Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 28.02.2025, Tallinn 2-23-9339 K.Li (L) hagi I.Z.D OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5159 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja K.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Erki Casar esindajad Kostja I.Z.D OÜ (registrikood xxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata I.Z.D OÜ 04.12.2024 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Rahuldada K.Li hagi.
3.Tuvastada 22.03.2023 K.Li ja I.Z.D OÜ vahel 27.01.2020 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.
4.Lõpetada K.Li ja I.Z.D OÜ vahel 27.01.2020 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.04.2023.
5.Jätta menetluskulud I.Z.D OÜ kanda. Mõista I.Z.D OÜ-lt K.Li kasuks välja menetluskulud 864 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.02.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.K.L (hageja/töötaja) esitas 03.04.2023 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse I.Z.D OÜ (kostja/tööandja) vastu paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping ning mõista tööandjalt välja hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel 6825 eurot.
2.TVK rahuldas 20.05.2023 otsusega avalduse osaliselt. TVK tuvastas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetas lepingu alates 21.04.2023. TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 1650 eurot.
3.Tööandja esitas 29.06.2023 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
4.Hageja esitas 31.07.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 02.08.2023) paludes tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping ning mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 1650 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.01.2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle personalispetsialist-büroojuhataja ametikohale. Kostja ütles 22.03.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Hageja leiab, et ülesütlemine on tühine. Töötaja rikkumised on tõendamata või nende toimumisest on möödunud mõistlik aeg, et rikkumise alusel öelda tööleping erakorraliselt üles. Tõendamata on, et hageja tegevus on põhjustanud kahju või esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja ei ole selgitanud, kuidas hageja tegevus on kahjustanud kostja mainet kolmandate isikute ees. Tuleb arvestada hageja tööülesannete sisu, keerukust ja mahtu, mis oli äärmiselt suur. Kostjal oli keskmiselt ca 170 töötajat. Kõik inimesed eksivad, eksimusi saab parandada, mh ei too iga eksimus kaasa kahju ja tegemist on valdkonnaga, kus palju asjaolusid sõltub tööde teostajale esitatud infost, nii renditöötaja, kui ka tööandja poolt. Kostja ei ole tõendanud ühtegi hageja eksimust või rikkumist, mis oleksid andnud aluse lepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Kostja ei ole kunagi edastanud hagejale pretensiooni või märkust, et hageja on töölepingut rikkunud.
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et tema majandustegevuseks on ajutise tööjõu rent, sh renditakse tööjõuna oma klientidele välismaalastest töötajaid. Hageja asus tööle personalispetsialist-büroojuhataja ametikohale. Peamiselt oli hageja ülesandeks kostja klientidele sobiva tööjõu värbamine, mistõttu oli hagejale teada sisuliselt kogu kostja kliendiportfell ja klientidega sõlmitavate lepingute tingimused, so nii tööjõu rentijad, renditöötajad kui ka tööjõu hinnastamise tingimused ning muud olulised tingimused, millest sõltub klientidele tööjõu rentimine. Kostja ütles 22.03.2023 avaldusega hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles, kuivõrd töötaja oli oma kohustusi rikkunud. Hageja on käitunud vastupidiselt kostja otsestele korraldustele, kasutades kostja antud volitusi vastuolus talle antud juhatuse korraldustega. Näiteks on hageja edastanud täidetud dokumendid tähtajalise elamisloa taotlemiseks kvoodi alusel töötajale, keda kostja kahtlustab varguses ning vastav asjaolu oli hagejale teada.
Hageja on korduvalt jätnud tähtaegselt vormistamata töötajate tööviisade taotlused, mille tagajärjeks oli töötajatele ettekirjutiste väljastamine ning töölt lahkumine. Kostja oli sunnitud hüvitama töötaja kodumaale tagasisaatmise kulud ning kandma elamiskulusid. Hageja on korduvalt jätnud õigeaegselt vastamata töötajate päringutele ning korduvalt jätnud edastamata vajalikud dokumendid ja informatsiooni töötajatele. Hageja on korduvalt jätnud vastamata Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja Maksu- ja Tollameti (MTA) päringutele, mille tagajärjeks oli töötajatele töölubade väljastamisest keeldumine. Hageja on süstemaatiliselt teinud vigu töötajate jaoks maksuresidentsuse avalduste täitmisel, millele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka maksuametnikud. Muuhulgas kahtlustas MTA, et maksuresidentsuse ankeetidel on töötajate allkirjad võltsitud. Hageja on jätnud kostjale edastamata tööandja ja üürileandja vahel sõlmitud üürilepingud, kuigi majutuse organiseerimine oli hageja kohustus. Töötaja on ka korduvalt jätnud tähtaegselt edastamata üürilepingute lõpetamiste teatised, mille tõttu on kostja pidanud tasuma üürilepingus märgitud ülesütlemise tähtaja mittejärgmise eest leppetrahvi ning kandma kommunaalkulusid. Hageja on kostja nimel korduvalt tagastanud üüritud majutuse jättes vormistamata või nõuetekohaselt täitmata üleandmis-vastuvõtmisaktid. Hageja on esitanud valeandmeid saamaks puhkust. Hageja on soetanud kostja rahalistest vahenditest ühissõidukite pileteid, kuid jättis sellest kostjat teavitamata. Hageja on põhjustanud lepingupartnerite usaldamatuse. Hageja on esitanud kostja nimel kontrollimata andmeid. Hageja on rikkunud konkurentsikeeldu ja saladuse hoidmise kohustust ning asunud kasutama kostja (kliendi)andmeid. Kostja on hagejat varem hoiatanud. Samas ei pidanud kostja hageja rikkumiste erilise raskuse tõttu töötajat eelnevalt hoiatama. Rikkumised kogumis andsid aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata. Hageja nõuet lõpetada tööleping ei ole võimalik rahuldada, kuna töötaja on varasemalt avaldanud tahet lõpetada tööleping hageja enda soovil. Hageja ei saa vastavat tahteavaldust ilma kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kohtu põhjendused
6.Kostja esitas 04.12.2024 vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus jättis 20.11.2024 määrusega rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus jätab kostja 04.12.2024 vastuväite rahuldamata. Kohus jääb 20.11.2024 määruses antud selgituste juurde, et hagi on esitatud tähtaegselt.
