18.10.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-23-111639
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi E.P nõudes
Tsiviilasja hind
2747,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ 10746479), esindaja Sigrid Rahkema Kostja: E.P (XXX)
vastu võla
(registrikood
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 10.06.2019.a sõlmitud krediitkaardilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 450,45 eurot, viivis perioodi 17.09.202229.08.2023 eest summas 56,57 eurot, viivis perioodi 30.08.2023-18.10.2024 eest summas 67,69 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni 13,21% aastas.
3.Jätta rahuldamata krediitkaardilepingust nr xxx tulenev põhinõue 94,55 euro ulatuses, sissenõudekulude nõue summas 40 eurot, intressinõue summas 24,60 eurot ja viivisenõue perioodi 17.09.2022-29.08.2023 eest 47,05 euro ulatuses.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 2.07.2019.a sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1423,64 eurot, intress perioodi 25.06.202216.09.2022 eest 63,29 eurot, viivis perioodi 17.09.2022-29.08.2023 eest 189,48 eurot, viivis perioodi 30.08.2023-18.10.2024 eest summas 226,72 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni 14% aastas.
6.Jätta hageja menetluskulud 88,88% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 11,12% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 626,60 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (626,60 euro) tasumiseni.
9.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 29.08.2023 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1968,64 eurot, intress 87,89 eurot, sissenõudmiskulud 90,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 293,10 eurot;
1.2.Mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 30.08.2023 kuni lepingu nr. xxx põhinõude summas 545,00 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 20% aastas ning kuni lepingu nr. xxx põhinõude summas 1423,64 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 14% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused. Hageja nõude aluseks on kaks lepingut.
2.1.Swedbank AS ja kostja vahel 10.06.2019.a sõlmiti vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxx, mis pärast lepingu ülesütlemist kannab numbrit xxx. Lepingu kohaselt oli intressimäär 20% aastas ning krediidi kulukuse määr 22,29%. Enne lepingu sõlmimist hindas Swedbank AS kostja krediidivõimelisust kostja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte põhjal. Krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kostja kontole sissetulek tööandajalt XXX AS, keskmine töötasu suurus oli 755 eurot. Igakuised laenukohustused Swedbanki ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist olid kokku ca 20 eurot, väljaspool panka kohustused puudusid. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Olemasolevad kuumaksed koos Swedbanki krediitide kuumaksega (ca 30.- eurot) moodustasid lepingu sõlmimisel kliendi sissetulekust ca 4 %. Leping nr. xxx lõppes 31.07.2022 kaardi tähtaja saabumisega. Swedbank AS saatis kostjale 29.08.2022 teatise antud lepingust tuleneva võlgnevuse koha, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 15.09.2022. Kostjal on lepingu lõppemise seisuga tagastama krediidijääk 545 eurot. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid 40 eurot pärast lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 113 2 lg 2 sätestatust ning selgitab nende kujunemist: 25.11.2022 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 9.12.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 16.12.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.2.Swedbank AS ja kostja sõlmisid 2.07.2019 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 4500 eurot. Lepingu kohaselt oli intressi määras 14% aastas ja krediidi kulukuse määr 16,04%. Enne lepingu sõlmimist hindas Swedbank AS kostja krediidivõimelisust kostja Swedbankis asuva pangakonto 6 kuu väljavõtte põhjal. Lepingu sõlmisele eelneva 6 kuu keskmine töötasu suurus 780.00 eurot, töökoht XXX AS. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Taotluse analüüsil võeti arvesse kliendi teised kohustused Swedbankis (ca 30.- eurot kuus), väljaspool panka olevad kohustused puudusid. Olemasolevad kuumaksed koos Swedbanki
krediitide kuumaksega (ca 125.- eurot) moodustasid lepingu sõlmimisel kliendi sissetulekust ca 16,03 %. Lepingu nr. xxx alusel oli kostja võlgnevuses alates 25.06.2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 25.08.2022 osamakseni. Swedbank AS saatis 29.08.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 15.09.2022. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Swedbank AS lepingu üles 16.09.2022. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid 50 eurot pärast lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 113 2 lg 2 sätestatust ning selgitab nende kujunemist: 10.11.2022 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 22.12.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 25.01.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.3.Swedbank AS loovutas 31.10.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti lepingu sõlmimisel antud aadressile teatis nõude loovutamisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi Ametlike Teadaannete 17.11.2023. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka epostiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks, hageja on tähtaegselt esitanud täiendused.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib tarbijakrediidileping olla sõlmitud ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).
