AS-i TREV-2 Grupp hagi C.Z-i (endine nimi Q) vastu leppetrahvi saamiseks ja ärisaladuse rikkumise lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.02.2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
28 294 eurot 33 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Michelson Kostja C.Z (end nimi Q, isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 25.09.2024. a istungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.02.2022. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata leppetrahvi nõude ja osaliselt kahjuhüvitise nõude ning vastavas osas viivisenõude.
Mõista C.Z-ilt AS TREV-2 Grupp kasuks välja leppetrahv 16 926 eurot.
2.3.Mõista C.Z-ilt AS TREV-2 Grupp kasuks välja viivis 7189 eurot 39 senti ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt 16 926 eurot alates 18.10.2024 kuni võla tasumiseni.
2.4.Mõista C.Z-ilt AS TREV-2 Grupp kasuks välja kahjuhüvitis 3056 eurot ja 25 senti.
2-20-13897
2.5.Mõista C.Z-ilt AS TREV-2 Grupp kasuks välja viivis 1201 eurot 29 senti ja võlaõigusseaduse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt 3056 eurot 25 senti eurot alates 18.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Rahuldada AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta AS-i TREV-2 Grupp menetluskuludest 87% C.Z-i kanda ja 13% C.Z-i menetluskuludest AS-i TREV-2 Grupp kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse.
2-20-13897
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS TREV-2 Grupp (hageja) esitas 23.09.2020 Harju Maakohtule C.Z-i (endise nimega Q) (kostja) vastu hagi leppetrahvi 16 926 eurot, kohtueelse õigusabi kulu 5535 eurot ja viivise saamiseks ning kostja ärisaladuse kasutamise lõpetamiseks ja andmekandjatelt kustutamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja alates 24.05.2004 hageja juures ning poolte sõlmitud töölepingu järgi oli tal kohustus hoida hageja ärisaladust. Kostja avaldas 20.03.2020 hagejale tahet tööleping lõpetada ning samal päeval suleti kostja kasutajaõigused ja juurdepääs hageja IT-süsteemidele. Hageja taastas kostja tööülesannete täitmiseks 22. ja 23.03.2020 kostja juurdepääsu e-postile ja serveri osadele kataloogidele. Pooled sõlmisid 25.03.2020 töölepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt kostja jätkas hageja juures töötamist kuni 15.05.2020. Pärast töölepingu lõppemist avastas hageja, et kostja on rikkunud töösuhte ajal ärisaladuse hoidmise kohustust, kuna edastas 30.04.2020 kuni 14.05.2020 oma tööalaselt e-posti aadressilt oma isiklikule e-posti aadressile hageja ärisaladusi sisaldavaid dokumente. 18.05.2020 asus kostja tööle hageja konkurendi juurde ning samal päeval avati riigihanke pakkumused, kus hageja ees osutus väikese hinnavahega edukaks kostja uus tööandja, kes oli varasemates hankemenetlustes esitanud hagejast kallimaid pakkumusi. Kuna kostja ei tegutsenud heauskselt ja lojaalselt, peab ta maksma ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu hagejale töölepingu p-s 11.4 kokkulepitud leppetrahvi, lõpetama kostja ärisaladuse kasutamise ja selle oma andmekandjatelt kustutama ning hüvitama hagejale enne kohtumenetlust tekkinud õigusabikulu. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata ja lõpetada menetluse ärisaladuse kasutamise ja dokumentide kustutamise nõude osas. Ülejäänud osas palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole hageja ärisaladuse hoidmise kohustust rikkunud. Pooled lõpetasid töölepingu lõpetamise kokkuleppega ka konkurentsipiirangu. Hageja ootas kostjalt tööülesannete täitmist kuni töölepingu lõppemiseni ning kostja täitis töölepingut nõuetekohaselt, juhendades kuni töösuhte lõpuni uut töötajat. Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 kuni 17.05.2020 kehtestatud eriolukorra ajal täitis kostja tööülesandeid valdavalt kaugtööna, mis oli võimalik, kuna hageja tagas tööks vajalikud tehnilised lahendused. Kostja juhendas uut töötajat veebi teel ning saatis selleks endale e-postiga materjale. Kostja tutvustas dokumente uuele töötajale. Kõik kostja isiklikule e-posti aadressile saadetud dokumendid olid seotud kostja tööülesannetega. Kostja ei kasutanud hageja ärisaladusi enda tarbeks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja saadetud dokumendid sisaldasid ärisaladusi ja neil on kaubanduslik väärtus. Kostja uue tööandja riigihanke võitmine ei ole seotud kostjaga, see äriühing on hagejat ka varem võitnud. Lisaks on leppetrahvi kokkulepe ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine, sest leppetrahv on kostja 11 kuu töötasu suurune. Hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest teatas sellest kostjale ebamõistlikult hilja. Samuti ei ole hageja õigusabi kasutamist tõendanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 03.02.2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt välja kostja menetluskulu 9399 eurot ja seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt.
