Eesistuja Margit Vutt, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kaupo Paal
Kohtuasi
Aivar Lohu hagi Maarika Palmi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aivar Lohu kassatsioonkaebus Maarika Palmi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Aivar Lohu kassatsioonkaebuse hind 3500 eurot Maarika Palmi kassatsioonkaebuse hind 744 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Aivar Lohk, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja Maarika Palm, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-5571 osas, milles ringkonnakohus hagi rahuldas, ja saata asi selles osas Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Aivar Lohk (hageja) esitas 8. aprillil 2024 Tartu Maakohtule Maarika Palmi (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed ning saatma Linford Transport OÜ (Linford) juhatuse liikmele Mihkel Vahele, Promens Rõngu AS-i (Promens) juhatuse liikmele Ülle Susile ja hagejale e-kirjaga hiljemalt kahe kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga teate: „Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väide, nagu oleks Aivar Lohk
2-24-5571 kaasa aidanud varguste toimepanemisele Promens AS-is, on väär ega vasta tõele. Lugupidamisega Maarika Palm.“ Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja varalise kahju hüvitise 244 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt edastas kostja 4. detsembril 2023 oma tööandja, Promensi juhatuse liikmele Ü. Susile järgmise sisuga e-kirja: „Palun informeeri Linfordi, et oleme avastanud asjaolud, mis viitavad nende autojuhi, Aivar Lohk (Tüngamees) on seotud vargusele kaasa aitamisega ja see on aset leidnud meie ettevõttes pikema aja jooksul korduvalt. Promens AS-i töötajad, kes olid seotud antud teemaga, enam ei tööta meie ettevõttes. Oleme kaotanud usalduse Aivar Lohu vastu ning seetõttu ei soovi enam teha koostööd temaga. Palume Linford Transport OÜ-lt mõistvat suhtumist ning palume leida alternatiivsed lahendused meie transpordivajaduste rahuldamiseks.“ Ü. Susi saatis selle e-kirja
8.detsembril 2024 edasi hageja tööandja, Linfordi juhatuse liikmele. Hageja hinnangul on kostja e-kirjas avaldanud tema kohta põhjendamatult halvustavaid faktiväiteid, sest hageja ei ole mitte kunagi mitte ühelegi vargusele kaasa aidanud ega ole ka ise mitte ühtegi vargust ega muud kuritegu toime pannud. Kostja avaldatud valeväited kahjustavad hageja au ja head nime tööandja ees. Hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks advokaadi poole, mistõttu tekkis hagejal varaline kahju 244 eurot kostjale nõude esitamise tõttu (kohtueelsed õigusabikulud).
2.Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Üldine väide, et isik võis panna toime kuriteo, ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang. Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, aga selle sisu õigsust ei saa tõendada. Kuna kostja avaldatu ei sisalda andmeid, ei saa hageja nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist. Kostja hinnangul ei vaielda selle üle, et viimasel korral, kui hageja viibis Promensi territooriumil, laaditi auto peale üks tööriistakast ja laoplatsil olnud lauamaterjal. Kostjale jäi õigustatult ettekujutus, et toime pandi vargus. Kostja leiab, et sellise teabe avaldamine oma tööandjale oli õigustatud.
3.Tartu Maakohus jättis 20. septembri 2024. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei avaldanud kostja andmeid kolmandatele isikutele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1046 ja 1047 tähenduses. Andmete avaldatuks lugemisel tuleb arvestada vaidluse olemust, sh seda, mis eesmärgil kostja e-kirja saatis ning kellele konkreetselt e-kirjas sisalduvad andmed teatavaks tehti. Kostja märkis e-kirjas, et talle on teatavaks saanud asjaolud, et hageja on seotud vargusele kaasaaitamisega. Kuigi see väide teotab hageja au, ei saa kostja e-kirjas sisalduvate andmete edastamist pidada andmete tahtlikuks levitamiseks. Kostja oli e-kirja saatmise ajal Promensi laojuht, kellel oli oma vastutusest tulenevalt kohustus teavitada oma tööandjat võimalikust vargusele kaasaaitamisest. Vaatamata sellele, et e-kiri saadeti kokkuvõttes kahele isikule (kostja tööandjale ja hageja tööandjale), ei saa seda pidada andmete avaldamiseks kolmandatele isikutele, kellele kostja ei oleks tohtinud andmeid avaldada. Kostja saatis e-kirja heauskselt, tuginedes talle teatavaks saanud asjaoludele. Kostja ei ole teinud e-kirjas sisalduvaid andmeid teatavaks kõrvalistele isikutele või laiemale isikute ringile, vaid need andmed tehti teatavaks ainult isikutele, kellel oli õigustatud huvi nende andmete vastu. Kostja ei soovinud oma käitumisega kahjustada hageja nime ega mainet avalikkuse ees.