4.2.Krediitkaardileping Kohtule on esitatud kostja poolt 10.06.2019 digiallkirjastatud venekeelne leping pealkirjaga „vaba tagasimaksetähtajaga krediitkaardi kasutamise leping eraisikule xxx. Lepingule oli lisatud eestikeelne Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (dtl 48). Hageja väitel allkirjastati leping Swedbank ASi internetipangas ning leping oli kostjale kättesaadav internetipangas ka peale sõlmimist.
Krediidi kulukuse määr lepingus oli 22,29% aastas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra see ei ületanud. Ent vastuseks kohtu küsimusele krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks võetud asjaolude osas teatas hageja 04.10.2024, et krediidi kulukuse määra arvutuses on jäänud ekslikult arvesse võtmata krediitkaardi kuuhooldustasud ning kliendile kuvatud krediidi kulukuse määr on 6,79% madalam tegelikust. Sellest tulenevalt esitas hageja ka intressi ümberarvestuse, kuivõrd vastavalt VÕS § 408 lg 9 alaneb tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär protsendimäära võrra, mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana. Hageja selgitab, et limiidi kasutust on näha krediidi kasutuse väljavõttel. Hageja on selle kohta esitanud tõendina faili „Swedbank AS lepingul sooritatud operatsioonid“ (dtl 109), milles on välja toodud, et kostja võttis 550 eurot kasutusse 10.06.2019, 13.03.2020 on 5 eurot tasutud põhiosa katteks. 31.07.2022 seisuga oli kasutuses oleva krediidilimiidi jääk 545 eurot. Failil on koostamise aeg 28.10.2022, koostaja nimi. Eeltoodu alusel kohus tuvastas, et leping oli sõlmitud nõutud vormis ning sisaldas nõutud andmeid. Arvestades, et lihtmenetluses võib kohus lugeda tõendiks ka poole seletusi, loeb kohus tõendatuks, et kostja kasutuses oleva krediidi jääk oli 545 eurot.
4.3.Autolaenuleping Kohtule on esitatud kostja poolt 02.07.2019 digiallkirjastatud venekeelne leping pealkirjaga „Laenuleping nr xxx. Lepingule oli lisatud eestikeelne Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (dtl 61). Hageja väitel allkirjastati leping Swedbank ASi internetipangas ning leping oli kostjale kättesaadav internetipangas ka peale sõlmimist. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 16,04%. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra see ei ületanud. Hageja väitel kanti laenusumma 4500 eurot 02.07.2019 kostja arvelduskontole (lõpuga 522). Hageja on selle kohta esitanud tõendina faili „Swedbank AS lepingul sooritatud operatsioonid“ (dtl 112), failil on koostamise aeg 28.10.2022, koostaja nimi. Eeltoodu alusel kohus tuvastas, et leping oli sõlmitud nõutud vormis ning sisaldas nõutud andmeid. Arvestades, et lihtmenetluses võib kohus lugeda tõendiks ka poole seletusi, loeb kohus tõendatuks, et laen 4500 eurot anti kostja kasutusse.
5.Kas nõue on loovutatud Hageja väitel loovutas Swedbank AS 31.10.2022 mõlemast lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale ning teatas sellest kostjale (dtl 105, 106). Hageja on selle tõenduseks esitanud pdf formaadis faili, milles on märgitud kostja nimi ja postiaadress. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud erinevates menetlustes, et nõude loovutamise kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning välistada, et sama nõudega võiks hiljem tulla kohtusse algne krediidiandja väites, et ta nõuet loovutanud ei ole. Hageja esitab kõigis menetlustes identseid nõude loovutamise teatisi, mille alla on sõnadega kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohus on hagejale selgitanud, et ilmselgelt on need teated koostanud hageja ise, millisel juhul tuleks hagejal aga selgitada, et mille alusel ta algset krediidiandjat teate saatmisel esindas. Ilma selleta ei oma teade tõendusväärtust selle kohta, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud. Hageja ei esitanud selgitusi selle kohta, mis alusel hageja selle teate koostamisel krediidiandjat esindas. Selle asemel esitas hageja hulga selgitusi selle kohta, et krediidiandja on õigustatud nõuet loovutama (mille osas kohus mingeid kahtlusi esitanud ei ole) ning et nõue loetakse loovutatuks ka siis, kui pole loovutamisest teatatud. Kohus märgib veelkord, et selgitas hagejale, et hageja esitatud tõend, mille hageja on ise koostanud, ei saa tõendada nõude loovutamist, v.a kui hageja täiendavalt selgitab ja tõendab, et ta tegutses krediidiandja volituse alusel. Kohus märgib seega, et hageja poolt kohtule esitatud „nõude loovutamise teatis“ ei saa tõendada seda, et krediidiandja on nõude loovutanud.