7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
8.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: pooled sõlmisid 27.01.2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle personalispetsialt-büroojuhataja ametikohale (dtl 63–68);
kostja ütles 22.03.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles (dtl 54-55).
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on kehtiv ning kas hagejal on õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel.
10.TLS 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 esimene lause sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Sama sätte lg 2 teise lause järgi peab töötaja põhjendama erakorralist
ülesütlemist. Kohus toob välja, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).
11.Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus ja puuduvad ülesütlemist välistavad asjaolud) ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise nõuded) eeldused.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on esitanud hagejale kirjaliku avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja on avalduse kätte saanud (dtl 56). Seega on tööandja järginud ülesütlemise formaalset eeldust.
13.Järgnevalt hindab kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Töölepingu ülesütlemise avalduses toob kostja välja töötaja rikkumised ja selgitab, et tööleping lõpetatakse TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 8 alusel. Hageja kohustused on välja toodud töölepingu p-s 2.2, mille kohaselt on töö sisuks töötaja haldusalas olevate protsesside juhtimine ja teostamine. Töö sisaldab järgmisi valdkondi: personali (eelkõige välismaalaste) värbamine, töövestluste korraldamine, sobivate kandidaatide määratud tähtajaks leidmine, kogu personalitööga seonduva dokumentatsiooni ettevalmistamine ja hilisem haldamine (töölepingud ja sellega seonduv, tööload, tööviisad) koos tähtaegade jälgimisega, suhtlemine vastavate riigiorganitega (PPA, MTA, Tööinspektsioon jne.), personali majutuse organiseerimine, raamatupidaja assisteerimine tööaja ja palkade arvutamisel, klientidelt personali töötundide kogumine ning jooksev haldamine (personali vahetused, sobivuse kindlakstegemine, muud jooksvad küsimused), töötajate registris vastavate muudatuste tegemine, ettevõtte üldmailile ja -telefonile vastamine, jooksev suhtlus töötajatega ning koostöö juhtkonna, müügi- ning tööjõu haldajatega, valdkonna seadusandluse jälgimine ning teised büroosisesed ülesanded, mis on kontoritööga seotud. Töölepingu p-des 6.2 ja 6.6 leppisid pooled kokku töötaja saladuse hoidmise kohustuses ja konkurentsipiirangu kohaldamises (dtl 63–68).
14.Kostja selgitab, et hageja tegutses korduvalt vastupidiselt kostja otsestele korraldustele. Hageja koostas dokumendipakette töötajatele P.S. ja I.S., kelle osas nõusolek puudus ega küsitud. Hageja koostas nimetatud isikutele dokumendid elamisloa taotlemiseks ning käis kostja nimel koos töötajatega taotlusi esitamas, varjates seda tööandja eest. Kohus leib, et kostja etteheide hagejale on tõendamata. Kostja esitatud tõendid (dtl 131–134) ei kinnita kostja väidet. Tõendamata on, et kostja oleks teavitanud hagejat, et tööandja ei anna nõusolekut töötajatele dokumentide koostamiseks ja elamisloa taotluse esitamiseks. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.
15.Kostja selgitab, et hageja jättis tähtaegselt töökohustused täitmata. Kostja sisustab oma etteheidet järgmiselt:
15.1.Kostja väitel on hageja korduvalt jätnud vormistamata töötajate taotlused. Kostja esitas ühe töötaja selgituse, mille kohaselt kohtlevad J ja L teisi inimesi halvasti, töötajale ei ole kolme kuu jooksul tehtud viisat (dtl 155). Töötaja kirjeldab J ja L käitumist. Kuigi J puhul on tegemist tõenäoliselt hagejaga, siis selgitusest nähtuvalt on töötaja kriitika suunatud ka L vastu. Selgituse järgi ei ole võimalik tuvastada, millised etteheited on töötajal hagejale. Kostja tõendist jääb ebaselgeks kas ja millal suhtles hageja teiste töötajatega halvasti ja et hageja vastutaks töötajale viisa vormistamise viibimise eest. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitatud töötaja selgitus töökohustuste rikkumist hageja poolt. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda. Ebaselgeks jääb ka see, millal hageja võis kohustusi rikkuda ja millal sai kostja hageja väidetavast rikkumisest teada. Töötaja
rikkumise ja töölepingu lõpetamise vahel peab olema mõistlik ajaline seos. Tööandjal ei ole õigust tugineda töölepingu ülesütlemisel töötaja rikkumisele, millest on möödunud ebamõistlikult pikk aeg.