2-20-13897
3.1.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - töölepingu p 11 ja hageja töökorralduse reeglite p 10 kohustas kostjat hoidma saladuses hageja ärisaladust; - ajavahemikus 30.04.2020 kuni 14.05.2020 saatis kostja oma tööalaselt e-posti aadressilt oma isiklikule e-posti aadressile mitu hageja dokumenti, millele hageja oli andnud kostjale juurdepääsu; - hagejaga sõlmitud tööleping lõppes poolte kokkuleppel 15.05.2020 ja seejärel asus kostja tööle hageja konkurendi juurde; - kostja asemel asus hageja juures tööle uus töötaja, keda kostja enne töölt lahkumist juhendas. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejale töölepingus kokkulepitud leppetrahvi, kuna ta rikkus hageja dokumente oma isiklikule e-posti aadressile saates hageja ärisaladuse hoidmise kohustust.
3.2.Töösuhte ajal oma isiklikule e-posti aadressile töödokumentide edastamine ei ole automaatselt ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Hageja pidi tõendama, et tööleping sisaldas keeldu edastada dokumente isiklikule e-posti aadressile mh siis, kui seda tehti tööülesannete täitmiseks, kostja kasutas hageja dokumente isiklikul eesmärgil ja ta ei vajanud neid tööülesande täitmiseks, mh uue töötaja juhendamiseks, ning kostja isiklikule e-posti aadressile saadetud dokumendid sisaldasid hageja ärisaladust. Hageja ei ole eeltoodud asjaolusid tõendanud.
3.3.Töölepingu seaduse (TLS) § 22 lg-te 1 ja 2, § 6 lg 3, § 72 ja § 16 lg-te 1 ja 2 järgi peab töötajale olema selge, millist teavet tuleb hoida saladuses ning mida peab selleks tegema. Kui tööandja väidab, et töötaja on saladuse hoidmise kohustust rikkunud, peab ta lisaks rikkumisele tõendama, et töötaja rikkus kohustust süüliselt, arvestades mh töötaja kohustusi, väljaõpet, ametialaseid teadmisi ja muid oskusi. Hageja ei ole selgelt välja toonud isegi kostja rikkumist, pidades selleks ärisaladuse kasutamist, aga ka ainuüksi dokumentide isiklikule eposti aadressile saatmist.
3.4.Kuna hageja oli andnud kostjale töösuhte ajal ligipääsu nendele dokumentidele, mille kostja saatis oma isiklikule e-posti aadressile, ei saanud kostja ligipääsu ebaseaduslikult ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole tõendanud, et kõik dokumendid, mida kostja saatis oma isiklikule e-posti aadressile, olid käsitatavad ärisaladusena EKTÄKS § 5 lg 2 järgi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldas kellelegi tema ärisaladuse, ega põhistanud, kuidas ja millist ärisaladuse kasutamist piiranud kohustust kostja EKTÄKS § 5 lg 3 järgi rikkus.
3.5.Poolte sõlmitud tööleping ja hageja töökorraldus ei reguleeri selgelt, millised dokumendid on hageja ärisaladus. EKTÄKS § 5 mõttega ei ole kooskõlas, et ärisaladusega on hõlmatud mistahes dokumendid, millega töötaja töölepingulisi kohustusi täites kokku puutub. Kostjaga sõlmitud tööleping ega hageja kehtestatud töökorralduse reeglid ei keela edastada hageja dokumente kostja isiklikule e-posti aadressile. Kostjal oli keelatud kasutada hageja ärisaladusi oma isiklikul eesmärgil, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja seda tegi.
2-20-13897
3.6.Hageja ei ole tõendanud, et kõik kostja isiklikule e-posti aadressile saadetud dokumendid on käsitatavad ärisaladusena. Eluliselt ei ole usutav, et lõppenud projektide ning avalike riigihangete klientide või töötajate töökohustuste kirjeldused koos õigusaktide loeteluga on kaubandusliku väärtusega teave, mis ei ole avalikult kättesaadav. Kõik kostja isiklikule eposti aadressile saadetud dokumendid olid seotud tema ametijuhendis kirjeldatud tööülesannete täitmisega. Usutavad on kostja väited, et saadetud dokumente oli tal vaja uuele töötajale töökohustuste sisu ja hageja tööprotsesside selgitamiseks. Koroonaviiruse levikust tingitud piirangute ajal töötas kostja palju kodus ning eluliselt on usutav, et sel ajal võis tal olla perekondlike kohustuste tõttu vajadus töötada öösiti või hilisõhtul. Seetõttu ei saa ainuüksi e-kirjade saatmise ajast järeldada, et kostja ei kasutanud neid tööülesannete täitmiseks. Hageja ei ole ühegi vaidlusaluse dokumendi kohta selgelt välja toonud ega tõendanud, miks ei olnud dokumenti vaja kostja töökohustuste täitmiseks, mh uue töötaja juhendamiseks. Kuna pooled olid töösuhtes, ei saa kostja rikkumise tuvastamisel lähtuda üksnes hageja selgitustest, vaid hageja peab tõendama kostja rikkumise ja süü.