Arvestades, et tegemist on lihtmenetlusega, võib kohus lugeda tõendiks hageja selgitused. Hageja on väitnud, et algne krediidiandja on nõude talle 31.10.2022.a loovutanud. Selle muudab usutavaks asjaolu, et hageja valduses on lepingut puudutavad dokumendid, mille saamiseks krediidiandjalt pidi hagejal olema õiguslik alus. Kohus loeb seega lihtmenetluses tõendatuks, et nõue on hagejale loovutatud.
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta enne krediitkaardilepingu sõlmimist esitas hageja hagis kohtumääruse punktis 2.1. välja toodud selgitused. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja väited kostja krediidikohustuste kohta on olnud vastuolulised, konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed võlgnevuse katmised ning kostjal veel ühe konto olemasolu (mille osas hageja ei ole esile toonud, et ka selle teise konto, lõpuga 200, väljavõtet oleks küsitud ja analüüsitud). Majandamiskulusid ei ole kostjalt üldse küsitud ega nende arvestamist ja kontrollimist ka selgitatud. Hageja vastas kohtule, et krediidiandja selgituste kohaselt konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed võlgnevuse katmised kliendi teisele arvelduskontole (lõpuga 200) on kontoga (lõpuga 200) seotud deebetkaardi kuu hooldustasude debiteerimised kliendi põhi arvelduskontolt nr. xxx; ühel korral on teostanud klient kontole lõpuga 200 sularaha sissemakse; muud tehingud
kontol lõpuga 200 krediidi analüüsi teostamise ajavahemikul puudusid. Hageja väitel kostja kontol kajastuv Bigbank AS kohustus ei olnud kostja, vaid tema poja oma, mida ta vabatahtlikult aeg- ajalt poja eest tasus (antud info oli kostjalt maksevõime analüüsi käigus üle täpsustatud). Hageja selgitas lisaks, et krediidiandja kasutas mõlema lepingu analüüsil majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas majapidamiskuluna 277,65 eurot, mille aluseks oli võetud Statistikaameti 2016 aasta uuring Leibkonnaliikmete aastastest kulutustest leibkonna tüübi järgi (konkreetses kaasuses leibkonna tüüp „Lasteta leibkond“), mida on järgnevate aastate inflatsiooniga korrigeeritud. Majapidamiskulutustena on defineeritud kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele, eluasemele ning sidele. Tõenditena on hageja esitanud konto väljavõtted, mida enne laenulepingu sõlmimist analüüsiti. Hageja ei ole esitanud laenutaotlust ega selgitanud, mis andmeid kostjalt endalt küsiti, ei ole esitanud ka väliste registrite päringute tulemusi. Esitatud selgitustest ja konto (lõpuga 135) väljavõttest saab kohus aru, et kostja teenis regulaarset sissetulekut palgatuluna 794.08 eurot kuus. Kostjal oli juba üks Swedbank ASi krediitkaart, seotud kontoga lõpuga 728. Kostja tasus AS-le Bigbank poja laenu, lepingu nr xxx. 15.03.2019 võttis kostja Swedbank AS-st väikelaenu 1500 eurot (xxx), mille maksis tagasi 12.04.2019, seejuures 1000 eurot kandis selleks üle enda krediitkaardikontolt. Kontolt nähtub regulaarne võlgnevuse katmine kontole lõpuga 200, ent krediidiandja selgituse kohaselt sellel kontol toimus analüüsitud perioodi vältel vaid üks tehing. Valdavalt on konto väljavõtte kohaselt kostja teinud ülekandeid enda lähedastele. Konto väljavõttelt ei nähtu märkimisväärseid püsikulusid majapidamiskuludena.