15.2.Kostja sõnul on hageja tegevuse tõttu jäänud mõned töötajad tööloast/viisast ilma ja pidid Eestist lahkuma. Kostja pidi hüvitama töötajate elamis- ja kodumaale tagasisaatmise kulud. Kostja esitas kohtule PPA poolt 22.03.2023 V.T-le ja D.B-le tehtud ettekirjutused Eestist lahkumiseks. Ettekirjutuses selgitas V.T, et ta ei pööranud piisavalt tähelepanu viibimisalusele, kuna eeldas, et tal on piisavalt aega uue viisa taotlemiseks, ta oli valesti informeeritud ja arvutas valesti viibimispäevi (dtl 135-136). Samasisulisi selgitusi andis ka D.B (dtl 137-138). Kohus leiab, et V.T ja D.B selgitusest ei ole võimalik järeldada, et neile tehtud ettekirjutus Eestist lahkuda oleks seotud hageja tegevusega. Töötajad ise tunnistasid, et nad ei pööranud piisavalt tähelepanu viibimisalusele, kuna eeldasid, et neil on piisavalt aega uue viisa taotlemiseks. Kohus leiab, et tõendamata on, et hageja oleks käsitletavates episoodides töökohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda. Kostja väitel on hageja jätnud vormistamata M. F viisadokumendi, mistõttu pidi ta riigist lahkuma. Oma väite kinnitamiseks esitas kostja J.R ja I.M 2022. a novembris toimunud kirjavahetuse (dtl 139-140). Kohtule esitatud kirjavahetusest ei ole võimalik järeldada, et M.F-le tehtud ettekirjutus oleks seotud hageja tegevusega. Kirjavahetuses puuduvad igasugused selgitused töötajale viisa mitteandmise põhjuste kohta. J.R selgitab kirjas, et viisa andmisest keeldumise põhjuseks võib olla ka ametniku eelarvamus taotleja suhtes. Kohus leiab, et tõendamata on, et hageja oleks käsitletavas episoodis töökohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda. Kostja heidab hagejale ette ka L.M-le dokumentide vormistamata jätmist, mistõttu pidi töötaja Eestist lahkuma. Kostja ei ole oma väite kinnitamiseks tõendeid esitanud. Kostja ei ole tõendanud ka oma väidet, et ta pidi hüvitama töötajate elamiskulusid ja kodumaale tagasisaatmise kulusid. Kohus on seisukohal, et eelnevalt käsitletud kostja etteheited hagejale ei andnud tööandjale õigust tööleping erakorraliselt üles öelda.
16.Kostja selgitab, et hageja on jätnud korduvalt vastamata PPA ja MTA päringutele, mistõttu jäeti kostja avaldused rahuldamata ja keelduti töölubade väljastamisest viimase aasta jooksul vähemalt kuuele inimesele. Kostja pidi kandma uue tööloa väljastamise kulusid ning töötajate elamis- ja majapidamiskulusid uue elamisloa väljastamise ajal. Kohus leiab, et eeltoodud kostja väited on tõendamata. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda. Seoses kostja väitega, et hageja ei ole vastanud PPA ja MTA päringutele, on kostja avaldanud, et hageja tegevuse tulemusena on mitu Eesti maksuresidentsust soovinud välismaalasest kostja töötajat jäänud ilma soovitud ning seadusega lubatud hüvest, millele lisaks on tekitatud muuhulgas oluline mainekahju kostjale nii välismaalastest töötajate kui ka MTA ees. Kohus märgib, et hageja töölepingus ei ole kohustust abistada kostja töötajaid maksuresidentsuse saamisel. Hageja ja MTA ametnike vahel toimunud vestluses selgitati hagejale, et inimesed peavad ise maksuametisse pöörduma ja enda asjad korda tegema (dtl 143-144). Kohus leiab, et hagejale ei saa töökohustuse rikkumisena heita ette asjaolu, et mõned välismaalastest kostja töötajad ei saanud Eestis maksuresidentsust. Tõendamata on ka kostja väide, et residentsuse määramata jätmine oleks kostjale mainekahju tekitanud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.
17.Kostja selgitab, et hageja on korduvalt jätnud tähtaegselt edastamata üürilepingute lõpetamiste teatised, mistõttu pidi kostja tasuma üürilepingute sätestatud ülesütlemise tähtaega mittejärgimise eest leppetrahvi, üüritasu ja kommunaatasusid etteteatamata jäänud aja eest. Töölepingu p 2.2 järgi oli hageja ülesandeks personali majutuse organiseerimine (dtl 63–68). Kohtu hinnangul hõlmas see hageja kohustust hoolitseda selle eest, et töötajate majutamiseks kasutatud korterite üürilepingud oleksid tähtaegselt lõpetatud. Samas on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja oleks korduvalt jätnud tähtaegselt üürilepinguid lõpetamata ja et see oleks kostjale kahju (leppetrahv, üüritasu ja kommunaalkulude kandmine) põhjustanud. Kostja esitas hageja ja kostja kirjavahetuse seoses korteriomaniku nõudega tasuda kommunaalkulusid (dtl 152). Kirjavahetuses puuduvad viited sellele, et hageja oleks jätnud üürilepingu tähtaegselt lõpetama. Tõend ei kinnita kostja väiteid. Kostja esitas korteriomaniku 20.07.2022 kirja koos korteri 10.07.2022 ülevaatuse aktiga, millest nähtuvalt on kostja poolt korterisse majutatud töölised korterit kahjustanud. Korteriomanik nõuab kostjalt korteri remondikulude, saamata jäänud üüritulu, kommunaalkulude ja elektriarve hüvitamist (dtl 145– 150). Asjaolu, et korteris elanud inimesed kahjustasid korterit, mistõttu pidi kostja korteriomanikule remondikulusid ja muu kahju hüvitama, ei ole hagejale kohustuse rikkumisena etteheidetav. Hageja ei ole käsitletavates episoodides kohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.