3.7.Ärisaladuse kasutamise lõpetamise ja ärisaladuse kustutamise nõuet ei ole võimalik rahuldada, kuna kostja ei kasuta hageja ärisaladuseks peetavaid andmeid ning on endale saadetud dokumendid juba enne kohtumenetluse algust kustutanud.
3.8.Hageja ei ole tõendanud, et kostja edastas tema ärisaladuse oma uuele tööandjale, kes on hageja konkurent. Hageja ei ole tõendanud, kuidas kostja isiklikule e-posti aadressile saadetud dokumendis sisaldunud teave võimaldas tema konkurendil teha riigihankes edukaks osutunud pakkumise. Tõenditest nähtub, et kuigi see äriühing on varem teinud hagejast suuremaid pakkumisi, on ta lisaks hageja väidetud hankele võitnud ka teisi hankeid.
3.9.Isegi kui hageja oleks kostja rikkumise tõendanud, on tema leppetrahvinõue alusetu, sest ta on töölepingu lõpetamise kokkuleppe p 4 kohaselt leppetrahvi nõudmisest loobunud. Hageja ei ole lükanud ümber eeldust, et ta loobus kostjaga sõlmitud töölepingu lõpetamise kokkuleppega varasematest lepingulistest nõuetest (võlaõigusseadus (VÕS) § 578 lg-d 1 ja 2). Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mille üle pooled tema arvates töölepingu lõpetamise kokkulepet sõlmides läbi rääkisid ja mille kohta kokkuleppe sõlmisid.
3.10.Lisaks kostja rikkumisele ei ole hageja tõendanud, et kohtueelne õigusabi oli seotud vaidlusaluste nõuetega. Isegi kui hageja põhinõuded oleksid põhjendatud, on viivisenõude arvutus vale, sest leppetrahvilt saaks hageja nõuda viivist alates leppetrahvi nõudmisest, mitte sellele eelneva aja eest. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
2-20-13897 Maakohus tõlgendas EKTÄKS-i valesti, mille tulemusena maakohus jättis kostja rikkumise sisuliselt hindamata ja tuvastamata. EKTÄKS § 5 lg 1 p 1 näeb ärisaladuse ebaseadusliku saamisena ette ka seadusliku juurdepääsu teel saadud teabe omavolilise kopeerimise või valdamise. Kostja töö e-posti aadressilt isiklikule e-posti aadressile edastatud dokumendid sisaldasid hageja ärisaladust ning hageja on tõendanud ärisaladuse olemasolu, kostja ligipääsu sellele ja selle oma isiklikule e-posti aadressile saatmise ning saatmise vajaduse puudumise. Samuti on hageja piisavalt selgitanud, mida ta peab kostja rikkumiseks. Ainuüksi kirjade edastamine oma isiklikule e-posti aadressile on ärisaladuse ebaseaduslik saamine EKTÄKS § 5 lg 1 p 1 mõttes. Kostjale oli selge, millist hageja teavet tuleb saladuses hoida. Hageja ei ole leppetrahvinõudest loobunud.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetlus
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.12.2022. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda ning mõistis temalt välja kostja menetluskulu 3100 eurot 50 senti.
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Kostja vaidles hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Kostja esitas vastukassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti hagejalt kostja apellatsioonimenetluse kulud 3100 eurot 50 senti ületavas osas välja mõistmata. Kostja palus teha uue otsuse, millega mõista hagejalt välja kostja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 7351 eurot 50 senti.
10.Hageja vaidles kostja vastukassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
11.Riigikohus tühistas 21.06.2023. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus rahuldas hageja kassatsioonkaebuse täielikult ja kostja vastukassatsioonkaebuse osaliselt.
11.1.Riigikohus selgitas, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kostja saadetud dokumendid sisaldasid hageja ärisaladusi, mida kostja pidi hoidma saladuses, mh kas hageja oli määranud saladuses hoitava teabe kooskõlas TLS § 6 lg-s 3 sätestatuga või see oli kostjale äratuntav TLS § 15 lg-s 1 ja §-s 16 sätestatut arvestades (TLS § 6 lg 9).