2(6)
2-24-5571 Maakohus leidis, et VÕS §-de 1046 ja 1047 eesmärk ei saa olla piirata sõnavabadust nii, et sellega piirataks ka privaatset vestlust või kirjavahetust. Samuti ei ole mõeldav, et privaatselt edastatud andmed toovad alati kaasa kahju hüvitamise nõude.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kostja ei ole küll ise avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid kolmandale isikule (hageja tööandjale), kuid on palunud seda teha oma tööandja, Promensi juhatuse liikmel, kes kostja palve ka täitis. Piisab, kui väärast faktiväitest või au teotavast väitest saab teada vaid üks kõrvaline isik. Vargusele kaasaaitamise kahtlustus on ühiskonnas taunitav. Jutud võimalikust vargusest levisid kiiresti ja hageja kõrvaldati ajutiselt töölt.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 26. veebruari 2025. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 244 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on olukorras, kus kostja saatis e-kirja oma tööandjale palvega see omakorda edastada hageja tööandjale, tegemist avaldamisega, mitte kahe isiku (töötaja ja tema tööandja) vahelise vestlusega. Avaldamine on ka see, kui kas faktiväide või väärtushinnang tehakse teatavaks vähemalt ühele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse. Kostja vastutab juhtumi asjaolusid arvestades hageja ees VÕS § 1045 lg 4 alusel kaasaaitajana. Ringkonnakohus leidis, et kostja avaldatu ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang, kuna vaidlusalusest e-kirjast ei nähtu konkreetseid asjaolusid, millega kostja oma hinnangut seostab. Samas soovis kostja selle kirjaga viidata hageja võimalikule ebaseaduslikule tegevusele või vähemalt tekitada kahtlust tema tegevuse õiguspärasuses. Kostja esitatud tõendite põhjal ei olnud tal sellise väärtushinnangu andmiseks aga piisavat alust. Kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hagejat nii enda kui ka hageja tööandja ees halvustada. See, et hagejat seostati vargusele kaasaaitamisega, teotab tema au. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et niisuguse hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega apellatsioonkaebus jäeti osaliselt rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi tervikuna ning jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda. Hageja ei nõustu ringkonnakohtuga, et kostja avaldatu oli väärtushinnang, mitte faktiväide. Etteheide vargusele kaasaaitamise kohta tähendab karistusseadustiku kohaselt etteheidet, et isik on toime pannud kuriteo. See, et kostja ei ole kolmandale isikule avaldanud, milliste konkreetsete varguste toimepanemisele on hageja väidetavalt kaasa aidanud, ei muuda kostja avaldatut väärtushinnanguks.
3(6)
2-24-5571
8.Kostja esitas samuti kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning rahuldas hagi osaliselt. Kostja palub jätta jõusse maakohtu otsuse. Kostja arvates rikkus ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui jättis olulises osas põhjendamata oma seisukohad, miks ta asus maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks kostja esitatud tõendid ja väited ei ole piisavad selleks, et asuda seisukohale, et tegemist oli kohase väärtushinnanguga. Ebakohase väärtushinnangu puhul eeldatakse õigusvastasust üksnes pärast seda, kui on tuvastatud, et tegemist on ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Seadusest ei tulene eeldust, et väärtushinnang on alati ebakohane ja õigusvastane, vaid seda tuleb eraldi tõendada ja tuvastada. Kostjat ei saa käsitada andmete avaldajana, kuna see on toimunud kostja ja Promensi vahelises töösuhtes, tööandja ja tema õiguste kaitsmiseks. Töökohustuste täitmisega seotud teabevahetus töötaja ja tööandja vahel ei ole andmete avaldamine kolmandatele isikutele. Kui tööandja avaldab kolmandale isikule andmed, mille ta on saanud oma töötajalt, siis ei ole töötaja andmete avaldaja.