18.Kostja selgitab, et hageja ei ole vastanud tähtaegselt töötajate päringutele. Kostja esitas töötajaga toimunud järgmise kirjavahetuse: „Ma ei saa aru, mis päevani võin töötada. Sa andsid mulle teada, kui Julia ütles, et pean sõitma koju puhkusele. Siis pidi ta mulle hiljem täpselt ütlema, kuid vaikib juba mitmendat päeva, olen väsinud talle kirjutamisest. /.../ Täna ka tööl küsiti, mis kuupäevani ma töötan, aga mina ei tea, mida neile öelda“ (dtl 153). Töölepingu p 2.2 järgi on hageja kohustuseks jooksev suhtlus töötajatega. Kohus leiab, et hageja, jättes vastamata töötaja päringutele, rikkus töölepingu p-i 2.2.
19.Kostja selgitab, et kostja on esitanud valeandmeid saamaks puhkust. Kostja sõnul väitis hageja, et tema lähedasel suri isa, mistõttu soovib vahetada puhkusepäevi. Tegelikkuses viibis töötaja puhkusepäevadel spaas. Kostja esitas kirjavahetuse hagejaga, kus hageja avaldas järgmist: „Kas ma võin muuta puhkuseavaldust, kolmeks päevaks, L.l suri eile isa, esmaspäeval on matused ja esmaspäev on siis kolmas päev“ (dtl 154). Kohus leiab, et käsitletavas episoodis ei ole võimalik hagejale kohustuste rikkumist ette heita. Tööandjal on kohustus puhkust anda (TLS § 28 lg 2 p 3) ja töötajal on õigus puhkust saada (TLS § 54 lg 1). Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et hageja soovis puhkuseavaldust muuta, ja kolme puhkusepäeva kasutada. Kostja nõustus hageja palvega. Kohus leiab, et töötajal ei ole kohustust avaldada tööandjale andmeid selle kohta, mida töötaja kavatseb puhkuse ajal teha. Tööandja seisukohalt ei ole oluline millise tegevusega töötaja seadusega lubatud puhkust sisustab. Lisaks selgitas hageja, et kostja esitatud pilt sünnipäevapeolt on tehtud nädalavahetusel. Hageja puhkuse muutmise avalduses toodud sündmus (matused) pidi esmaspäeval toimuma. Hageja ei ole käsitletavas episoodis kohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.
20.Kostja selgitab, et hageja ei täinud kostja korraldusi. Kostja sõnul keeldus hageja esialgu keskkonda Wemply kasutamast. Kostja esitas kirjavahetuse, kus tööandaja küsis hagejalt „kas sul ei logi Wemplysse sisse?“, mille peale hageja vastas, et „Mina sinna ei satu“ (dtl 156). Kohus leiab, et hagejale ei saa selles episoodis kohustuste rikkumist ette heita. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et hageja kohustuseks oleks olnud keskkonna Wemply kasutamine. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks andnud hagejale korralduse keskkonda kasutada. Lisaks nähtub kostja selgitusest, et hageja ei ole seda keskkonda vaid esialgu kasutanud. Sellest järeldub, et hageja hakkas teatud hetkest alates Wemply kasutama. Kohus leiab, et hageja ei ole
käsitletavas episoodis kohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.
21.Kostja selgitab, et hageja on kasutanud oma volitusi tööandja huvide vastaselt. Hageja on soetanud ettevõtte rahalistest vahenditest ühissõidukite pileteid töötajale V.C, kuid jättis sellest kostjat teavitamata. Kohus leiab, et kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja kohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.
22.Kostja selgitab, et hageja on põhjustanud lepingupartnerite usaldamatuse. Kostja sisustab oma etteheidet järgmiselt:
22.1.Kostja väitel on tema klient esitanud hagejale mitmeid küsimusi, millest võib järeldada, et töötaja jättis teadlikult oma töökohustused täitmata. Kohtule esitatud 11.05.2022 kirjavahetusest nähtub, et kostja klient küsib hagejalt, kas töötajal on õigus töötada. Kirjavahetuse järgi ei ole hageja osa dokumente kliendile saatnud ning hageja edastas puuduvad dokumendid 11.05.2022 kirjaga (dtl 157). Kohus leiab, et kostja kliendile dokumentide edastamata jätmisega on hageja rikkunud töölepingu p-i 2.2. Samas on rikkumine toimunud ca 10 kuud enne töölepingu ülesütlemist. Kohus leiab, et rikkumise ja töölepingu lõpetamise vahel ei ole mõistlikku ajalist seost, mistõttu ei saanud kostja töölepingu ülesütlemisel mais 2022. a toimepandud rikkumisele tugineda.
22.2.Seoses hagejale etteheidetava teoga esitas kostja üürileandja kirja hagejale, kus üürileandja väitis, et hageja olevat üritanud peita korteris elanud töötajate poolt tekitatud kahjustusi. Lisaks avaldab korteriomanik, et ta on pettunud ja pahane, et hageja tekitas korteris sellise olukorra (dtl 158–166). Tõendamata on, et hageja oleks korteri ebarahuldava olukorra tekitanud. Korteri ebarahuldava seisundi eest vastutab korterit kasutanud isik. Hageja ei ole korterit kasutanud. Tõendamata on ka see, et hageja oleks üürileandja eest midagi varjanud. Kohtule esitatud kirjavahetuses on hageja 01.12.2022 kiri, millest nähtuvalt oli üürileandja esindaja korteri tagastamisel korteriga tutvunud ja tal ei olnud vastuväiteid korteri seisukorra osas. Kohus leiab, et hageja ei ole käsitletavas episoodis kohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.