11.2.Riigikohus selgitas, et dokumentide isiklikule e-posti aadressile saatmine on käsitatav nende kopeerimisena. Kohtud tuvastasid õigesti, et hageja andis kostjale juurdepääsu vaidlusalustele dokumentidele. Kui dokumendid sisaldasid ärisaladust, siis ärisaladuse seaduspäraselt saanud töötaja väidetavat rikkumist saab hinnata EKTÄKS § 5 lg 3 p 3 järgi. Tööülesannete täitmiseks tarbetute tööandja dokumentide oma e-posti aadressile saatmine on käsitatav nende isiklikul otstarbel kasutamisena.
2-20-13897
11.3.Tööandja ärisaladuse hoidmise ja kasutamise piiramise kohustuse rikkumine on käsitatav ka TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumisena, mille kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas kostja pidi oma väljaõpet ja tööks nõutavaid ametialaseid teadmisi, võimeid ja omadusi arvestades teadma, et hageja saladusi sisaldavaid dokumente ei ole lubatud oma isiklikule e-posti aadressile saata.
11.4.Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas kostja rikkus ärisaladuse kasutamise piirangut sellega, et saatis oma isiklikule e-posti aadressile hageja ärisaladusi sisaldavaid dokumente, mis ei olnud seotud tema tööülesannete täitmisega.
11.5.Kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et kostja rikkus saladuse hoidmise ja kasutamise piiramise kohustust, tuleb kontrollida ka muid leppetrahvinõude rahuldamise eeldusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata leppetrahvi nõude, osaliselt kahjuhüvitise nõude ning vastavas osas viivisenõude. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning ringkonnakohus jaotab uuesti menetluskulud.
13.Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.
14.Kolleegiumi hindab esmalt, kas kostja saadetud dokumendid sisaldasid hageja ärisaladusi, mida kostja pidi hoidma saladuses, mh kas hageja oli määranud kooskõlas TLS § 6 lg-s 3 sätestatuga saladuses hoitava teabe. EKTÄKS § 5 lg 2 järgi on ärisaladus teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. EKTÄKS § 5 lg 2 pdes 1–3 sätestatud tingimustest tuleb lähtuda mh töötaja saladuse hoidmise kohustuse ja selle rikkumise kindlakstegemisel (RKKKo 15.05.2020, 1-18-4590/82, p 36).
14.1.Kui tööandja ei ole TLS § 6 lg 3 järgi saladusena määratud teavet töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse TLS § 6 lg 9 kohaselt, et töötajal ei ole saladuse hoidmise kohustust. TLS § 6 lg-s 9 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks on tööandjal võimalik tõendada, et töötaja teadis saladusena määratud teabe sisu või pidi seda teadma töötaja lojaalsuskohustust ja hoolsuse määra arvestades (TLS § 15 lg 1 ja § 16, vt ka otsuse p 14.2.2). Kohtupraktikas on leitud, et nõutav ei ole töölepingus ja töökorralduse reeglites tootmis- ja ärisaladusega kaitstud iga dokumendi nimetamine vaid piisab teabe määratlemisest kategooriate kaupa (TartRnKo 14.03.2016, 2-13-49819, p 13; TartRnKo 06.10.2014, 2-13-42519, p 10.2.).
14.2.Praegusel juhul määras hageja ärisaladusena käsitatava teabe töölepingus ja töökorralduse reeglites vastavalt TLS § 6 lg-le 3. Töölepingu p 11.2 (dtl 26) sätestas, et „Tööandja tootmis- ja ärisaladusena, mille suhtes kehtib lepingu punktis 11.1. sätestatud saladuse hoidmise kohustus, käsitletakse mitteavalikku informatsiooni tööandja poolt teistes äriühingutes ja nende loomise projektides osalemise kohta, samuti tööandja poolt toodetavate toodete omahinda, toodete müügihindu, tööandja poolt sõlmitavate lepingute sisu, tööandja
2-20-13897 poolt omandatavaid infosüsteeme ja tarkvara, tööandja poolt peetavat raamatupidamisarvestust, tööandja töötajate, klientide ja äripartnerite kohta käivat teavet, tööandja ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet (sh Tööandja töökorralduse reeglid, otsused, käskkirjad jms).“
14.3.Hageja töökorralduse reeglite (dtl 35) p 10.2 sätestas: „Tööandja tootmis- ja ärisaladusena, mille suhtes kehtib töölepingu punktis 11.1. sätestatud saladuse hoidmise kohustus, käsitletakse: a) mitteavalikku informatsiooni Tööandja poolt teistes äriühingutes ja nende loomise projektides osalemise kohta; b) Tööandja poolt toodetavate toodete omahinda ja toodete müügihindu c) Tööandja poolt sõlmitavate lepingute sisu; d) Tööandja poolt omandatavaid infosüsteeme ja tarkvara; e) Tööandja poolt peetavat raamatupidamisarvestust; f) Tööandja töötajate, klientide ja äripartnerite kohta käivat teavet; g) Tööandja ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet (sh Tööandja töökorralduse reeglid, otsused, käskkirjad jms).“
14.4.Kolleegiumi hinnangul määratles tööandja ärisaladusena käsitatava teabe piisavalt selgelt ning selle põhjal pidi kostjal olema võimalik hinnata, milline teave on töösuhtes käsitatav ärisaladusena. Vaidlust ei ole selles, et tööandja oli tarvitusele võtnud meetmed, mis piirasid ärisaladusele juurdepääsu.
