Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 21. oktoober 2024
Tsiviilasja number
2-24-103756
Tsiviilasi
X vald, XXXXXXX korteriühistu avaldus A.A. vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. juuni 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): A.A. (ik: XXXXXXXXXXXX), seaduslikud esindajad Kristel Käesel (ik: XXXXXXXXXXXX) ja K.S. (ik: XXXXXXXXXXXX) Vastustaja (avaldaja): X vald, XXXXXXX korteriühistu (rk: XXXXXXXXX), esindaja Ingridt Allemann
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. juuni 2024 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda.
3.Välja mõista A.A.lt X vald, XXXXXXX korteriühistu kasuks menetluskulud 329,40 eurot.
4.Menetluskuludelt 329,40 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.X vald, XXXXXXX korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 26.01.2024 A.A. (puudutatud isik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna puudutatud isik esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 26.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude puudutatud isiku vastu 1071,50 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.03.2024 maakohtule esitatud avalduses palus avaldaja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja elamu majandamiskulude võla 1612,19 eurot. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Lääne-Viru maakonnas X vallas X alevikus XXXXXXX korteriomand. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku seaduslikele esindajatele igakuiselt arved elamu majandamiskulude (remondifond, haldustasu, laenu- jm sihtotstarbelised maksed) ning muude puudutatud isiku ja tema vanemate tarbitud teenuste (vesi ja kanalisatsioon, soojusenergia, prügivedu, üldelekter) eest tasumiseks. Puudutatud isiku seaduslikud esindajad ei ole arveid vaidlustanud, kuid ei ole neid nõuetekohaselt tasunud. Avalduse esitamise seisuga on võlg 1612,19 eurot. 17.06.2024 kohtuistungil teatas avaldaja, et kompromissi poolte vahel ei tule, kuna varasemalt on Kristel Käeseli allkirjastatud maksegraafik juba sõlmitud, kuid seda ei täidetud (tehti vaid üks makse). Alates maksekäsu kiirmenetlusest ei ole võlga vähendatud. Maja on renoveerimisel ja laenu on juurde vaja, kuid seda ei anta, kui pole probleemse korteriga asi ära lahendatud.
2.06. ja 07.04.2024 vastustes tunnistas puudutatud isiku seaduslik esindaja K.S. nõuet osaliselt. K.S. leidis, et avaldajal tuleb arved ümber arvestada, kuna alates 15.04.2023 elab korteris nelja inimese asemel kolm inimest. Puudutatud isiku esindaja K.S. teatas, et saab hakata võlga tasuma alates 15.09.2024 osamaksetena 50 eurot kuus kuni võla tasumiseni. Puudutatud isiku seaduslik esindaja Kristel Käesel kirjalikku seisukohta kohtule ei esitanud. Kohtuistungil puudutatud isiku seaduslik esindaja K.S. nõustus põhisummaga ja avaldas, et ei ole kursis võla kasvamisega. Puudutatud isiku seaduslikule esindajale Kristel Käeselile kohus helistas kohtuistungil ning Kristel Käesel teatas, et tunnistab võlga 1612,19 eurot ja märkis, et vastab tõele, et võlg on kasvanud ja peaks olema üle 3000 euro.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 27. juuni 2024 määrusega avalduse ja mõistis A.A.lt välja X vald, XXXXXXX korteriühistu kasuks perioodil 1. juuni 2022 kuni 31. jaanuar 2024 tekkinud majandamiskulude võla 1612,19 eurot. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 986,10 eurot ja viivise menetluskuludelt (986,10 eurolt) alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Määruse kohaselt on puudutatud isik XXXXXXX korteriomandi omanik alates 03.05.2022. XXXXXXX elumajas on moodustatud korteriühistu (avaldaja). XXXXXXX korteriomanike 05.12.2017 üldkoosoleku otsusega kehtestati haldustasu alates 01.12.2017. a 0,18 eurot/m2 ja remondifondi makse kütteperioodil 0,15 eurot/m2. 04.06.2020 otsustas üldkoosolek kehtestada tagasiulatuvalt alates 01.05.2020 remondifondi makseks kütteperioodil 0,25 eurot/m2 ja mittekütteperioodil 0,50 eurot/m2. 22.07.2021 üldkoosolekul, kus arutati elamu renoveerimistöödeks laenu võtmist, otsustati, et laenusumma jagatakse proportsionaalselt kõikide korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta ning laenumaksed tasutakse kõikide korteriühistu liikmete poolt vastavalt korteriühistu esitatud arvetele. Puudutatud isiku seaduslikud esindajad võtsid kohtuistungil võlgnevuse omaks. Kuna puudutatud isik ei ole avaldaja põhikirjast ja seadusest tulenevaid korteriomaniku kohustusi täitnud ning tal on tekkinud avaldaja ees võlgnevus, siis kohus rahuldas avalduse juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-st 1 ja § 477 lg-st 1 ilma avalduse rahuldamist enam põhistamata ning mõistis puudutatud isikult välja põhivõla 1612,19 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.A.A. esitas oma seadusliku esindaja K.S. kaudu määruskaebuse (mille kiitis heaks ka teine seaduslik esindaja, Kristel Käesel), milles taotleb Viru Maakohtu 27. juuni 2024 määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega kinnitada K.S. välja pakutud maksegraafik. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt soovib määruskaebuse esitaja tasuda võla ositi alates oktoobrist 50 eurot kuus (hiljem suureneks summa 100 euroni kuus). Varem ei ole see võimalik. Septembris saab K.S. avavanglasse, kus tal on võimalik teha tasuvat tööd, millest saab hakata võlga tasuma. Kuna K.S. pole avaldajaga varem kokkuleppeid sõlminud, siis on ennatlik teha järeldusi kokkuleppe täitmise osas. 01.10.2024 täiendas K.S. määruskaebust väitega, et kuna tema ümberpaigutamine avavanglasse viibib pikkade järjekordade tõttu, saaks ta võlga tasuma hakata 2025. a jaanuarist.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.X vald, XXXXXXX korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Määruskaebus ei vasta TsMS § 662 nõuetele ja kohus ei saa määruskaebust rahuldada põhjusel, et puudutatud isik soovib maksegraafikut. Määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on järginud TsMS § 477 lg-te 1, 5, 6 ja § 615 lg-te 1, 2 sätteid. TsMS § 430 lg-st 1 tulenevalt saavad kompromissi sõlmida vaid menetlusosalised ning kohtul puudub selles osas otsustusõigus. Kuna avaldaja ei olnud kompromissi sõlmimisega nõus, ei saanud kohus kohustada avaldajat puudutatud isikuga maksegraafikut koostama. Avaldaja tõi kompromissi mittesõlmimise põhjused kohtuistungil esile. Avaldaja ei olnud nõus võla tasumisega maksegraafiku alusel, kuna puudutatud isik ei olnud alates kohtumenetluse alustamisest 26.01.2024 kuni kohtuistungi toimumiseni 17.06.2024 võlga vähendanud, vaid oli võlga oluliselt suurendanud – kohtuistungi päevaks oli võlg 2915,68 eurot, vastuse esitamise seisuga moodustab võlg juba 3614,74 eurot. Avaldaja oli sõlminud puudutatud isiku seadusliku esindajaga (emaga) maksegraafiku võla tasumiseks, kuid seda ei täidetud. Teised korteriomanikud keeldusid avaldaja seaduslikule ja lepingulisele
esindajale nõusoleku andmisest kompromissi sõlmimiseks, sest nemad on pidanud maksma teenusepakkujatele kinni puudutatud isiku ja tema pereliikmete majandamiskulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik üksnes temalt väljamõistetud võlgnevuse ajatamist, s.o maksegraafiku kinnitamist, millega võimaldada tasuda võlgnevus 50 euro suuruste maksetega kuus. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud puudutatud isikult väljamõistetud võlgnevuse suuruse osas ning selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 (koosmõjus §-ga 659) järgi jõustunud.
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).
8.Võlgnevuse tasumist ositi maksegraafiku alusel on maakohus menetlusosalistega arutanud maakohtu istungil ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et maksegraafiku kinnitamiseks ja võlgnevuse ositi tasumiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle seisukohaga. Vastuseks määruskaebuse põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 463 lg 2 alusel on nimetatud säte kohaldatav ka määrusele. TsMS § 445 lg 1 puhul on tegemist erinormiga määruse tavalise täitmise korraga võrreldes ning sellest tulenevalt peab taotluses täitmise viisi ja korra määramiseks tooma esile need erandlikud asjaolud, mille tõttu soovitakse määruse täitmise viisi ja korra (võlgnevuse ajatamise) kindlaksmääramist. Määruskaebuses selliseid erandlikke asjaolusid esile toodud ei ole. Üksnes see, et puudutatud isiku isa loodab saada 2024. a septembris avavanglasse ja tasuda alates 2024. a septembrist igakuiselt 50 eurot võlgnevuse katteks, ei ole piisav taotluse rahuldamiseks. Võlgnevuse ajatamisel tuleb arvestada ka võlausaldaja huve. Praeguses asjas on võlausaldajaks korteriühistu, kes oli maakohtus võlgnevuse ajatamisele vastu. Vastuses määruskaebusele on korteriühistu kinnitanud, et vastuse esitamise seisuga on võlgnevuse suuruseks 3614,74 eurot. Korteriühistu on jätkuvalt võlgnevuse ajatamisele vastu ning üheks põhjuseks on see, et puudutatud isik ei täitnud varasemat maksegraafikut. Määruskaebuse täienduses kinnitas puudutatud isiku isa, et ta loodab saada avavanglasse 2025. a jaanuaris ning seetõttu ei ole ta senini võlga tasunud. Puudutatud isiku ema kinnitas, et toetab määruskaebuses esitatud taotlust. Samas ei ole ta nimetanud, millistest vahenditest võlgnevust tasuda. KIS-i andmetel kuulutati Viru Maakohtu 19.01.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18817 välja puudutatud isiku ema Kristel Käeseli pankrot. Viru Maakohtu 04.03.2024 määruse (tsiviilasi nr 2-23-9238) kohaselt on puudutatud isiku isa võtnud kohustuse tasuda 1860 eurot Kristel Käeseli pankrotimenetluses Kristel Käeseli arvele. Ka nimetatud asjaolud kinnitavad avaldaja seisukohta, et võlgnevuse ajatamine ei ole põhjendatud.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ning korteriühistu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Tegemist on hagita menetlusega ning määruskaebusest on arusaadav, millist lahendit puudutatud isik soovib.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 329,40 eurot (2,7 tundix100x1,22). Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulud 329,40 eurot on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ja need tuleb puudutatud isikult välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.