nende Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline esindaja Aivira Kollamaa
ja
Kostja A.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista A.C-lt Revensen OÜ kasuks välja põhivõlg 494 eurot 55 senti ja viivis alates
29.maist 2023 kuni 21. oktoobrini 2024 summas 84 eurot 6 senti ja viivis alates 22. oktoobrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A.C-l tasuda Revensen OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Menetluskulud tuleb kanda Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 (LHV Pank).
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist (TsMS § 632 lg 1). Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS §
lg 2 ). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Revensen OÜ esitas 4. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.C-lt võla saamiseks. Kohus tegi 9. oktoobril 2023 võlgnikule makseettepaneku. A.C esitas 2. novembril 2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 13. novembri 2023. a määrusega anti nõue A.C vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Revensen OÜ (hageja) esitas 29. jaanuaril 2024 hagiavalduse A.C (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 494 eurot 55 senti, sissenõudmiskulud 20 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 96 eurot 94 senti ning viivise alates 30. jaanuarist 2024 põhivõlalt määras 0,0875% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja tellimuse nr 55096 internetipoest Luutar OÜ, märkides tellimusele, et tasub ostu eest Modena Estonia OÜ kaudu. Modena Estonia OÜ (faktoor) ja Luutar OÜ (müüja) ning A.C (ostja) sõlmisid interneti vahendusel 28. aprillil 2023 kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise kokkuleppe nr 202304281325217 summas 495 eurot. Allkirjastatud kokkuleppele kohaldatakse faktooringulepingu üldtingimusi ja Modena Estonia OÜ kasutustingimusi. Kostjal puudus kohustus ostuhinna kokkuleppe allkirjastamisel tasuda lepingutasu ja intressitasu. Kostja ei tasunud ühtegi makset. Kostja kohustus teostama osamaksed kolme osamaksega alljärgneva maksegraafiku järgi: esimene osamakse summas 164 eurot 85 senti tasumise kuupäevaga 28. mai 2023, teine osamakse summas 164 eurot 85 senti tasumise kuupäevaga 28. juuni 2023 ja viimane osamakse summas 164 eurot 85 senti tasumise kuupäevaga 28. juuli 2023. Kostjale saadeti korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja oma kohustust ei täitnud. Kostjale saadeti 18. juunil 2023 kokkuleppe ülesütlemise teatis. Sellega loeti kostja kokkulepe üles öelduks 2. juulil 2023, andes eelnevalt kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Kokkuleppe ülesütlemise ajaks olid maksmata kaks osamakset kokku summas 329 eurot 70 senti. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale 26. septembril 2023. Peale kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise kokkuleppe sõlmimist tasus Modena Estonia OÜ kokkuleppe alusel müüjale Luutar OÜ-le kostja poolt tellitud toodete eest
eurot 55 senti.
Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtus hageja ennekõike taotleja esitatud andmetest, lisaks registri väljavõtetest saadud teabest. Modena Estonia OÜ teostas päringu taust.ee ja nimetatud päringu kohaselt ei tuvastatud maksehäireid. Modena Estonia OÜ ei ole teinud tavapärast krediidivõimelisuse hindamist, kuna tegemist ei ole krediidilepinguga (tarbijakrediit). Kostja suhtes kontrolliti ka kinnistusregistrit. Kostjale kuulub neli kinnisasja. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega. Krediidiandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav leping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Klient peab ise hindama enda maksevõimet ja lepingu vajalikkust. Kostjal oli ka ise kohustus taotlusesse märkida enda laenukohustuste, sissetulekute, perekonnaseisu, ülalpeetavate kohta, igakuiste maksete osas ja muude taotluses märgitud küsimuste kohta õigeid ja täpseid andmeid. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja ebaõigeid andmeid, ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.