6.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta enne autolaenulepingu sõlmimist esitas hageja hagis kohtumääruse punktis 2.2. välja toodud selgitused. Kostja töökoht ja sissetulek ei olnud muutunud. Küll aga on hageja esitanud tõendina ka laenutaotluse (dtl 107), milles kostja on märkinud, et ülalpeetavate arv on 0, perekonnaseisuks abielus ning eluaseme tüübiks erakorter. Hageja esitatud laenutaotlusel on kostja sissetulekuks märgitud 800 eurot (neto), kohustused väljaspool Swedbanki gruppi – järelmaks 300 eurot, kuumakse 30. Hageja selgitustest nähtub, et krediidiandja selle järelmaksuga ei arvestanud. Hageja enda poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Swedbank AS oli kostjale eelnevalt andnud kasutusse kaks krediitkaarti, üks krediidilimiidiga 1350 eurot ja teine krediidilimiidiga 550 eurot. Seega andis Swedbank AS kostjale 2019. a aprillist juulini kokku krediiti 6400 eurot (1350 + 550 + 4500). Hageja väitel olid kostja igakuised tagasimaksed Swedbank AS-le 125 eurot. Hageja väitel näitab kostja maksevõimelisust see, et kostja ca kolme aasta jooksul täitis kohustusi. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendamiseks ei saa esitada andmeid ja asjaolusid, mis tekkisid pärast lepingu sõlmimist. Seega sai krediidiandja arvestada krediitkaardilepingu täitmisega üksnes autolaenulepingu sõlmimisel, mitte aga autolaenulepingu täitmisega peale selle sõlmimist. Kohus märgib, et krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust täielikult. Kummagi lepingu sõlmimisel ei küsitud kostjalt endalt andmeid tema majapidamiskulude kohta ning teise lepingu sõlmimisel on jäetud arvestamata kostja enda avaldatud järelmaksukohustus. Ent kohtule esitatud tõendite ja selgituste põhjal ei saa ka teha järeldust, et kostja puhul oleks olnud ebatõenäoline, et ta suudaks laene tagasi maksta. Teise laenu taotlusest selgub, et kostjal ei olnud ülalpeetavaid, kostjal oli stabiilne sissetulek, kostja konto väljavõttelt ei nähtu märkimisväärseid majapidamiskulusid, ent ta kandis arvestataval määral raha üle oma lähedastele, mis võib viidata, et ta selle kaudu osales majapidamiskulude kandmisel. Kontolt nähtuvad kontodevahelised kanded olid seotud krediitkaardikontoga ning ühe konto osas, mille väljavõtet kohtule esitatud ei ole, on krediidiandja hageja väitel siiski kontrollinud konto väljavõtet. Seega ei ole ka alust arvata, et kostjal oleks olnud muid kohustusi. Sellest tulenevalt
on kohus seisukohal, et minetused vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisel ei pruukinud viia ebaõige hinnanguni kostja krediidivõimelisuse osas.