15.Pooled vaidlevad küsimuses, kas haginõude aluses nimetatud dokumendid, mille kostja saatis oma isiklikule e-posti aadressile, sisaldasid ärisaladust.
15.1.Kostja saatis 30.04.2020 kell 10.51 seitse juhtimissüsteemi dokumenti nimedega: - „100_Hangete üksuse protsessid ja dokumendid.xlsx“; - „100_Hangete üksuse statuut.doc“; - „310_331_370_Vastutusmaatriks.xls“ - „310_Teedeehituse statuut.doc“; - „310_Teedeehituse valdkonna protsessid ja dokumendid.xlsx“ - „P1-100_Pakkumine.doc“, „P1-310_331_370_Projektijuhtimine.xlsx“. Kolleegium nõustub hagejaga, et saadetud dokumendid sisaldasid ärisaladust. Hageja on esile toonud, et tegu on hageja juhtimissüsteemi dokumentidega, mis ei ole avalikult kättesaadavad ja et dokumendid on mitmetasandiliselt süstematiseeritud ning sisaldavad hageja sisemiste protsesside mahukaid kirjeldusi. Kolleegium hinnangul on dokumentidel kaubanduslik väärtus, sest need selgitavad, kuidas kujuneb pakkumiste hinnastamine ning need võimaldavad täpsemini ennustada hageja juhtimisotsuseid. Hageja ettevõtlusvaldkonnas saavutatakse konkurentsieelis täpsest hinnastamisstrateegiast ja võimekusest majandada optimeeritud hinnastamise piirides.
15.2.Kostja saatis 30.04.2020 kell 21.06 kavandatava tulemustasu süsteemi kirjelduse dokumendis „DRAFT Bonus formula 2019.xls“. Kolleegium nõustub hagejaga, et saadetud dokument sisaldas ärisaladust. Tulemustasu süsteem on oluline aspekt töötajate tööstaaži pikaajalisuse tagamisel teedeehituse valdkonna turul, et hoida töötajad motiveerituna ja lojaalsena.
15.3.Kostja saatis 02.05.2020 kell 21.56 dokumendi „Book1.xlsx“, mis sisaldab detailseid andmeid erinevate projektide kulude kohta. Sama dokumendi uuendatud versiooni edastas kostja oma isiklikule e-posti aadressile veel 08.05.2020. Kolleegium nõustub hagejaga, et
2-20-13897 saadetud dokument sisaldas ärisaladust. Kolleegium hinnangul on dokumendil kaubanduslik väärtus, sest see selgitab, kuidas kujuneb pakkumiste hinnastamine. Hageja ettevõtlusvaldkonnas saavutatakse konkurentsieelis hinnastamisstrateegiast ja võimekusest majandada optimeeritud hinnastamise piirides. Põhjendatud ei ole väide, et sel teabel puudub igasugune kaubanduslik väärtus (EKTÄKS § 5 lg 2), sest turg on vahepeal muutunud.
15.4.Kostja saatis 07.05.2020 kell 23.30 dokumendi „2019_Lepinguportfell 2018-2022.xlsx“. Hageja on esile toonud, et see sisaldas detailseid andmeid hageja lepinguportfellist 31.12.2019 seisuga. Kolleegium nõustub hagejaga, et saadetud dokument sisaldas ärisaladust. See teave on töökorralduse reeglite p-s 10.2.f ärisaladusena selgelt määratletud. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et see teave on avalikkusele riigihangete registrist kättesaadav. Isegi kui osa kliente on avalikust registrist leitavad, ei ole kogu lepinguportfell ning kõik tabelis olevad andmed kättesaadavad. Hageja tõi esile, et lisaks projekti ja kliendi nimele on tabelis ka projektijuhi nimi, projekti eelarve ja prognoositud marginaalid, detailsed kalkulatsioonid aastate ja äriüksuste lõikes. Lisaks sisaldab dokument hageja kliendiportfelli arvutuslikke koondülevaateid. Põhjendatud ei ole väide, et sel teabel puudub igasugune kaubanduslik väärtus (EKTÄKS § 5 lg 2).