9.Pooled vaidlevad teineteise kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 2 ja TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus hagi osaliselt rahuldas. Asi tuleb saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse. Hageja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
11.Kassatsioonkaebuste lahendamisel tuleb esmalt vastata küsimustele, kas kostjat saab kohtute tuvastatud asjaoludel käsitada andmete avaldajana ja kas kostja 4. detsembri 2023. a e-kirjas sisaldus väärtushinnang või faktiväide.
12.Kostja leiab, et teda ei saa pidada avaldajaks VÕS § 1046 ega 1047 tähenduses, kuna ta saatis vaidlusaluse e-kirja oma tööandjale tulenevalt töösuhtest. Samal seisukohal oli ka maakohus. Riigikohus sellega ei nõustu ja leiab, et ringkonnakohus luges kostja õigesti kõnealuste asjaolude avaldajaks.
13.Andmete avaldamine nii VÕS § 1046 kui ka § 1047 järgi tähendab, et andmed tehakse teatavaks kolmandatele isikutele, mistõttu on avaldaja mistahes isik, kes andmed kolmandatele isikutele teatavaks teeb (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40; RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140/47, p 11). Senises praktikas on Riigikohus pidanud avaldamiseks mh ka seda, kui üks isik avaldab teisele isikule kas ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Sellest tulenevalt võib andmete avaldamine VÕS §-de 1046 ja 1047 mõttes tähendada ka seda, et need tehakse teatavaks vaid ühele isikule peale avaldaja.
14.Riigikohus nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et e-kirjas, mille kostja saatis oma tööandjale, sisaldus väärtushinnang, mitte faktiväide. Väärtushinnangu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11; RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 11). Selles olukorras tuleb kohtul hinnata, mida kostja mõistliku inimese arusaama kohaselt avaldas. Selleks tuleb hinnata 4(6)
2-24-5571 avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite või väärtushinnangu suhtes (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21).
15.Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et süüteo toimepanemisele viitavad väljendid, nagu „raske õigusrikkumine“, „rahaliste vahendite väljaviimine“, „omastamine“, „ametiseisundi kuritarvitamine“ jt kujutavad endast üldjuhul väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid kasutades lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27). Samuti on varem leitud, et „kahtlane tehing“ on väärtushinnang (RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328/112, p 12) ja väide, et üks isik „töötab teisele isikule vastu“, on keeleliselt niivõrd üldine, et seda ei saa käsitada faktiväitena, selle tõesust ei saa tõestada, vaid sellele saab anda üksnes hinnangu, kas see on ebakohane või mitte (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Kolleegium jääb ka nende seisukohtade juurde. Arvestades kostja avaldatu sisu ja avaldamise konteksti, sisaldus kostja saadetud e-kirjas väärtushinnang ehk subjektiivne hinnang hageja tegevusele. Kuna kostja avaldatu ei olnud faktiväide, siis jääb hageja kassatsioonkaebus rahuldamata.
16.Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnang teotab isiku au juhul, kui sellel on konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Väärtushinnangu ebakohasus võib seejuures olla tingitud nii selle põhjendamatusest kui ka ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11). Väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause).
17.Ringkonnakohus jättis nõuetekohaselt hindamata, kas praegusel juhul võivad esineda asjaolud, mis VÕS § 1046 lg 2 järgi välistavad õigusvastasuse. Viidatud sätte kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kohus peab välja tooma, kelle ja milliseid seadusega kaitstud hüvesid ning missuguseid kolmandate isikute või avalikkuse huve on õigusvastasuse tuvastamisel kaalunud. Pelk viitamine VÕS § 1046 lg-le 2 ilma konkreetseid huve kaalumata ei ole piisav (RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673/96, p 11).
18.Ringkonnakohus märkis oma otsuses vaid seda, et ei ole asjaolusid, mis annaksid aluse mitte lugeda kostja avaldatut õigusvastaseks, ja et kostja ei ole tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu aga, kuidas kohus sellisele seisukohale jõudis.