7.Põhivõla nõue
7.1.Hageja on krediitkaardilepingu osas märkinud, et leping lõppes 31.07.2022 kaardi tähtaja saabumisega ning viitab Swedbank AS üldtingimuste punktile 5.1.4., mis käsitleb teadete saatmist. Hageja väitel saatis Swedbank AS kostjale 29.08.2022 teatise antud lepingust tuleneva võlgnevuse koha, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 15.09.2022 (dtl 94). Hageja arvates lõppes ka leping automaatselt kaardi kehtivusaja lõppemisega. Hageja ei ole hagis välja toonud, et ta oleks kaardi kehtivusaja lõppemisel saatnud kostjale uue kaardi või et kostja oleks teatanud, et ta ei soovi uut kaarti. 04.10.2024 seisukohas avaldas hageja, et krediitkaardilepingu lõppemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei vastanud kaardi kehtivusaja lõppemisel panga poolt kehtestatud tingimustele, nimelt esinenud makseviivituste tõttu - lepingu xxx intresside tasumisel esines perioodil 12.06.2022 - 12.07.2022 viivitusi. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt oli tegemist vaba tagasimaksega krediitkaardiga MasterCard Standard, Visa Classic, kasutusse antava krediidi ülempiir 550 eurot. Teabelehe kohaselt oli leping tähtajatu, kuid krediitkaart kehtis krediitkaardile märgitud kuu viimase päevani. Lepingu lõppemisel tuli tagasi maksta kasutatud krediidilimiit. Kuutasu ja intressi pidi pank debiteerima kord kuus kokkulepitud maksepäeval. Lepingus on eraldi reguleeritud kaardi kehtivus ja lepingu kehtivus. Lepingu kehtivuse kohta on lepingu punktis 12.1 märgitud, et Leping jõustub alates hetkest, kui Lepingu pooled on selle tingimustega nõustunud, ja on sõlmitud tähtajatuna. Lepingu punkti 11.1. kohaselt kehtib kaart kaardile märgitud kuu viimase päevani (kaasa arvatud). Punkt 11.2. sätestab, et kui Konto omanik ja Kaardi valdaja vastavad Kaardil toodud kehtivusaja lõppemisel Panga poolt kehtestatud tingimustele (nt Krediidilimiidi kasutamine, krediidivõime olemasolu, Lepingust tulenevate kohustuste korrektne täitmine), siis valmistab Pank Kaardi valdajale automaatselt uuendatud Kaardi ja teavitab sellest Konto omanikku. Lepingu automaatne lõppemine on ette nähtud punktis 12.5. Leping lõpeb automaatselt, kui esineb üks järgnevatest asjaoludest:
12.5.1.Kaardi sulgemisel või kehtivuse läbisaamisel, kui Konto omanik ei soovi Kaarti või ei võta Kaarti Pangalt vastu või kui Konto omanik ei aktiveeri posti teel saadetud Kaarti või kui Pank ei uuenda Kaarti (v.a. juhul, kui Krediidilimiit on kasutuses või Konto omanikul on Panga ees teisi Lepingust tulenevaid maksekohustusi. Sellisel juhul lõpeb Leping, kui Konto omanik on kõik maksekohustused Panga ees tasunud);
2.5.2.Lepingust taganemise korral, kui on täidetud kõik Lepingu punktis 14.2 toodud tingimused. (punkt 14.2 käsitleb olukorda, kus konto omanik kasutab õigust lepingust taganeda 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest). Lepingutingimuste (punktide 12.3 ja 12.4) kohaselt oli küll ka pangal endal õigus leping üles öelda (korraliselt, teatades 2 kuud ette ning erakorraliselt mõjuval põhjusel, üldtingimuste punkti 9.2 kohaselt), kuid hageja ei ole hagis ise välja toonud, et pank oleks lepingut üles öelnud. Samas on hageja lisanud hagile Swedbank AS 29.08.2022 kirja „Teatis lepingu(te)st tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu(te) ülesütlemise tahteavaldus“. Teatises antakse kostjale teada, et tal on võlgnevus kolmest lepingust, kahest vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja lepingust nr xxx. Teatisega anti kostjale tähtaeg kuni 15.09.2022 tasuda kõigist kolmest lepingust tulenev võlgnevus. Teatises on märgitud: „Swedbank AS käsitab käesolevat kirjalikku teatist lepingu(te) ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loeb Swedbank AS lepingu(d) ühepoolselt üles öelduks. Lepingu(te) ülesütlemise korral muutuvad kõik lepingu(te)st tulenevad nõuded sissenõutavaks.“ Eeltoodust saab kohus aru nii, et krediidiandja andis lepingust tuleneva võla tasumiseks täiendava tähtaja ning ütles lepingu üles alates täiendava tähtaja lõppemisele järgnevast päevast (kui võlga ei tasuta), s.o 16.09.2022. Erakorraliselt ei saa üles öelda lepingut, mis on lõppenud.