22.3.Kostja sõnul jättis hageja renditöötajad kliendile õigeaegselt korraldamata. Kostja esitas kohtule hageja ja kostja kliendi vahel 01.03-02.03.2022 toimunud kirjavahetuse, mille järgi pidid kostja võimaldatud töötajad 02.03.2022 kliendi juures tööd alustama. Klient saatis 02.03.2022 kell 06:48 kirja hagejale teavitades, et täna kell 6:00 ei tulnud kedagi. Klient saatis samasisulise kirja uuesti kell 06:53. Hageja vastas samal päeval kell 07:41, et ta sai töötajad kätte, nad jõudsid eile hilja Haljalasse, magasid sisse. Hageja küsis, kas on võimalik tulla 9-ks (dtl 167-168). Kohus leiab, et hagejale ei saa töökohustuse rikkumisena heita ette asjaolu, et töö tegemise kohta saadetud töötajad ei tule õigeaegselt tööle. Tööle mitteilmumine on töötajate rikkumine, hageja ei vastuta selle eest. Kirjavahetusest nähtuvalt võttis hageja, saades teada töötajate tööle mitteilmumisest, tarvitusele abinõud, et välja selgitada, miks töötajad ei ole tööle ilmunud ning edastanud teabe kliendile. Kohus leiab, et hageja ei ole käsitletavas episoodis kohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.
23.Kostja selgitab, et hageja on kostja nimel esitanud kontrollimata andmeid. Kostja sõnul on hageja koostanud kostja töötajate kohta valeandmetega renditöötajate CV-sid kostja klientidele, kes rendivad kostjalt tööjõudu. Kostja esitas kohtule 01.12-02.12.2020 kirjavahetuse hageja ja kostja kliendi vahel. Kirjavahetuses avaldab klient pahameelt, et kostja saadetud õmbleja ei oska
ega taha õmmelda. Hageja selgitas kliendile, et töötajate objektidele saatmisel lähtutakse nendelt saadud andmetest. See konkreetne töötaja teatas, et ta pidas oma kodukohas väikest rõivaste õmblustöökoda. Hageja selgitas, et CV-de koostamisel on võimalik lähtuda vaid töötajate poolt antud selgitustest nende töökogemuste kohta (dtl 169–172). Kohus leiab, et hagejale ei saa töökohustuse rikkumisena heita ette asjaolu, et renditöötaja poolt avaldatud andmed töökogemuse ja -oskuste kohta ei vasta tõele. Hagejal ei olnud võimalik ja tema tööülesandeks ei olnud kontrollida töötajate töökogemust ja -oskusi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks teadlikult koostanud renditöötajate ebaõigete andmetega CV-sid. Tõendamata on, et hageja oleks käsitletavas episoodis kostja mainet koostööpartnerite ees kahjustanud. Kohus leiab, et hageja ei ole käsitletavas episoodis kohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.
24.Kostja selgitab, et hageja on kostja nimel esitanud kontrollimata andmeid. Kostja sisustab oma etteheidet järgmiselt:
24.1.Kostja selgitas, et üürileandja indikeeris hageja osas rahulolematuse, et veenäite ei esitatud korrektselt. Kostja esitas üürileandja 09.04.2021 kirja hagejale, mille järgi on korteriühistul mure, kuna korteri osas ei ole edastatud veenäitu ja korteris elavate inimeste arvu. Üürileandja palub edaspidi korteriühistule õigeaegselt veenäidud edastada (dtl 174). Töölepingu p-i 2.2 järgi on hageja ülesandeks personali majutuse organiseerimine (dtl 63–68). Samas peaks eelkõige korteriomanik või alternatiivselt korteri kasutaja veenäidud korteriühistule edastama. Korteriomanikul on suhtes korteriühistuga kohustus edastada korteriühistule andmed korteris tarbitud kommunaalteenuste kohta ja korteris elavate isikute arv. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks eeltoodud korteriomaniku kohustuse korteriühistu ees enda peale võtnud ning et kostja oleks andnud hagejale korralduse seda kohustust täita. Tõendamata on kostja väide, et veenäidu edastamata jätmine on kostja mainet kahjustanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja käsitletavas episoodis töökohustusi rikkunud. Isegi juhul, kui pidada veenäitude edastamata jätmist hageja kohustuse rikkumiseks, ei ole rikkumise ja töölepingu lõpetamise vahel mõistlikku ajalist seost. Seetõttu ei saanud kostja töölepingu ülesütlemisel aprillis 2021. a toimepandud rikkumisele tugineda.
24.2.Kostja sõnul oli probleem töötajate majutuskohaga, kuid töötaja ei vastanud ega lahendanud ilmnenud probleemi. Kostja soovib oma väidet TVK menetluses 28.04.2023 esitatud dokumendi lisaga 15 tõendada. Kohus toob välja, et kostja viidatud dokumendile ei ole lisa 15 lisatud. Kostja väide on tõendamata.
24.3.Kostja sõnul käitus hageja kolleegidega ebaviisakalt, kasutades ebatsensuurset keelt. Kostja esitas kohtule hageja kirjavahetuse kolleegiga, milles hageja kasutab ebatsensuurseid väljendeid (dtl 173). Kohus leiab, et kasutades suhtluses kolleegiga ebatsensuurset keelt, on hageja rikkunud lojaalsuskohustust (TLS § 15 lg 1). Kohtu hinnangul hõlmab lojaalsuskohustus töötaja kohustust teiste töötajate suhtes viisakalt käituda. Vastava kohustuse rikkumine võib anda teistele töötajatele põhjuse heita tööandjale ette nt töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumist psühhosotsiaalsete ohutegurite kõrvaldamata jätmise tõttu. Tõendatud ei ole, et hageja oleks kasutanud ebatsensuurseid väljendeid suhtluses rohkem kui ühe töötajaga, kellega toimunud kirjavahetuse on kostja kohtule esitanud.