15.5.Kostja saatis 09.05.2020 kell 07.07 oma isiklikule e-posti aadressile dokumendi „Book2.xlsx“. Hageja on esile toonud, et see sisaldas detailseid andmeid Verston Ehitus OÜ-le müüdud kaupade ja teenuste kohta. Kolleegium nõustub hagejaga, et saadetud dokument sisaldas ärisaladust. Kolleegium hinnangul on dokumendil kaubanduslik väärtus, sest see selgitab, kuidas kujuneb pakkumiste hinnastamine.
15.6.Kostja saatis 11.05.2020 kell 23.26 oma isiklikule e-posti aadressile dokumendi „B1 2020 Estonia calculation v2.xlsx“. Hageja on esile toonud, et see sisaldas detailseid andmeid 2020. aasta eelarve ja eelmise aasta tegelike tulemuste kohta. Kolleegium nõustub hagejaga, et saadetud dokument sisaldas ärisaladust. Hageja tõi esile, et dokument sisaldab äriüksuste lõikes detailseid andmeid hageja kuludest (mh tööjõu-, materjali-, haldus- ja kütusekulud) ja tuludest ning arvutuste valemeid. Usutav on, et see teave ei ole avalikult kättesaadav. Kolleegium hinnangul on dokumentidel kaubanduslik väärtus, sest need selgitavad, kuidas kujuneb pakkumiste hinnastamine ning need võimaldavad hageja juhtimisotsuseid. täpsemini ennustada.
15.7.Kostja saatis 14.05.2020 kell 23.36 oma isiklikule e-posti aadressile dokumendid „C.Z“ ja „840 üksuse töökorraldus 2020.xlsx“. Hageja on esile toonud, et need sisaldasid teavet kostja jooksvate tööülesannete ja üksuse töökorralduse kohta. Kolleegium nõustub hagejaga, et saadetud dokumendid sisaldasid ärisaladust. Hageja tõi esile, et tegu on juhtimisarvestuse üksuse töökorraldust kirjeldava sisedokumendiga, mis ei ole avalikult kättesaadav. Dokument sisaldab väljatöötatud äriprotsessi kirjeldust ehk detailset projektide juhtimisarvestusega seonduvat protsessi ja üksuse poolt täidetavate ülesannete sisu kirjeldusi. Kolleegium hinnangul on dokumentidel kaubanduslik väärtus, sest need selgitavad, kuidas kujuneb pakkumiste hinnastamine ning need võimaldavad hageja juhtimisotsuseid täpsemini ennustada.
16.Järgnevalt hindab kolleegium, kas kostja rikkus TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustust ning kas ta on üles näidanud kohast hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hoolsuskohustuse hindamisel tuleb arvestada, et kostjal isiklikult ei ole võimalik edastatud ärisaladusi kasutada. Kui kostja omandas ärisaladuse, tekkis tal võimalus kopeerida seda teavet edasi ja saata seda määramata isikute ringile, sealhulgas hageja konkurentidele.
2-20-13897
16.1.Asjakohane ei ole kostja vastuväide, et tööleping või töökorralduse reeglid ei keela edastada dokumente isiklikule e-postile. Eelnevalt tuvastas kolleegium, et hageja viidatud dokumendid sisaldasid ärisaladusi ning see pidi olema kostjale äratuntav. Kolleegiumi hinnangul pidi kostja aru saama, et ärisaladuse hoidmise (töökorralduse reeglite p 10.1) kohustuse eesmärk oli tagada, et ärisaladuse kasutamist ja avaldamist kontrollib tööandja. Seega pidi kostja ka aru saama, et ärisaladuse saatmisel oma isiklikule e-posti aadressile ei kontrolli ärisaladuse kasutamist enam tööandja, vaid kostja. Seejuures olid pooled juba ekirjade saatmise hetkeks kokku leppinud, et töösuhe lõpeb lähemas tulevikus. Kostjale pidi olema arusaadav, et tööandja huvidega on vastuolus see, et tööandja kaotab kontrolli ärisaladuse leviku üle töölt lahkuvale töötajale ning tööandjal ei ole kuidagi võimalik kontrollida, kas töötaja kustutab pärast töösuhte lõppemist ärisaladuse või hoiab selle alles ja vajadusel annab edasi.
16.2.Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja esiletoodust järeldada, et kõik isiklikule e-postile saadetud dokumendid olid vajalikud uue töötaja juhendamiseks. Eelkõige ei saa kostja esiletoodust järeldada, et vaidlusaluseid dokumente oli vaja juhendamiseks uue töötajaga ühiselt uurida.