19.Kui ringkonnakohus teeb maakohtu otsusega võrreldes vastupidise lahendi, peab ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 5 ning § 442 lg-st 8 tulenevalt oma seisukohta põhjendama ning märkima otsuses tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele ta oma järeldused rajab. Sealjuures peab ringkonnakohus TsMS § 653 kohaselt põhjendama maakohtu hinnatud tõendite ümberhindamist ning võtma TsMS § 654 lg 5 teise lause alusel seisukoha mitte üksnes poolte apellatsioonimenetluses esitatud väidete kohta, vaid ka kõigi poolte maakohtu menetluses esitatud väidete ja vastuväidete kohta (vt ka RKTKo 21.11.2018, 2-16-19282/35, p 12.1; RKTKo 18.06.2025, 2-21-13629/118, p 12). Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus seda teinud ja on sellega oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
20.Kostja väitis maakohtus, et hageja viis Promensi nõusolekuta viimase territooriumilt välja Promensi vara. Kostja esitas selle kahtluse tõendamiseks turvakaamera salvestised. Kostja väidetel jäi talle neist salvestistest mulje, et on toime pandud vargus. Ringkonnakohus ei ole neile väidetele 5(6)
2-24-5571 vastanud ega põhjendanud, miks ta neid väiteid ega kostja tõendeid ei arvesta. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t 5, TsMS § 442 lg-t 8 ja TsMS § 232 lg-t 1. Tegemist on menetlusõiguse normide olulise rikkumisega, mis võis mõjutada asja lahendamise tulemust, mistõttu tuleb kostja kassatsioonkaebus rahuldada ja ringkonnakohtu otsus hagi rahuldavas osas tühistada ning asi saata selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus analüüsima kõiki poolte väiteid ja vastuväiteid, sh võtma seisukoha, kas kostja käitumise õigusvastasus võib olla välistatud VÕS § 1046 lg 2 alusel seetõttu, et kostja väidete avaldamise eesmärk oli vältida edasiste õigusrikkumiste toimepanemist. Ringkonnakohtul tuleb seejuures kaaluda ühelt poolt hageja õigust sellele, et tema kohta ei avaldataks alusetult negatiivset kuvandit sisaldavat väärtushinnangut, ja teisalt kostja tööandja huvi, et tema vara säiliks, samuti kostja töölepingust tulenevat kohustust anda oma tööandjale teada kõigist tekkinud kahtlustest.
22.Töölepinguseaduse (TLS) § 15 lg 1 kohaselt peab töötaja käituma oma tööandja suhtes lojaalselt, mis muu hulgas tähendab seda, et töötaja peab teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seostuvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi (TLS § 15 lg 2 p 8). Õigustatud huvi hindamiseks tuleb lähtuda konkreetsest töösuhtest ja täidetavatest tööülesannetest. Töötaja peab oma kohustusi täitma vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Heas usus käitumine tähendab, et töötaja täidab kohustusi tööandja huvisid arvestades ning väldib oma tegevusega tööandja kahjustamist. Varguse kahtlusest teavitamiseks ei pea töötaja olema kindlalt veendunud, et vargus toimus, vaid piisab ka varguse kahtlusest. Töötaja käitumine oleks õigusvastane üksnes juhul, kui teavitamine oleks pahatahtlik, st selleks ei oleks mingit alust.
23.Ringkonnakohus viitas kostja vastutuse alusena ka VÕS § 1045 lg-le 4, mille kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega, märkides, et sellised isikud vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Praeguses asjas ei ole kostja tööandja juhatuse liikme vastu nõuet esitatud ega tema vastutust tuvastatud. Seetõttu on ringkonnakohtu viide VÕS § 1045 lg-le 4 asjakohatu. Kolleegium juhib aga tähelepanu sellele, et isegi kui nõue oleks esitatud ka kostja juhatuse liikme vastu, tuleks kohtul sarnaselt p-s 22 märgitule õigusvastasuse hindamisel arvestada mh lepingupartneri õigustatud huvi võimalikest kahtlustest teada saada. Kohustus oma lepingupartnerit sellistest asjaoludest teavitada võib tuleneda lepingupoolte üldisest koostöö- ja heas usus käitumise kohustusest (VÕS § 23 lg 1 p 4 ja lg 2).
24.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 kohaselt ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.