Seega on hageja esitatud selgitused lepingu automaatse lõppemise kohta vastuolus esitatud tõendiga. Kuivõrd krediidiandja ise on lepingu siiski erakorraliselt üles öelnud, lähtub kohus sellest, mitte hageja tõlgendusest lepingu automaatse lõppemise kohta. Hageja on esitanud ülesütlemisteate pdf failina, millelt on näha kuupäev, adressaat ja postiaadress ning selgitanud (dtl 142), et Swedbank AS saatis 29.08.2022 teate postiga kostjale aadressile xxx (rahvastikuregistrijärgne aadress). Kohus luges tõendatuks, et kostjal on tagastama krediit 545 eurot. Lepingu erakorralise üles ütlemisega muutus põhivõlg sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. 04.10.2024 esitas hageja intressi ümberarvestuse, kuna lepingus oli krediidi kulukuse määr näidatud 6,79% tegelikust madalamana. Selle protsendimäära võrra alaneb VÕS § 408 lg 9 kohaselt tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär. Hageja on esitanud intressi ümberarvestuse määraga 13,21% ja selle määraga on perioodi 12.06.2022-16.09.2022 eest tasumisele kuuluv intress 228,32 eurot. Kuna hagiavalduse lisa 9 (Swedbank AS lepingul sooritatud operatsioonid, dtl 109) kohaselt on kostja tasunud lepingu nr xxx alusel intressi kokku 322,87 eurot, siis ei ole kostjal hageja ees lepingu lõppemise seisuga intressivõlga ja kostja on tasunud hagejale lisaks intressile 94,55 eurot, mida on põhjendatud arvestada põhikohustuse katteks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude summas 450,45 eurot (545 – 94,55).
7.2.Autolaenulepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabelehe kohaselt oli laenu tagastamise lõppkuupäev 25.06.2026, seega lepingu lõpptähtaeg ei ole saabunud. Hageja väitel saatis algne krediidiandja kostjale 29.08.2022 lepingu ülesütlemise teate ning luges lepingu üles öelduks 16.09.2022. Hageja väitel oli kostjal lepingu nr xxx alusel võlgnevus alates 25.06.2022 kuni 25.08.2022, st vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, kokku summas 65,18 eurot (21,44+21,99+21,75). Autolaenuleping öeldi üles sama teatega, mis krediitkaardilepingki. Hageja väitel on kostjal tagastamata 1423,64 eurot (4500 – tagasimaksed 3076,36). Kohtu hinnangul on hageja esile toonud, et krediidiandja ütles lepingu üles ning autolaenulepingust tulenev põhivõlg muutus sissenõutavaks. Kohus rahuldab seega hageja põhivõla nõude.
8.Intressi ja viivisenõuded
8.1.Hageja on selgitanud, et krediidiandja luges autolaenulepingu üles öelduks luges lepingu üles öelduks 16.09.2022. Samast kuupäevast tuleb lepingu ülesütlemise osas lähtuda ka krediitkaardilepingu puhul. Krediitkaardilepingu alusel nõuab hageja hagiavalduses kostjalt intressi perioodi 12.06.202216.09.2022 eest 24,60 eurot (9,30+9,00+5,70+0,30+0,30) intressimäära 20% aastas alusel. 04.10.2024 esitas hageja intressi ümberarvestuse, kuna lepingus oli krediidi kulukuse määr näidatud 6,79% tegelikust madalamana. Selle protsendimäära võrra alaneb VÕS § 408 lg 9 kohaselt tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär. 04.10.2024 esitas hageja intressi ümberarvestuse, kuna lepingus oli krediidi kulukuse määr näidatud 6,79% tegelikust madalamana. Selle protsendimäära võrra alaneb VÕS § 408 lg 9 kohaselt tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär. Hageja on esitanud intressi ümberarvestuse määraga 13,21% aastas ja selle määraga on perioodi 12.06.2022-16.09.2022 eest tasumisele kuuluv intress 228,32 eurot. Kuna hagiavalduse lisa 9 (Swedbank AS lepingul sooritatud operatsioonid, dtl 109) kohaselt on kostja tasunud lepingu nr xxx alusel intressi kokku 322,87 eurot, siis ei ole kostjal hageja ees lepingu lõppemise seisuga intressivõlga. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata.