16.3.Kostja on esile toonud, et uue töötaja juhendamise ülesandest teavitati kostjat päev ette, kostjale ei antud täpsemaid juhiseid, kuidas töötajat juhendada ja seega oli kostja vaba otsustama, milliseid materjale uuele töötajale tutvustada. Kostja tõi ka esile, et juhendamine toimus Microsoft Teams’i vahendusel. Kolleegium leiab, et kostja esiletoodu ei veena, et vaidlusaluseid dokumente oli vaja ühiselt Microsoft Teams’i vahendusel uurida. Uuel töötajal oli juurdepääs kõikidele vaidlusalustele dokumentidele tööandja andmekandjatelt ja ta oleks saanud neid vajadusel ise lugeda. Asjaolu, et juhendamise vajadus ilmnes etteteatamata ja selleks ei olnud täpsemaid juhtnööre, ei tähenda, et kostja ei pidanud arvestama ärisaladuse hoidmise põhjendatud vajadusega.
17.Järgnevalt hindab kolleegium, kas leppetrahvi kokkulepe on kehtiv. Leppetrahvi kokkulepe vastab TLS § 22 lg-e 2. Kolleegium on seisukohal, et pooled ei ole 25.03.2021 kokkuleppega loobunud leppetrahvi nõudest ega tühistanud leppetrahvi kokkulepet. Viidatud töölepingu lõpetamise kokkuleppe p 4 kohaselt kinnitasid hageja ja kostja, et kokkuleppe sõlmimisega loevad nad töölepingu 15.05.2020 lõppenuks ning neil ei ole teineteise vastu töölepingust tulenevaid pretensioone ega nõudeid, välja arvatud nõudeid, mis tulenevad töölepingu lõpetamise kokkuleppest.
17.1.VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromisslepingu kui kohustustehingu (RKTKo 30.11.2010, 3-2-1-118-10, p 13). Kokkuleppe sõlmimise ajendas asjaolu, et kostja avaldas 20.03.2020 soovi tööleping lõpetada. Hageja ja kostja ei ole kokkuleppe sõlmimisel ühtegi muud vaieldavat või ebaselget töölepingust tulenevat küsimust läbi rääkinud.
18.Kolleegium leiab, et leppetrahvi kokkulepet sisaldav töölepingu p 11.4 ei ole tüüptingimus, vaid selle rääkisid pooled eraldi läbi (VÕS § 35 lg 1). Pooltel ei ole vaidlust selles, et algselt, kui kostja asus hageja juurde tööle sekretär-raamatupidajana, sellist kokkulepet ei olnud. Leppetrahvi kokkulepe lisati hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingusse 22.10.2009 muudatusega, kui kostja määrati arvestaja ametikohale. 01.02.2014 sõlmisid pooled töölepingu uue muudatuse, mille kohaselt kostja asus tööle ärikontrollerina ning siis määrasid pooled leppetrahvi kokkulepe suuruseks 16 926 eurot. Et tegemist ei ole tüüptingimusega, ei hinda kolleegium, kas lepingupunkt on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel.
2-20-13897
19.Pooled vaidlevad küsimuses, kas hageja teatas leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes. Maakohus on tuvastanud, et hageja avastas kostja rikkumise 29.05.2020 ja esitas leppetrahvi nõude kostjale 30.06.2020.
19.1.Kohtupraktikas on leitud, et arvestades tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja pikkust, mahub leppetrahvinõudest teatamine kolme kuu vältel mõistliku tähtaja piiridesse (RKTKo 29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 13). Viidatud praktika valguses esitas hageja leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud järeldada, et kuna TLS § 3 1 sätestab töösuhetes lühema aegumistähtaja, peaks ka leppetrahvist teatamise aeg olema lühem.
20.Kolleegium mõistab kostjalt välja leppetrahvi 16 926 eurot ja viivise leppetrahvi nõudelt. Leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest (RKTKo 30.11.2010, 3-2-1-118-10, p 13). Praegusel juhul muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks 01.05.2020, st järgmisel päeval alates kostja esimesest rikkumisest 30.04.2020. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on muutunud sissenõutavaks viivis 7189,39 eurot. Kolleegium mõistab kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude rahuldamiseni.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 5535 eurot (käibemaksuta). Hageja nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3. Nõude eeldused on järgmised: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1; VÕS § 128); tekkinud kahju on ettenähtav ja hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2 ja 3); rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); ja kostja vastutab rikkumisest tekkinud kahju eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103).