25.Kostja selgitab, et hageja on rikkunud saladuse hoidmise kohustust.
25.1.Saladuse hoidmise kohustus on sätestatud töölepingu p-des 6.6 ja 6.7. Töölepingu p 6.6 sätestab, et töötaja on kohustatud järgima võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 625 sätestatud saladuse hoidmise kohustust. Töötaja on kohustatud muu hulgas hoiduma tööandja äri- või tootmissaladuse avaldamisest või kättesaadavaks tegemisest kolmandatele isikutele või selle
ärakasutamisest iseenda või kolmandate isikute huvides. Tööandja äri- ja tootmissaladuseks loetakse tööandja kasutuses olevat ärialast teavet, mille avaldamine kolmandatele isikutele võib oluliselt kahjustada tööandja majanduslikult õigustatud huve, samuti teavet, mis ei ole üldiselt kättesaadav, mis ei kuulu avalikustamisele kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja mida avaldatakse kolmandatele isikutele vaid konfidentsiaalselt. Äri- ja tootmissaladuseks loetakse muu hulgas teavet tööandjat puudutavat finantsinformatsiooni, informatsiooni tööandja klientide, turunduse, sõlmitud lepingute ja personali kohta, ning osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta, tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, tööandja äriplaane või kavandatavaid investeeringuid puudutavat teavet, tööandja infosüsteemide salasõnu, samuti mis tahes muud informatsiooni, mis on konfidentsiaalseks või salajaseks nimetatud tööandja kehtestatud eeskirjades või muudes tööandja kehtestatud dokumentides või mille kohta töötajale on teatatud, et see on konfidentsiaalne või mille kohta ta põhjendatult peaks arvama, et tööandja peab seda konfidentsiaalseks. Tööandja äri- ja tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele vabalt kättesaadav (näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Kohustus hoida tööandja äri- ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast töölepingu lõppemist. Töölepingu p 6.7 sätestab, et tööandja võib töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri- ja tootmissaladusi, mille hoidmise kohustus töötajal on vastavalt lepingu p-le 6.6 (dtl 63–68).
25.2.Töötaja saladuse hoidmise kohustust reguleeriva TLS § 22 lg 1 kohaselt võib tööandja VÕS §-s 625 sätestatu kohaselt ja arvestades TLS § 6 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustust määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.
25.3.Ärisaladuse mõiste sätestab ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2, mille kohaselt on ärisaladus teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. EKTÄKS § 5 lg 2 p-des 1-3 sätestatud tingimustest tuleb lähtuda mh töötaja saladuse hoidmise kohustuse ja selle rikkumise kindlakstegemisel (vt ka RKKKo 15.05.2020, 1-18-4590/82, p 36).
25.4.TLS § 6 lg 3 järgi kui tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab ta teatama töötajale saladusena määratud teabe sisu. Riigikohus on selgitanud, et tööandja õigustatud huvides saladuses hoitav teave tuleb TLS § 6 lg 3 järgi teatada töötajale selgelt, st talle peab olema äratuntav ja üheselt mõistetav, milline teave on tööandja saladus (RKTKo 21.06.2023, 2-20-13897, p 13). TLS § 6 lg 9 näeb ette, et kui tööandja ei ole saladusena määratud teabe sisu töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud.
25.5.Kohus leiab, et kostja ei ole töölepingu p-des 6.6 ja 6.7 teatanud töötajale selgelt, äratuntavalt ja üheselt mõistetavalt, mis on kostja ärisaladus. Viidatud töölepingu punktides sisalduv teave on niivõrd laiamahuline ja selgelt piiritlemata, et seda ei saa lugeda mõistlikuks. Töötajale jääb arusaamatuks milline teave on tööandja saladus. Seega eeldatakse, et saladuse hoidmise kohustust ei ole määratud (TLS § 6 lg 9).
25.6.Asja materjalidest nähtuvalt loeb kostja oma saladuseks Facebooki grupi „Трудоустройство Н“ (tõlkes „N tööhõive“), mille tänane nimi on „Работа в Эстонии“ (tõlkes „Töö Eestis“) ning mille liikmeteks on ca 90% hageja välismaalastest töötajad. Nimetatud grupp oli hageja hallata ning hageja omas grupis administraatoriõigusi, kuid on kostjale blokeerinud ligipääsu. Kostja väitel on hageja lisanud grupi administraatoriks kostja konkurendi OÜ F juhatuse liikme ning värbab kostja grupi kaudu konkurendile renditöötajaid. Kostja selgitustest
nähtuvalt peab ta oma ärisaladuseks ka töölepingut, mida kasutab kostja konkurent, kellele on leping saanud teatavaks hageja kaudu (kostja 03.10.2023 menetlusdokumendi p 3.17; dtl 373– 381).
25.7.Kohus leiab, et kostja tööleping ja Facebooki grupp ei vasta ärisaladuse tunnustele EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Lisaks on hageja vaidlustanud kostja väite, et Facebooki grupp oli tööandja oma. Hageja selgitas, et tema lõi grupi, tegemist ei ole hageja töökohustuste raames loodud grupiga või grupiga, mis loodi kostja palvel või tema omandina (hageja TVK menetluses 15.05.2021 esitatud seisukoha p 30 (dtl 267–270; TVK 16.05.2023 istungi protokoll (dtl 301– 306). Kostja ei ole tõendanud, et hageja lõi grupi kostja korraldusel töökohustuste raames ja et grupi kasutamise õigus kuulus kostjale. Arvestades neid asjaolusid ei olnud hagejale äratuntav (TLS § 15 lg 1 ja § 16), et kostja peab gruppi oma saladuseks. Hagejale ei olnud äratuntav ka see, et kostja peab töölepingut oma saladuseks.