Hagis nõuab hageja krediitkaardilepingu alusel viivist alates 17.09.2022 kuni hagi esitamiseni 29.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras s.o 20% kokku 103,62 eurot ning samas määras ka edasi kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Eeltoodud intressimäära alanemine mõjutab ka viivisemäära, tuues kaasa selle alanemise. Seega tuleb viivist arvestada määras 13,21% aastas. Arvestades, et kohus luges lepingud erakorraliselt üles öelduks 16.09.2022 ning põhivõla sissenõutavaks muutunuks, rahuldab kohus VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel hageja viivisenõude määras 13,21% aastas põhinõudelt 450,45 eurot alates 17.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise ajavahemiku 17.09.2022 – 29.08.2023 eest summas 56,57 eurot, viivise ajavahemiku 30.08.2023 - 18.10.2024 eest summas 67,69 eurot ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni 13,21% aastas.
8.2.Autolaenulepingu alusel nõuab hageja kostjalt intressi perioodi 25.06.2022 - 16.09.2022 eest kokku 63,29 eurot (17,09+16,50+17,05+12,10+0,55). Viivist nõuab hageja autolaenulepingu alusel perioodi 17.09.2022 - 29.08.2023 eest lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras s.o 14% kokku 189,48 eurot ning samas määras ka edasi kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Arvestades, et kohus luges lepingud erakorraliselt üles öelduks 16.09.2022 ning põhivõla sissenõutavaks muutunuks, rahuldab kohus VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel hageja intressinõude 63,29 ulatuses ja viivisenõude määras 14% aastas põhinõudelt 1423,64 eurot alates 17.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise ajavahemiku 17.09.2022 – 29.08.2023 eest summas 189,48 eurot, viivise ajavahemiku 30.08.2023 - 18.10.2024 eest summas 226,72 eurot ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni 14% aastas.
9.Võla sissenõudmiskulude hüvitise nõue Hageja nõuab mõlema lepinguga seotud võla sissenõudmiskulude kokku 90 eurot hüvitamist. Hagiavaldusest nähtub, et krediitkaardilepingust nr xxx tulenev sissenõudekulude nõue on 40 eurot ja laenulepingust nr xxx tulenev sissenõudekulude nõue on 50 eurot. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja on autolaenulepingu võla sissenõudmiskulude tasu osas viidanud lepingu tingimustele, mis aga omakorda viitavad hinnakirjale, mida kohtule esitatud ei ole. Samuti juhtis kohus hageja tähelepanu, et krediitkaardilepingust tuleneva võla sissenõudmiskulude hüvitise osas ei ole hageja välja toonud, et oleks olnud lepinguline kokkulepe kulude suuruse kohta ega alternatiivselt tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Hageja hinnakirja kohtule ei esitanud ega kulude ulatust ei tõendanud. VÕS § 1132 kehtestab piirmäärad, mitte ei ole seadustatud hinnakiri. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Eeltoodut kinnitab ka VÕS 1132 eelnõu seletuskiri. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal ühe kirja saatmise kulu on justnimelt selline summa. Kohus märgib, et erinevates menetlustes toob hageja kirja saatmise kulud välja selliselt, et need kokku moodustaks alati VÕS § 1132 piirmäära. Seega mõnes menetluses on hageja väidetud kulu ühele kirjale 20 eurot, mõnes 25 eurot. Olukorras, kus lepingus puudub kokkulepe meeldetuletuskirja tasu suuruse kohta, ei ole kulusid tõendamata ka eluliselt usutav, et samasuguse kirja saatmise
kulu on sõltuvalt nõude suurusest erinev. Sellest tulenevalt jääb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
10.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 385 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu 507 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud 17.11.2023, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 385 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2747,94 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 385 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 385 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma
kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 3 tundi summas 507 eurot. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 705 eurot, millest 385 eurot on riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 29.08.2023 esitatud hagi hind oli 2747,94 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku 1874,09 eurot, intressinõude kokku 63,29 eurot, viivisenõude hagi esitamise seisuga summas 56,57 eurot; viivisenõude põhivõlalt (450,45 eurot) edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni 13,21% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 59,56 eurot ja viivisenõude hagi esitamise seisuga summas 189,48 eurot; viivisenõude põhivõlalt (1423,64 eurot) edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni 14% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 199,49 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2442,48 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2747,94 eurot) 88,88%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 88,88% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 11,12% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 88,88% hageja põhjendatud menetluskuludest (705 eurot), millele vastab summa 626,60 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.
Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati
11.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.