21.1.Kostja vastuväite kohaselt ei olnud kahju ettenähtav ega olnud põhjuslikus seoses väidetava rikkumisega.
21.2.Hageja on esile toonud, et õigusabi ostutati järgmisteks toiminguteks: - asja materjalidega tutvumine ja 30.06.2020 hageja nõudekirja koostamine kostjale, 8,5 tundi; - 25.07.2020 vastuse koostamine kostja 10.07.2020 isikuandmete töötlemisega seonduvale taotlusele, 10,25 tundi; - 04.08.2020 vastuse koostamine kostja 10.07.2020 vastusele seoses ärisaladuse ebaseadusliku kasutamisega ja kostja 29.07.2020 täiendavale isikuandmete töötlemisega seotud taotlusele, 8 tundi; -
kompromissiläbirääkimised.
21.3.Kolleegium leiab, et kostja rikkumisega ei ole põhjuslikus seoses õigusabikulud 10,25 tundi, mille sisuks oli 25.07.2020 vastuse koostamine kostja 10.07.2020 isikuandmete töötlemisega seotud taotlusele. 50% ulatuses ei ole põhjuslikus seoses õigusabikulud 8 tundi, mille sisuks oli 04.08.2020 vastuse koostamine kostja 10.07.2020 vastusele seoses ärisaladuse ebaseadusliku kasutamisega ja kostja 29.07.2020 täiendavale isikuandmete töötlemisega seotud taotlusele. Isikuandmete töötlemisega seoses ei ole hageja kohtule nõudeid esitanud ega kohus kostja rikkumisi tuvastanud. Seega on hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue kokku 2478,75 euro ulatuses põhjendamatu.
2-20-13897
21.4.Ülejäänud õigusabikulud on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses, sealhulgas ka kompromissläbirääkimiste kulud. Kolleegiumi hinnangul on sellised kulud üldjuhul rikkujale ettenähtavad ja hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2 ja 3). Kostjalt tuleb välja mõista õigusabikulude kahjuhüvitis 3056,25 eurot.
22.Kolleegium mõistab kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise kohtueelsete õigusabikulude nõudelt alates hagi esitamisest 23.09.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi alates otsuse tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1201,29 eurot.
23.Kolleegium jätab rahuldamata hageja ärisaladust sisaldava teabe andmekandjatelt hävitamise nõude. Hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat lõpetama hageja ärisaladuse kasutamine EKTÄKS § 7 lg 1 p 1 alusel ja hävitama kõikidelt andmekandjatelt hageja ärisaladust sisaldavad dokumendid.
23.1.Vastuses hagile avaldas kostja, et kõik hagis viidatud dokumendid on tema andmekandjatelt kustutatud. R. Maisvee 05.08.2020 e-kirjast (dtl 133) nähtub, et töötaja kinnitab, et hageja nõude aluseks olevad dokumendid on kustutatud ning neid ei ole kolmandale isikule edastatud. Kostja on menetluses läbivalt ja korduvalt samu asjaolusid kinnitanud.
23.2.Kolleegiumi hinnangul on viidatud e-kirjaga tõendatud, et kostja on hageja nõude aluseks olevad dokumendid kustutanud. Hageja on küll leidnud, et kostja tõend ei ole piisavalt usaldusväärne, kuid ei ole avaldanud, milliseid muid tõendeid oleks võimalik selle asjaolu kohta esitada. Tavapärase elukogemuse järgi ei olegi vaieldava asjaolu kohta võimalik muid tõendeid koguda, kui kostja kirjalik kinnitus või vande all antud seletus. Praegusel juhul ei ole alust arvata, et kostja kirjalik kinnitus oleks oluliselt väiksema tõendamisväärtusega kui vande all antud seletus. Hageja ei ole ka kostja vande all üle kuulamist taotlenud. Et hageja nõue on juba enne hagi esitamist rahuldatud, tuleb hagi selle nõude osas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 163 lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldatud osaga poolte kanda. Hageja nõuete rahaline väärtus oli kokku 16 926+5535=22 461 eurot, millest kohus rahuldab 19 982,25 eurot, s.o 89%. Dokumentide hävitamise nõude jätab kohus rahuldamata, kuid selle nõudega seotud kulu oli kolleegiumi hinnangul väga väike. 19.10.2020 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja 15.10.2020 menetlusdokumendi taotluste osa p-s 6 esitatud nõuet, milles hageja palus kohustada kostjat kirjalikult kinnitama p-s 5 toodud e-kirjade ja dokumentide hävitamist. Sama määrusega jättis maakohus selle nõude menetlemisega seotud kulu hageja kanda. Kokkuvõttes jätab kolleegium 87% kuludest kostja kanda ja 13% kuludest hageja kanda. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Siret Siilbek
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.