3.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb nõudele vastu täies ulatuses. Kostja ei ole nimetatud kokkulepet sõlminud ega saanud ka raha ega vallasasju. Kostja ei ole kokkulepe isiklikult allkirjastanud ja ta ei olnud teadlik lepingu sõlmimisest. Tegemist on pettusega, mille kohta on esitatud vastav avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks. Kriminaalmenetlus nr. 23278050418 on algatatud ja praegu käib uurimine. Kostja on arvatavasti petturite ohver. Kolmepoolse lepingu kohaselt on laenusaaja e-posti aadressiks märgitud xxxxx ja telefoninumbriks XXX. Kostja tegelik e-posti aadress on xxxx ja tegelik telefoninumber on XXX. Kostja eeldab, et lepingu sõlmis tema asemel A.Z. Kostja leidis, et põhjendatud on menetluse peatamine kuni lahendi tegemiseni kriminaalasjas nr 23278050418. Kostja leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostja pangakonto väljavõtet ei ole kontrollitud. Kostja oli nõus tasuma hagejale 494 eurot 55 senti maksegraafiku alusel. Viivise määr on tühine.
4.Kohus jättis 23. aprilli 2024. a määrusega rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks kriminaalmenetluse tõttu ja taotluse iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamiseks menetlusse.
5.Kohus andis 18. juunil 2024 hagejale täiendava tähtaja haginõude täpsustamiseks ning kohtule uuesti määratud tagasimaksete kohta teabe esitamiseks.
6.Hageja edastas 27. juunil 2024 kohtule seisukoha, mille kohaselt ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid faktooringulepinguga. Hageja ei nõua kostjalt intressi. Hageja on seisukohal, et ta on õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingujärgses määras ning hageja ei ole kohustatud piirama oma viivise nõuet seadusjärgse viivisemääraga.
7.Kohus uuendas 19. septembri 2024. a määrusega menetluse ja palus kostjal esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata, kas tegemist oli pettusega, st kas talle väljastatud IDkaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta ja tema tahte vastaselt. Kostja kohtunõudele ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
Hagi hind on 764 eurot 44 senti ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Hageja väide, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, millega krediidiandja, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, andis kostjale laenu 495 eurot ostu eest tasumiseks (finantseeris kostja ostu). Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja ei tasunud osamakseid. Kostjale saadeti 18. juunil 2023 kolmepoolse kokkuleppe ülesütlemise teatis. Sellega loeti kostja kokkulepe üles öelduks 2. juulil 2023, andes eelnevalt kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Krediidiandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise või nõude loovutamise kohta.
11.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
11.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 27,97%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (15,31%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
11.2.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Hageja on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtus hageja ennekõike taotleja esitatud andmetest, lisaks registri väljavõtetest saadud teabest. Modena Estonia OÜ teostas päringu taust.ee ja nimetatud päringu kohaselt ei tuvastatud maksehäireid. Modena Estonia OÜ ei ole teinud tavapärast krediidivõimelisuse hindamist, kuna tegemist ei ole krediidilepinguga (tarbijakrediit). Kostja suhtes kontrolliti ka kinnistusregistrit. Kostjale kuulub neli kinnisasja. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega. Kostjal oli ka ise kohustus taotlusesse märkida enda laenukohustuste, sissetulekute, perekonnaseisu, ülalpeetavate kohta, igakuiste maksete osas ja muude taotluses märgitud küsimuste kohta õigeid ja täpseid andmeid. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja ebaõigeid andmeid, ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kohus nõustub kostjaga selles, et krediidiandja ei ole praegusel juhul hinnanud kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Hageja on ise menetlusdokumentides märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel on krediidiandja lähtunud eelkõige taotleja enda esitatud andmetest. Kuivõrd krediidiandja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole krediidiandja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Krediidiandja ei veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks
VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja on kinnitanud, et kostjal ei ole praegusel juhul kohustust tasuda hagejale intressi.
11.3.Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6 sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud, et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma tagastamist ning alanenud määras intressi. Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas nr 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõla 494 euro 55 sendi tasumist. Kostja ei võlgne hagejale sissenõudmiskulusid summas 20 eurot, selles osas jääb hagi rahuldamata.