25.8.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale ei saa saladuse hoidmise kohustuse rikkumist ette heita. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.
26.Kostja selgitab, et hageja on rikkunud konkurentsipiirangu kokkulepet.
26.1.Konkurentsipiirangu kokkulepe on sätestatud töölepingu p-des 6.2–6.4. Töölepingu p 6.2 näeb ette, et töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja võtab kohustuse mitte osutada lepingu kehtivusajal ning vähemalt kuus kuud peale töösuhte lõppemist tööandjale konkurentsi. Tööandjale konkurentsi osutamiseks loetakse muu hulgas töötamist tööandja konkurendi juures, tööandja konkurendile teenuste osutamist füüsilise isikuna või füüsilisest isikust ettevõtjana, tegutsemist tööandja konkurendi juhtimis- või järelevalveorgani liikmena või tööandja konkurendi juures majanduslike huvide omamist (sealhulgas aktsiate, osade või muude väärtpaberite omamist, v.a börsil noteeritud äriühingute aktsiad, osad või väärtpaberid) või muul viisil tasu eest või tasuta tegutsemist tööandja faktilise konkurendina või tööandja konkurentide juures või konkurentide kasuks. Konkurentsipiirang kehtib konkurentsi osutamisele Euroopa Liidu territooriumil. Töölepingu p 6.3 sätestab, et tööandja konkurentideks on kõik tööandjaga osaliselt või täielikult samal tegevusalal, st tööjõu vahendamise ja tööjõurendi valdkonnas tegutsevad äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja muud füüsilised isikud. Kui töötajal tekib kahtlus, kas kolmanda isiku näol on tegemist tööandja konkurendiga, peab ta arvamuse saamiseks pöörduma tööandja poole. Töölepingu p 6.4 järgi ei või töötaja ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada peale töölepingu kehtivuse lõppu kuue kuu jooksul tööandja konkurendi juures, samadel tingimustel, mis on toodud käesoleva töölepingu p-s 6.2. Töölepingu konkurentsikeelu hoidmise eest saab töötaja 200 eurot kuus bruto alates tööle asumisest ning see tasu lisandub kokkulepitud palgale.
26.2.TLS § 23 lg 1 järgi võtab töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppega kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. TLS § 23 lg 2 järgi võib konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige, kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. TLS § 23 lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. TLS § 23 lg 4 kohaselt on TLS §-s 23 sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine. Riigikohus on selgitanud, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine on õigustatud vaid juhul, kui on tuvastatud kõik järgmised TLS § 23 lg-test 2 ja 3 tulenevad eeldused (nõuded):
piirang kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tööandjal on õigustatud põhjus piirangut kehtestada, sest töötaja töösuhtes omandatud teadmised võivad tööandjat oluliselt kahjustada); piirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (piirang on proportsionaalne tööandja kaitstava huviga ning töötajale on arusaadav, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse kohta piirang kehtib). Kui üks eeltoodud nõuetest on täitmata, on konkurentsipiirangu kokkulepe TLS § 23 lg 4 järgi tühine (RKTKo 12.03.2019, 2-15-16682, p 12).
26.3.Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise eelduseks on see, et kokkulepe on vajalik tööandja eriliste majanduslike huvide kaitseks. Asja materjalidest nähtuvalt peab kostja oma eriliseks majanduslikuks huviks Facebooki gruppi, mille kaudu värbas kostja töötajaid. Kostja väitel on grupi liikmeteks ca 90% hageja välismaalastest töötajad (kostja 03.10.2023 menetlusdokumendi p 3.17; dtl 373–381). Kohus jääb eelnevalt avaldatud seisukoha juurde, et grupp ei ole hinnatav kostja ärisaladusena. Järelikult ei kehti selle suhtes kostja majanduslik huvi, mida peaks konkurentsipiirangu kokkuleppega kaitsma. Lisaks väidab kostja ise, et grupi liikmeteks on ca 90% hageja välismaalastest töötajad. Kuivõrd kostja peab grupi liikmeteks hageja kliente, ei ole kostjal erilist majanduslikku huvi grupis sisalduvat teavet konkurentsipiirangu kokkuleppega kaitsta. Kuivõrd kokkuleppe sõlmimise esimene eeldus (eriline majanduslik huvi) ei ole täidetud, on kokkulepe tühine TLS § 23 lg 4 alusel. Lisaks nähtub kostja selgitustest, et kostja etteheited hagejale seoses konkurentsipiirangu rikkumisega tuginevad asjaoludele, mis leidsid aset pärast töölepingu lõpetamist. Töösuhte lõppemise järel aset leidnud sündmused ei ole praeguses vaidluses olulised, kuna kostja ei saanud neid töölepingu ülesütlemise alusena kasutada. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks töösuhte kestel konkurentsipiirangu kokkulepet rikkunud. Kuivõrd konkurentsipiirangu kokkulepe on tühine, pole vaja muid väiteid kokkuleppe rikkumise kohta käsitleda.
26.4.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale ei saa konkurentsipiirangu rikkumist ette heita. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.
