorrast, kus G käitus oma otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt, on võetud ka seletuskirjad“. Kaebaja hinnangul järeldub e-kirjast, et kaebaja käitus otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt. Kaebaja väidab, et vastustaja faktiväide – kaebaja käitus otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt – on vale. Kaebaja on seisukohal, et sellega on teotatud tema au, sest ebameeldiv ja ründav käitumine mõjutab isiku head nime negatiivselt.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda selle ümberlükkamist, et kaebaja käitus otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt. Kas midagi või keegi on ebameeldiv ja ründav, ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang. Väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-2-1-53-07, p 19; vt ka Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Koostaja P. Varul jt. Juura. Tallinn, 2020, lk 792). Kaebaja pole esitanud nõuet lükata ümber need asjaolud, mis olid väärtushinnangu aluseks. Küll aga on faktiväide see, kas isik täitis oma töökohustusi või mitte.
15.Ringkonnakohtu hinnangul pole direktori 12. mai 2021. a e-kirjast võimalik järeldada, et kaebaja märgitud faktiväide (vt käesolev otsus, p 13.1) oleks konkreetselt käinud just kaebaja kohta või et see tuleks muudel alustel siduda just kaebajaga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-11-04, p 11; vt ka Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Koostaja P. Varul jt. Juura. Tallinn, 2020, lk 779). Kuigi lapsevanem tõi näidetena esile kaebaja ja teise inimese, ei olnud lapsevanema pöördumine direktori poole ajendatud mitte kaebajast, vaid tegemist oli üldisema probleemiga: „Miks seal kogu aeg personal vahetub? Läbi aastate on toimunud selles rühmas erakordselt palju ära minemisi.“ (dtl 13). Direktori vastuses analüüsiti olukorda, mis oli tekkinud pikema aja jooksul: „Ka minul on kahju, et [---] rühmas on palju muutuseid olnud. Tean küll kolme aasta muutuseid, mitte varasmaid, kuid vähemalt 4 juhtu minu töötamise ajal on olnud väärtuskonfliktid [---].“ Kuigi direktor on viidanud rühmas töötanud assistentidele ja nende tööd puudutavatele küsimustele, on tegemist impersonaalse viitega, seostamata seda konkreetselt ühegi isikuga. Samas kirjas toob direktor esile ka seda, et mitmed ära läinud töötajad olid meeldivad inimesed, kellele assistendi töökoht jäi lihtsalt kitsaks, kuid kes teevad tööd hästi õiges kohas (dtl 13). Ka e-kirja kontekst ei võimalda järeldada, et direktor oleks vaidlusaluses kirjas heitnud just kaebajale ette seda, et ta keeldus teises rühmas töötamast.
16.Selleks, et faktiväide või väärtushinnang oleks kvalifitseeritav au teotamise ja hea nime kahjustamisena, peab ta ületama teatud raskusastme ja tooma kaasa isikule täiendavaid üleelamisi (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2023. a otsus asjas nr 3-19-1565, p 26;
26.septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1449, p 30.4). Faktiväidet ja hinnangut, mis riivab isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks (Riigikohtu 6(7)
3-21-1620 tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-11-04, p 11). Üksnes direktori hinnang selle kohta, et kaebaja käitus otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt, ei ole sellise intensiivsusega, jaatamaks kaebaja au teotamist ja hea nime rikkumist. Direktori e-kirja kontekst tervikuna ning kaebuses esitatud asjaolud ei võimalda järeldada, et kirja mõtteks oleks olnud vaidlusaluse fraasiga alandada ja häbistada kaebajat. Kuna kaebaja aule ja heale nimele pole sellist tagajärge kaasnenud, pole alust vaidlusalust hinnangut pidada kaebaja au ja hea nime teotamiseks. Kuna õigusvastane tegu au ja hea nime teotamise osas puudub, pole kahju hüvitamise nõude üks eeldustest täidetud. Seetõttu puudub kaebajal alus nõuda kahju hüvitamist.
17.Isegi juhul, kui vaidlusalune fraas eraldi võetuna annaks kaebaja au ja hea nime teotamise mõõdu välja, nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et vaidlusaluse väärtushinnangu aluseks olnud asjaolude aset leidmine on tõendatud ning nende asjaolude alusel ei saanud vaidlusalust fraasi pidada kaebaja au ja hea nime teotamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid põhjendusi (vt käesolev otsus, p 3 alap-d 4 ja 5; HKMS § 201 lg 4).
18.Kuna kahjunõude rahuldamise eeldused on täitmata, ei ole tarvis analüüsida seda, kas direktori e-kiri hoolekogu esimehele oli käsitatav andmete avaldamisena.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
20.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.