11.4.Järgmisena hindab kohus, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale põhivõlg, s.o 494 eurot 55 senti. Kostja on seisukohal, et temal ei ole kohustust tasuda hagejale ka põhivõla jääk, kuna kostja ei kolmepoolset kokkulepet sõlminud ega kaupa saanud. Kostja on esitanud teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta, mille kohaselt on politsei menetluse infosüsteemis registreeritud teade, millest nähtub, et alates 21. aprillist 2023 on kostja isikuandmeid kasutades tema nimel tehtud LHV Panga konto, proovitud võtta laenu, võetud järelmaksuga mobiiltelefon Iphone summas 1291,98 eurot, tehtud Telia Eesti AS kasutaja, kus on kasutatud tasulist internetiteenust ja Elisa Eesti AS-ist on võetud järelmaksuga mobiiltelefon Samsung summas 169 eurot. Alustatud on kriminaalmenetlus nr 23278050418 karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 tunnustel. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PINkoode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (RKTKo 16.12.2019, nr 2-16-124450, p-d 22-23). Riigikohus on oma hiljutises 12. juuni 2024. a lahendis selgitanud, et kolleegiumi varasemast praktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid kolmandatele isikutele, peab hageja tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks tahteavaldust. Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16124450/77, p 22). Riigikohus kordas 12. juuni 2024. a lahendis oma varasemat seisukohta, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID
koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11). Eeltoodut arvestades on asja lahendamise seisukohalt seega oluline tuvastada, kas kostjalt peteti ID-kaart ja/või Smart-ID/PIN-koodid välja. Kohus andis kostjale võimaluse selgitada ja tõendada, et tema PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta ja tahte vastaselt, kuid kostja kohtunõudele ei vastanud. Kohus ei nõustu kostja väitega selles, et tema PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta ja tahte vastaselt. Kostja esitatud kriminaalmenetluse alustamise teade ei tõenda, et lepingu on sõlminud kostja nimel kolmas isik ning kostjalt on saadud koodid pettuse teel. Kostja ei ole selgitanud täpsemalt, et millisel viisil ja millised koodid läksid tema valdusest välja ja kuidas teda peteti. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud ega põhistanud, et ta näitas üles kohast hoolsust ja tegi kõik endast oleneva, et tema PIN-koodid ei satuks kolmandate isikute käsutusse. Kohus ei saa esitatud tõenditega lugeda tuvastatuks, et kostjalt peteti koodid välja ja pettuse tulemusel sõlmiti kostja nimel Modena Estonia OÜ ja Luutar OÜ-ga interneti vahendusel 28. aprillil 2023 leping, millise sõlmimiseks ei andnud kostja oma tahtavaldust. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud hoolsuskohustuse täitmist, siis tuleb viidatud Riigikohtu seisukohta arvestades eeldada, et tahteavalduse on andnud isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Eeltoodule tuginedes on kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu. Hageja on tõendanud, et kostjale võimaldati krediiti summas 494 eurot 55 senti. Kostja ei ole põhivõla suurusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi põhivõla 494 euro 55 sendi väljamõistmiseks rahuldada.
11.5.Hageja nõuab viivist alates 29. maist 2023 kuni võla tasumiseni määras 0,0875% päevas. Lepingu tingimuste kohaselt on viivise määr 0,0875% päevas. VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära ning hagi kuulub viivisenõude osas rahuldamisele osaliselt. Seadusjärgne viivisemäär alates 29. maist 2023 kuni kohtulahendi tegemiseni, s.o kuni
21.oktoobrini 2024 on 84 eurot 6 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis kuni kohtulahendi tegemiseni 84 eurot 6 senti ja edasi viivis alates 22. oktoobrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 77% ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.
13.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2405 eurot (riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot,
lepingulise esindaja õigusabikulud 2070 eurot (17 tundi 25 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga (315 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kokku kolm tundi. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 360 eurot (3 x 120 eurot, käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 695 eurot (315 + 20 + 360, käibemaksuta). Kuivõrd kostja kohustub kandma hageja menetluskulud 77% ulatuses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 535 eurot 15 senti.
14.Kostja menetluskulud nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks 360 eurot (hagi vastuse koostamine kolme tunni ulatuses hinnaga 120 eurot tund (käibemaksuta)). Kostja lepinguline esindaja ei ole oma menetluskulude nimekirja täiendanud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning kostja menetluskulud summas 360 eurot on samuti põhjendatud.
15.Kuivõrd hageja kanda jäid menetluskulud 23% ulatuses, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 82 eurot 80 senti.
16.Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 452 eurot 35 senti (535,15-82,80). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud tuleb hageja taotlusel kanda Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 (LHV Pank).
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.