27.Kohus on tuvastanud, et hageja on pannud toime kaks rikkumist (otsuse p-d 18 ja 24.3). Samas ei olnud tegemist niivõrd oluliste rikkumistega, et öelda tööleping erakorraliselt üles ette hoiatamata ja etteteatamistähtaega järgimata. Lisaks arvestab kohus hageja poolt juba TVK istungil antud (TVK 16.05.2023 istungi protokoll (dtl 301–306) ja kohtumenetluses korratud selgitust, et eksimused võisid suurest töökoormusest tulla. Hageja on tõendanud, et kostja keskmiste töötajate arv oli 170 inimest (dtl 273–278). Usutav on, et nii suure hulga inimeste andmete haldamisel võib vigu ja eksimusi ette tulla. Kui kostja on pidanud hageja eksimusi oluliseks rikkumiseks, võinuks ta hagejale hoiatusi teha. Kostja ei ole hagejat hoiatanud, mis näitab, et kostja ise ei pidanud hageja eksimusi olulisteks. Kostja esitas väljavõtte hageja kirjast, kus viimane avaldas, et töötaja ja tööandja kohtumisel arutati, et hageja suhtub töösse halvasti ja hooletult (dtl 175). Kohus leiab, et kostja esitatud dokument ei tõenda hageja hoiatamist. Hageja kiri tõendab üksnes seda, et kostja on avaldanud hagejale rahulolematust töötaja töö mingi osa suhtes, kuid kirjast ei nähtu, milles kostja rahulolematus seisnes, kas hagejale anti arusaadavalt võimalus enda parandamiseks, kas hagejat teavitati töösuhte võimalikust ülesütlemisest, kui töötaja ennast ei paranda. Seega ei tõenda kostja esitatud kiri hageja hoiatamist. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kostjale õiguse öelda tööleping üles hagejat eelnevat hoiatamata (TLS § 88 lg 3 teine lause) ja etteteatamistähtaega järgimata (TLS § 97 lg 3).
28.Kohus asub seisukohale, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 22.03.2023 avaldusega on tühine TLS § 104 lg 1 alusel.
29.Hageja on küll TVK istungil tunnistanud, et suurest töökoormusest tingituna esines tema töös eksimusi (TVK 16.05.2023 istungi protokoll (dtl 301–305). Samas ei ole kohus tuvastanud
olulisi töötaja kohustuste rikkumisi, mis annaksid kostjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda. Seega asjaolu, et hageja tunnistas eksimusi, ei ole praegu oluline.
30.Hagiavalduses palub hageja kohtul töölepingu lõpetada. Kohus otsustab töölepingu lõpetamise üle.
30.1.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohtupraktikas selgitatakse, et TLS § 107 lg 2 järgi lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (RKTKo 10.10.2012, 3-2-1-82-12, p 16; RKTKo 08.09.2019, 2-17-9268, p 18.3).
30.2.Hageja töötas 27.01.2020 sõlmitud lepingu alusel üle kolme aasta. Kostja pidi hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähemalt 30 kalendripäeva ette teatama (TLS § 97 lg 2 p 2). Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 22.03.2023. Kui kostja oleks järginud etteteatamistähtaega, oleks tööleping lõppenud 21.04.2023. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 21.04.2023.
31.Kohus ei nõustu kostjaga, et kohus ei saa lõpetada töölepingut TLS § 107 lg 1 järgi alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, sest hageja palus TVK-l lugeda tööleping lõpetatuks 22.03.2023 töötaja algatusel. TVK istungil palus hageja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel (TVK 16.05.2023 istungi protokoll (dtl 301–306). Vastav hageja taotlus sisaldub ka kohtule esitatud 02.08.2023 hagis (dtl 360–363). Oluline on see, et hageja on esitanud taotluse tööleping lõpetada. Kohus kohaldab õigust ja kohus saab ise tuvastada, mis hetkest alates tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada.
32.Hageja palub hagis mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1650 eurot (bruto). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1650 eurot.
33.Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
34.Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
35.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 11.12.2024. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud 1080 euro (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga) kokku 7,5 tundi. Hageja kinnitas, et antud kulud on seotud selle tsiviilasjaga.
36.Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti hageja esindaja kvalifikatsiooni, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Arvestades, et hagejale on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), leiab kohus, et nimetatud tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
37.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas menetluses osutatud õigusabiteenust kokku 7,5 tundi. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt
37.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal 0,5 tundi materjali kogumisele ning 2,5 tundi hagiavalduse koostamisele, komplekteerimisele ja edastamisele. Arvestades hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu ning vaidluse õiguslikku keerukust, peab kohus hagiavalduse koostamiseks tehtud menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks ajamahus kokku 2 tundi.
37.2.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal 2 tundi kostja vastusega tutvumiseks, 0,5 tundi asjaolude selgitamiseks kliendile ning 2 tundi 06.11.2023 vastuse koostamiseks ja edastamiseks. Kohus leiab, et nimetatud menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades kostja 03.10.2023 vastuse koos lisadega sisu ja mahtu ning hageja 06.11.2023 seisukoha sisu ja mahtu, peab kohus nimetatud menetlustoimingute põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 4 tundi. Kohus selgitab, et nimetatud ajakulu hõlmab endas ka kliendiga suhtlust (asjaolude selgitamine kliendile).
38.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 6 tundi.
esindaja
39.Hageja ei ole küll kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), kuid kohus on kontrollinud registrist ja on tuvastanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud koos käibemaksuga.
40.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 864 eurot (6 x 144), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
41.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud kompromissimäärusega nr 2-23-9339.
Tallinna
Ringkonnakohtu
02.02.2026.
a
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.